Kuramaa piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
{{Endine riik
|nimi = Kuramaa piiskopkond<br> ''Episcopatus Curoniensis'' (<small>[[alamsaksaladina keel|alamsaksaladina]] </small>)<br>''Bistum Kurland'' (<brsmall> [[ladinasaksa keel|ladinasaksa]]</small>) ''Episcopatus Curoniensis''
|lipp =
|lipp-tekst =
59. rida:
|alaviide =
}}
'''Kuramaa piiskopkond''' oli [[katoliiklus|katoliiklik]] vaimulik ala, [[Vana-Liivimaa]] [[Lätimaa]] lääne- ja edelaosas, mida valitses [[Kuramaa piiskop]].
 
 
==Territoorium==
Piiskopkond asus [[Kura poolsaar]]el ning selle [[stift]] (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud [[Liivi ordu]] valdustega kolmeks osaks. Selle suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka [[Ruhnu]] saar. Keskus asus [[Piltene]]s. Piiskopkonna [[diötsees]]i kuulusid orduvaldustest [[Kuldīga komtuurkond|Kuldīga]] ja [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]] komtuurkonnad ning [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond|Kandava]] foogtkonnad.
[[Pilt:Livland 1260.svg|right|300px|pisi|[[Liivimaa konföderatsioon]] 1260.]]
 
==Moodustamine==
Kuramaa piiskopkond loodi [[1234]]. aastal, pärast seda, kui [[kurelased]] olid end [[Riia piiskop]]i ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla andnud.
Kuramaa piiskopkond loodi [[1234]]. aastal, pärast seda, kui [[kurelased]] olid end [[Riia piiskop]]i ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla andnud. Selle esimesed aastakümned olid siiski äärmiselt ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles ja alles pärast [[1260. aastad|1260. aastaid]] said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada. Tänu sellele ebakindlusele ja [[Modena Wilhelm]]i tegevusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees ordu ja piiskopi vahel nõnda, et viimane sai sellest enda ilmaliku võimu alla ainult 1/3, erinevalt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskop]]ist, kes said 2/3. Seetõttu oli Kuramaa [[Vana-Liivimaa]] riikidest kõige nõrgem ja langes pea Liivi ordu mõju alla. Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid ning [[13. sajand]]i lõpust alates olid nad [[Saksa ordu]] preestervendadeks. Ka toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Nõnda sarnanes Kuramaa piiskopkond [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]] piiskopkondadega [[Preisimaa]]l, mis olid samuti Saksa ordusse inkorporeeritud.
 
==Territoorium==
Kuramaa piiskopkond oli küllaltki vaene ning seal asus vaid kaks linna: [[Aizpute]] ([[saksa keel|saksa]] ''Hasenpoth''), mis sai linnaõigused [[1385]]. aastal, ja [[Piltene]] (''Pilten''), mis sai linnaks [[1557]]. aastal.
Piiskopkond asus [[Kura poolsaar]]el ning selle [[stift]] (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud [[Liivi ordu]] valdustega kolmeks osaks. Selle suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka [[Ruhnu]] saar. Keskus asus [[Piltene]]s. Piiskopkonna [[diötsees]]i kuulusid orduvaldustest [[Kuldīga komtuurkond|Kuldīga]] ja [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]] komtuurkonnad ning [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond|Kandava]] foogtkonnad.
 
Piiskopkonna eripäraks võrreldes teiste Vana-Liivimaa omadega oli see, et sealne aadelkond moodustas kaks korporatsiooni: Aizpute ja Piltene rüütelkonnad.
 
