Erinevus lehekülje "Põllumajandus" redaktsioonide vahel

Lisatud 7561 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel|räägib majandusharust; ajakirja kohta vaata artiklit [[Põllumajandus (ajakiri)]]}}
'''Põllumajandus''' on [[majandusharu]], mis tegeleb [[maa (majandus)|maa]] harimise ning [[toit|toidu]], loomasöögi ja muude looduslike toodete ([[toiduainetööstus]]ele, [[tekstiiltööstus]]ele, [[nahatööstus|naha-]] ja [[jalatsitööstus]]ele, [[farmaatsiatööstus]]ele jt. [[tooraine]]) tootmisega teatud [[kultuurtaimed]]e ja [[koduloomad]]e kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on [[taimekasvatus]] ja [[loomakasvatus]].
 
'''Põllumajandus''' on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete ([[toiduainetööstus]]ele, [[tekstiiltööstus]]ele, [[naha- ja jalatsitööstus]]ele, [[farmaatsiatööstus]]ele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on [[taimekasvatus]] ja [[loomakasvatus]].
 
 
=== Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad: ===
 
 
''Looduslikud tingimused:
''
 
• [[reljeef]] (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad),
 
• [[kliima]] (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
 
• [[mullad]] (viljakus).
 
''Majanduslikud tegurid:
''
 
• [[kapitali]] olemasolu,
 
• [[tööjõud]] (hulk ja kvaliteet), turg toodangule,
• valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
 
 
Põllumajandus koos [[metsanduse]], [[kalandus]]e ja [[jahindus]]ega kuulub majanduses esmasesse ehk hankivasse sektorisse. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähearenenud ehk agraarühiskonnas töötab esmasektoris suut osa elanikkonnast. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas on esmasektoris hõivatud inimeste arv väga väike.
Põllumajanduslikku maad on ligikaudu 30% ja haritavat maad 10 % kogu Maakera pindalast.
 
 
==Ajalugu==
 
 
Vanimad seniavastatud (nisu-)põllud on leitud Karacadagis (tänapäeva [[Türgi]] aladelt). Nenede vanuseks 8000 aastat eKr. Seda peetakse mullaharimise ja [[loomakasvatus]]e alguseks mis toimus neoliitikumis ehk nooremas kiviajas, neil aladel eristatakse nn keraamikaeelset [[neoliitikum]]i ehk nooremat kiviaega(Ees-Aasias ja Vahemeremail). Tekib rahvastiku kasv ja hajumine, kasutatakse lihvitud tööriistu, rajatakse savi- ja palkehitisi, ehitatakse kindlustatud asulaid ja monumentaalkalmeid.
Sumerite poolt võetakse umbes 4000 asta enne Kristust kasutusele maa harimises [[ader]] ning järgneva aastatuhande jooksul rajatakse kõrgetasemeline [[niisutuspõllundus]].
 
Eestisse jõuab maaviljelus 4000...3000 eKr. Vanim kaera [[õietolm]] on leitud Põhja-Eestist, pärinedes aastast u 4000 eKr. Veidi hilisemast ajast on esimesed märgid odrast Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt ja [[nisu]]st Põhja- ja Lääne-Eestist u 3500 eKr. Umbes samal ajal algab maaviljelus ka Lõuna-Skandinaavias. Tolleaegne põllupidamine jäi aga siiski erandlikuks tegevuseks, ilma et oleks nimetamisväärselt mõjutanud asustust ja ainelist kultuuri. Pikaajalisi asulaid ei tunta, arvatavasti liiguti palju ringi. Rohkem tõendeid põlluharimise kohta on [[nöörkeraamikakultuuri]] ajajärgust - umbes IIIaastatuhat enne Kristust. Matmispaikadest ja asulakohtadest on [[koduloomad]]e luid ja söestunud odra teri.
Suured muutused Eesti alade põllumajanduses leidsid aset I aastatuhande esimesel poolel enne Kristust. Hoogustus metsade mahavõttmine ja [[aletegemine]], saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi. Kasutusele võeti [[konksader]] ning kuuselatv- ja karuäke; samuti hakati kasutama [[veoloomi]]. Rannikualadel tekkisid esimesed põllupeenardega ümbritsetud [[põllusüsteemid]]. Neist vanimad on fikseeritud Põhja-Eesti loopealsel Saha-Lool. Vanimad seniavastatud muistsed põllud on rajatud avarale õhukeste paepealsete muldadega loopealsele. Põldudega kaetud ala võis ulatuda isegi 40-50 hektarini. Uuemate uurimistulemuste põhjal on Valter Lang Saha-Loo esimesed põllud dateerinud väga varasesse aega - 14.-11 sajandisse eKr. Arenev maaviljelus tõrjub [[küttimise]] ja [[kalastuse]] tagaplaanile.
 
600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn [[keldi põllud]], mis on laialdaselt levinud ka Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Põlde küntakse konksadraga, mida veavad hobused või härjad. Kasvatatakse põhiliselt otra, [[nisu]] ja [[kaera]], õlikultuuridest [[lina]]. Põllumajanduslik asustus koondub valdavalt Põhja- ja Lääne-Eestisse, kus paiknevad kergemini haritavad õhukesed [[paepealsed mullad]].
 
 
50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks. Arvatakse, et sel ajal Põhja- ja Lääne-Eesti asulakohtades välja kujunenud [[külad]] püsivad samal kohal tänapäevalgi.
 
 
Majanduslikust seisukohast lähtudes oli varase põllumajandusega ühiskondades tegu [[naturaalmajandus]]ega, kus kogu vajaminev toodeti ehk tehti oma talu või ka küla piires. Puuduvad esemed vahetati kaup kauba vastu, [[raha]] ei tuntud ega kasutatud.
 
==Põllumajandusliku tootmise vormid==
 
'''Segatalud''' - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid [[põllukultuure]] ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
 
'''Spetsialiseeritud suurtalu''' – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt [[Euroopas]] ja [[Põhja-Ameerikas]], nende arv kasvab ka [[Jaapanis]], [[arengumaades]] leidub neid veel vähe.
 
'''Ekstensiivsed teraviljatalud''' hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]], [[Venemaa]] ja [[Kasahstani]] steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt [[nisu]]. Sageli tuleb [[farmer]] tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks [[sulased]]. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
 
'''Rantšo''' on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). [[Karjased]] kaitsevad karja [[röövloomade]] eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. [[Rantšo]] annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid [[tõuaretusele]] ja veterinaarteenindusele. [[Rantšod]] on levinud [[USA]] kuivas lääneosas, [[Austraalias]], [[Argentinas]], [[Lõuna-Aafrikas]] jm.
 
'''Istandus''' on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ([[kohvi]], [[suhkruroog]], [[puuviljad]] jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku [[agrotehnikale]] (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). [[Istandus]] saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
 
'''Hiigelfarm''' loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti [[Jaapanis]] ja [[USA-s]], kuid viimasel ajal ka arengumaades.
 
==Kautatud materjal==
 
Raul Vaiksoo Aja lugu - Tea Kirjastus 2011
 
Eesti Maaelu Entsüklopeedia - Eesti Entsüklopeediakirjastus 2009
 
Eesti Põllumajandusentsüklopeedia I köide - Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998
 
Ülle Liiberi eksamimaterjalid
 
Garri Raagmaa loengumaterjalid
 
== Vaata ka ==
30

muudatust