Redaktsioon: 5. juuni 2012, kell 16:03 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuni 2012, kell 22:00 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Endine riik ~~<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px">~~ ~~<caption><font~~ \|nimi ~~size~~=~~"+1">~~ Riia peapiiskopkond<br>Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkond''<br>Archiepiscopatus Rigensis'' <small>([[ladina ~~keeles~~keel]]es)</small><br>''Erzbisdom Riga'' <small>([[saksa ~~keeles~~keel]]es)</small~~></font></caption~~> \|lipp = ~~<tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2">~~ \|lipp-tekst = ~~<table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0">~~ \|vapp = [[Pilt:Archbishopric of Riga.svg\|125px]] ~~<tr><td align="center" width="140">~~ \|vapp-tekst = [[Riia peapiiskop]]i pitsat ~~<td align="center" width="140">[</td></tr>~~ \|tunnus = ~~<tr><td align="center"></td><td align="center"></td></tr>~~ \|tunnus-tekst = ~~</table></td></tr>~~ \|asukoht = [[Pilt:Riia ppk.PNG\|300px]] ~~<!--<tr>~~ \|asukoht-selite = [[Keskaeg]]se Riia peapiiskopkonna valdused, 14.–15. sajand ~~<td align="center" colspan="2" style="border-bottom:3px" solid="">~~ \|algusaasta = [[1255]] ~~<font size="-1"></font></td>~~ \|loppaasta = ~~</tr>-->~~ \|valitsusvorm = <tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:Riia ppk.PNG\|300px\|Keskaegse Riia peapiiskopkonna stift (helekollane), diötsees (helekollane joon, mis kulgeb paralleelselt halliga) ja vaimuliku ülemvõimu ala Liivimaal (jäme helekollane joon)]]</td></tr> \|osa = ~~<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td></td></tr>~~ \|ajalugu1 = ~~<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Riia]]</td></tr>~~ \|pvm1 = \|ajalugu2 = ~~<tr><td>[[Pindala]]</td><td>? km²</td></tr>~~ \|pvm2 = ~~<tr><td>[[Rahvaarv]]</td><td>?</td></tr>~~ \|ajalugu3 = ~~<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[1255]]</td></tr>~~ \|pvm3 = ~~<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td></td></tr>~~ \|ajalugu4 = ~~</table>~~ \|pvm4 = \|ajalugu5 = \|pvm5 = \|riigikeel = \|peamised-keeled = [[saksa keel]], [[ladina keel]] \|pealinn = [[Riia]] \|pealinn-koordinaadid = \|pealinn-nimi = \|riigipea = \|Riigipea-nimi = \|riigipea2 = \|Riigipea-nimi2 = \|religioon = ristiusk (katoliiklus) \|pindala = \|rahvaarv = \|rahvaloendus = \|rahvastikutihedus = \|rahaühik = – \|eelnenud = \|eelnes = \|järgnevad = \|järgnes = \|hümn = \|hümn-liik = \|motto = \|lühend = \|auto = \|kirjaoskus = \|põllumajandus = \|teenused = \|tootmine = \|suunakood = \|ajavöönd = \|suveaeg = \|skp = \|hdi = \|alaviide = }} '''Riia peapiiskopkond''' oli [[katoliku kirik\|katoliiklik]] [[piiskopkond]] ja [[riik]], mis eksisteeris aastatel [[1251]]/[[1253]]–[[1562]]/[[1563]], [[Rooma-katoliku kirik]]u [[Rooma paavst\|paavsti]] valitsemisalas. 