Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
P Nikolai Vanaselja |
||
19. rida:
Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal [[I Eesti mängud]]e raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu.
Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] õppejõud [[Aksel Tiik]], raskejõustiku-uurija [[Olaf Langsepp]], [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õppejõud [[Johannes Laidvere]] jt. Spordimuuseumi rajamist valmistas ette [[Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit|Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu]] Teaduslik-Metoodilise Nõukogu (ENSV SOL TMN) spordiajaloo komisjon, kuhu Tiigi, Langsepa ja Laidvere kõrval kuulusid ka TÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud [[Feliks Parre]] ja [[Erich Kübarsepp]], aspirant [[Olaf Langsepp]], TPI kehalise kasvatuse kateedri dotsent [[Ruudi Toomsalu]], ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] peatoimetaja [[Juhan Mandre]] ja toimetuseliige [[Anatoli Org]] ning TÜ ajaloolane [[Karl Siilivask]]. Komisjon tegi ENSV SOL esimehele
17.-18. detsembril 1962 toimus EPA aulas I vabariiklik eesti kehakultuuri ajaloo alane teaduslik konverents. Selle korraldasid spordiajaloo komisjon ja spordimuuseumi asutav toimkond, kes pidasid konverentsi teisel päeval ka ühise laiendatud koosoleku, kus otsustati esitada ENSV SOL-i nõukogule muuseumi põhikirja projekt ning taotleda 1963. aasta eelarveks 500 rubla<ref name="asutamisest" />.
|