==Valitsemine==
==Piiskopkonna likvideerumine==
Kuramaa piiskopkonna esimesed aastakümned olid siiski äärmiselt ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles ja alles pärast [[1260. aastad|1260. aastaid]] said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada.
Kuramaa piiskopkonna eelviimane piiskop [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johann IV]], kes oli ühtlasi ka Saare-Lääne piiskop, müüs oma valdused [[1559]]. aasta lõpul [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vennale [[hertsog Magnus]]ele. Too, ehkki usutunnistuselt protestant, oli viimane vormiliselt katoliiklik Kuramaa piiskop. Erinevalt tema teistest valdustest suutis ta oma Kuramaa valdused säilitada kuni surmani [[1583]]. aastal. Seejärel langes senine Kuramaa piiskopkond ehk Piltene stift [[Poola]] võimu alla, kuigi [[Taani]] püüdis seda kuni [[1585]]. aastani edutult endale nõuelda.
 
Tänu sellele ebakindlusele ja [[Modena Wilhelm]]i tegevusele jagati Kuramaa piiskopkonna [[diötsees]] Saksa ordu ja piiskopi vahel nõnda, et viimane sai sellest enda ilmaliku võimu alla ainult 1/3, erinevalt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskop]]ist, kes said 2/3. Seetõttu oli Kuramaa [[Vana-Liivimaa]] riikidest kõige nõrgem ja langes pea [[Saksa ordu]] mõju alla.
{{Vaata|Kuramaa piiskop}}, ''[[Kuramaa piiskoppide loend]]'''
Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid, [[1263]]. määrati Kuramaa piiskopiks Saksa ordu preestervend, [[Emundus de Werd]] ning [[13. sajand]]i lõpust alates olid Kuramaa piiskopid [[Saksa ordu]] [[preestervend]]adeks. Ka toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Nõnda sarnanes Kuramaa piiskopkond [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]] piiskopkondadega [[Preisimaa]]l, mis olid samuti Saksa ordusse inkorporeeritud.
 
1300 aastal resideerisid aga nii piiskop kui toomkapiitel juba Aizpute's, kust piiskop samal aastal oma residentsi Piltenesse üle viis. [[Toomkapiitel]] jäi toomkiriku juurde Aizputesse.
 
Kuramaa piiskopkond oli küllaltki vaene ning seal asus vaid kaks linna: [[Aizpute]] ([[saksa keel|saksa]] ''Hasenpoth''), mis sai linnaõigused [[1385]]. aastal, ja [[Piltene]] (''Pilten''), mis sai linnaks [[1557]]. aastal.
[[File:Piltenes pilsdrupas un baznīca.jpg|left|thumb|Piiskopilossi varemed [[Piltene]]s, [[Kuramaa]]l]]
==Likvideerumine==
Kuramaa piiskopkonna eelviimane piiskop [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johann IV]], kes oli ühtlasi ka Saare-Lääne piiskop, müüs oma valdused [[1559]]. aasta lõpul [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vennale [[hertsog Magnus]]ele. Too, ehkki usutunnistuselt [[protestant]], oli viimane vormiliselt katoliiklik Kuramaa piiskop. Erinevalt tema teistest valdustest suutis ta oma Kuramaa valdused säilitada kuni surmani [[1583]]. aastal. Seejärel langes senine Kuramaa piiskopkond ehk Piltene stift [[Poola]] võimu alla, kuigi [[Taani]] püüdis seda kuni [[1585]]. aastani edutult endale nõuelda.
 
Magnus valitses aastatel 1570–1577 [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vasallriigi [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriiki]], kuid pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõppu lahkus Põhja-Eestist ning asus 1578. aastal Kuramaale ja tunnistas end [[Rzeczpospolita]] vasalliks. Erinevalt tema teistest valdustest [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigis]] suutis ta oma Kuramaa valdused säilitada kuni surmani [[1583]]. aastal. Seejärel langes senine Kuramaa piiskopkond ehk Piltene stift [[Poola]] võimu alla, kuigi [[Taani]] püüdis seda kuni [[1585]]. aastani edutult endale nõuelda.
 
 
==Vaata ka==
*[[Kuramaa piiskoppide loend]]
*[[Kuramaa piiskoppide loend]], [[Semgallia piiskop]]
*[[Kuramaa toomkapiitel]]
*[[Piltene stiftifoogtide loend]]