25. rida ⟶ 63. rida: ==Moodustamine== Riia peapiiskopkonna ~~vahetuks~~ eelkäijaks oli [[~~Riia~~Üksküla piiskopkond]], ~~millele omakorda eelnes~~ja [[~~Üksküla~~Riia piiskopkond]]. Juba [[piiskop Albert]] oli püüdnud saada ~~peapiiskopiks~~[[peapiiskop]]iks, kuid ei olnud suutnud oma tahet [[Rooma paavst]]i juures läbi suruda., ~~Siiski~~siiski oli Riia piiskopil tunduvalt suurem võim kui teistel toonastel Liivimaa piiskoppidel: talle oli antud õigus uusi piiskopkondi rajada ja ka piiskoppe ametisse nimetada. Uued piiskopkonnad, nagu ka Riia oma, allusid otse paavstile. Kuid Alberti varasem soosija [[Hamburg-Bremeni peapiiskop]] püüdis Riia piiskoppi oma ülemvõimu alla saada ja seetõttu oli eraldi peapiiskopkonna loomine kohalike kirikutegelaste meelest hädavajalik. ~~See saavutati aastaks~~ [[1251]],. ~~mil~~aastal määras paavst ~~määras~~[[Innocentius IV]] [[Albert Suerbeer]]i Riia peapiiskopiks (Liivi- ja Preisimaa peapiiskopiks oli ta määratud juba varem, [[1245]]. aastal). Esialgu plaanis Albert rajada peapiiskopkonna residentsi ~~Preisimaale~~[[Preisimaa]]le, kuid [[Saksa ordu]] vastuseisu tõttu pidi ta sellest mõttest loobuma ja leppima Riiaga. [[1253]]. aastal, kui senine Riia piiskop [[Nikolaus von Nauen]] suri, sai Albert Suerbeer lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. {{Vaata\|Riia peapiiskop}}, ''[[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend]]'' [[File:Medieval Livonia 1260.svg\|pisi\|Valdused Liivimaal 1260. aastal]] ==Diötsees== [[Pilt:Riia ppk.PNG\|thumb\|[[Keskaeg]]se Riia peapiiskopkonna stift (helekollane), diötsees (helekollane joon, mis kulgeb paralleelselt halliga) ja vaimuliku ülemvõimu ala Liivimaal (jäme helekollane joon), 14.–15. sajand]] Riia peapiiskopkonna vaimulikule ülemvõimule Liivimaal allusid Riia [[sufragaan]]piiskopkonnad: [[Saare-Lääne piiskopkond]], [[Tartu piiskopkond]] ja [[Kuramaa piiskopkond]]. Lisaks Liivimaa piiskopkondadele allusid Riia peapiiskopkonna võimule ka [[Preisimaa]] piiskopkonnad: [[Ermlandi piiskopkond]] ([[poola keel\|poola]] ''Warmia''), [[Kulmi piiskopkond]] (''Chełmno''), [[Pomesaania piiskopkond]] (''Pomesanien'', ''Pomezania'') ja *[[Samlandi piiskopkond]] (''Sambija''). Riia peapiiskopil oli otsesene vaimulik võim oma [[diötsees]]i üle, mis hõlmas tänapäevase [[Läti]] kesk- ja idaalad, sellest läänes olevad alad kuulusid [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa piiskopkonna]] alla. [[Taani valdused Eestis\|Taani valduses olevas Põhja-Eestis]] asunud [[Tallinna piiskopkond]] ei kuulunud mitte Riia, vaid [[Lundi peapiiskopkond]]a ja seda kuni [[1561]]. aastani. [[Pilt:Ordensland1410.png\|pisi\|Riia peapiiskopkond 1410. aastal]] ==Stift== ~~==Territoorium ja valitsemine keskajal==~~ Peapiiskopi ilmalik võimuala ehk [[stift]] jagunes kaheks suuremaks piirkonnaks [[Liivi laht\|Liivi lahe]] rannikul (peapiiskopkonna Liivi osa) ja [[Väina]] jõe kesk- ja alamjooksul (Läti osa). Need olid ümbritsetud [[Liivi ordu]] valdustega. [[Pilt:Riia ppk.PNG\|thumb\|Keskaegse Riia peapiiskopkonna stift (helekollane), diötsees (helekollane joon, mis kulgeb paralleelselt halliga) ja vaimuliku ülemvõimu ala Liivimaal (jäme helekollane joon)]] [[Riia]] linna valdus ([[linnasaras]]) oli alguses samuti peapiiskopi stifti osaks, kuid [[1330]]. aastal vallutas selle ordu ja hoidis seda lühikeste vaheaegadega kuni [[1452]]. aastani enda käes. Seejärel sõlmiti [[Kirchholmi leping]], millega linna üle said võrdse ülemvõimu nii peapiiskop kui ka [[ordumeister]]. Lisaks vaimulikule ülemvõimule Liivimaal kuulusid Riia peapiiskopkonna võimu alla ka [[Preisimaa]] piiskopkonnad ([[Ermlandi piiskopkond\|Ermlandi]] (''Warmia''), [[Kulmi piiskopkond\|Kulmi]] (Chełmno), [[Pomesaania piiskopkond\|Pomesaania]] (''Pomesanien'', ''Pomezania'') ja [[Samlandi piiskopkond\|Samlandi]] (''Sambija'')). Taani valduses olevas Põhja-Eestis asunud [[Tallinna piiskopkond]] ei kuulunud kiriklikult aga mitte Riia, vaid [[Lundi peapiiskopkond]]a ja seda kuni [[1561]]. aastani. Teised Liivimaa piiskopkonnad: [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]], [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa]] ja [[Tartu piiskopkond\|Tartu]], olid Riia [[sufragaan]]id. Otsesene vaimulik võim oli peapiiskopil oma [[diötsees]]i üle, mis hõlmas tänapäevase [[Läti]] kesk- ja idaalad, sellest läänes olevad alad kuulusid Kuramaa piiskopkonna alla. Peapiiskopi ilmalik võimuala ehk [[stift]] jagunes kaheks suuremaks piirkonnaks [[Liivi laht\|Liivi lahe]] rannikul (peapiiskopkonna Liivi osa) ja [[Väina]] jõe kesk- ja alamjooksul (Läti osa). Need olid ümbritsetud [[Liivi ordu]] valdustega. [[Riia]] linna valdus ([[linnasaras]]) oli alguses samuti peapiiskopi stifti osaks, kuid [[1330]]. aastal vallutas selle ordu ja hoidis seda lühikeste vaheaegadega kuni [[1452]]. aastani enda käes. Seejärel sõlmiti [[Kirchholmi leping]], millega linna üle said võrdse ülemvõimu nii peapiiskop kui ka ordumeister. [[16. sajand]]il oli peapiiskopi võimu küsimus Riias veelgi küsitavam ja ainuvõimu linna üle ta enam ei saanudki. Seega ei saa Riia linna alates 1330. aastast peapiiskopi stifti kuuluvaks lugeda. Riia peapiiskop valitses pindalalt Vana-Liivimaa suurimat stifti, kuid selle suurus oli küllaltki muutlik. Lisaks probleemile Riia linna kuuluvusega oli tõsiseks tüliõunaks ka peapiiskopkonna idaalade (''Pürnau'') kuuluvus. [[1470. aastad\|1470. aastatel]] liitis [[Pihkva vürstiriik]] selle endaga ja katsed seda tagasi saada ebaõnnestusid. Stifti umbkaudne pindala võis olla 19 000 km². 38. rida ⟶ 96. rida: Riia stiftis oli lisaks Riiale veel kolm linna: [[Lemsalu]] (Limbaži, Lemsal), [[Raupa]] (Straupe, Roop) ja [[Koknese]] (Kokenhusen). Need olid Riiaga võrreldes väikesed ja tähtsusetud. Teised olulisemad keskused olid [[Rauna]] (Ronneburg), [[Üksküla]] (Ikškile, Üxküll), [[Turaida]] (Toreida, Treiden), [[Viļaka]] (Marienhausen) ja [[Vainiži]] (Wainsel). ==Valitsemine== Riia peapiiskop resideeris tavaliselt kas Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes, näiteks [[Üksküla]]s või [[Koknese]]s, hiljem ka [[Rauna]]s. Stifti valitsesid [[stiftifoogt]]id, keda tavaliselt oli kaks: Turaida ja Koknese omad. Vaimulikes asjades abistasid peapiiskoppi [[toompraost]], kuni [[15. sajand]]ini oli ametis ka vikaarpeapiiskoppe. Lisaks sellele osales peapiiskopkonna valitsemises [[Riia toomkapiitel]] tervikuna. Selle liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi ning arutada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas. Peapiiskopkonna asjade üle oli [[1390. aastad\|1390.]]–[[1410. aastad\|1410. aastateni]] tugev mõju ka ordul, mis sel perioodil sisuliselt peapiiskoppide tegevust täielikult kontrollis ja oli suutnud peapiiskopkonna enda valduste hulka inkorporeerida. Hilje ordu haare aga lõdvenes, kuigi ka hiljem kuulusid mitmed peapiiskopid ametlikult Saksa ordusse. Siiski ei suutnud ordu reaalset ülemvõimu peapiiskopkonna üle enam saada, välja arvatud lühike periood [[koadjuutorivaenus]]e ajal (aastatel [[1556]]–[[1557]]).

Riia peapiiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel