Džainism: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 374 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
{{vikinda}}[[Pilt:Jain Prateek Chihna.jpg|thumb|right|Džainismi sümbokõigi sektide ühine sümbol alates 1974. aastast.]]
'''Džainism''' (sanskr. ''džina'' 'võitja') on [[India]] [[usund]] ja [[filosoofia]]koolkond. Kujunes lõplikult välja üheaegselt [[budism]]iga [[Vārdhamāna Mahāvīra]] ([[599 eKr]] - [[527 eKr]]) juhtimisel protestina [[brahmanism|brahmanistliku]] preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvrirituaalide vastu.<ref name="ENE">ENE, 1. köide, Tallinn, 1968, lk 534</ref>
'''Džainism''' on [[India]] [[usund]] ja [[filosoofia]]koolkond mis tekkis u 570 a. eKr.
 
Džainism säilitas aga rea brahmanistlikke põhimõisteid, nagu näiteks [[karma]] ja hingede rändamine. Džainismi dualistliku filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine (mokša) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on askeesil. Et kõiki esemeid ja olendeid hingestatuks peetakse, rõhutab džainism [[ahinsa]] põhimõttele, millest tuleneb taimetoitluse nõue.<ref name="ENE" />
Džainismi nimetus on tuletatud [[sanskrit]]i sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli ''[[Vārdhamāna Mahāvīra]]'' (‘suur kangelane’). Džainism tekib samuti -6. sajandil ning kasutab suurel määral sama [[terminoloogia]]t, mida [[budism]]. Ka neil on kogudus-[[sangha]] (samgha); kolmikaare ([[triratna]]) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt [[ahinsa]] põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada. Ka neil on [[sansaara]] ja [[nirvaana]] mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk [[bodhisattva]] [[ideaal]]iga [[budism]]is. Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. [[Legend]]id Mahāvīrast on üsna sarnased [[Buddha]] [[legend]]idega; ka teda olevat kiusanud kurivaim [[Māra]] püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. Ka [[kosmoloogia]]s palju sarnasusi. Omal ajal džainism konkureeris [[budism]]iga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni [[India]]s püsima jääda. (Herkel,A)
 
Budismiga seob džainismi veel usukoguduse [[sangha]] ja [[triratna]] ehk kolme kalliskivi (õige vaade, õige eluviis ja õige teadmine) olemasolu. Ka eksisteerivad džainismis [[sansaara]] ja [[nirvaana]] mõisted. Budismi [[bodhisattva]] on võrreldav džainismi vabanenute (tīrthankāra) ideaaliga. Legendid Mahāvīrast on samuti üsna sarnased [[Buddha]] legendidega.<ref name="raamat"> [[Andres Herkel]], "Müüt ja mõtlemine". Kirjastus Ilmamaa, 2002</ref>
Üheks džainismi põhimõisteks on [[ahinsa]].
 
Džainism levis [[India]]s eriti I aastatuhande II poolel, avaldades märgatavat mõju kunstile ja eetikale. Tähelepanuväärne on maailmas esimese modaalse loogika süsteemi - sjadvaada - tekkimine. 12. sajandil aga algas džainismi langus. Nüüdisajal on džainasid umbes 1,5 miljonit, kellest suurem osa on [[Lääne-India]] kaupmehed.<ref name="ENE" />
 
==Välislingid==
*[[Harri Ints]] [http://www.eao.ee/01tekstid/dzainism.html Džainism on vabameelsete ja arukate usk]
 
==Viited==
<references/>
 
[[Kategooria:Džainism]]
92

muudatust