Tartu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisa |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Hoone
|Nimi = Tartu raekoda
|Omakeelne nimi =
|Pilt = [[Pilt:Tartu Rathaus.JPG|240px|]]
|Asukoht = [[Tartu kesklinn]], [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]
|Stiil = [[barokk]]
|Ehituse algus = [[1782]]
|Ehituse lõpp = [[1789]]
|Sissepühitsemine =
|Avamine =
|Maksumus =
|Juurdeehitus =
|Renoveeritud = 2001
|Aadress = Raekoja plats 1A, 51007 Tartu
|Kõrgus =
|Vundamendi pindala =
|Korruseid = 3
|Lifte =
|Ehitusmaterjal =
|Liigitus =
|Arhitekt = ehitusmeister [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], [[Rostock]]ist
|Omanik =
|Töövõtja =
|Ehitusinsener =
|Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) -->
|Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) -->
|Veel =
}}
[[Pilt:Tartu raekoda, Brotze.jpg|pisi|Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782.]]
'''Tartu raekoda''' on [[Tartu]] [[linnavalitsuse]] ja [[linnavolikogu]] ajalooline ametihoone.
6. rida ⟶ 34. rida:
Tartu raekoja hoone asub [[Tartu vanalinn]]as [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il. Raekoja ette jääb Raekoja plats, mille vastasservas möödub [[Vabaduse puiestee]] ning selle taga ületab [[Emajõgi|Emajõe]] [[Kaarsild]]. Raekoja tagant möödub [[Ülikooli tänav]], mille taha Toomemäe nõlvale jääb [[Pirogovi plats]], Raekoja nurga juurest tõuseb aga mäkke [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]].
==Ehituslugu==
Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar üksikut hoonet. Nii on ka Tartu raekoda näiteks [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojaga]] võrreldes suhteliselt uus: see ehitati [[1782]]-[[1789]]. Raekoja projekti tegi [[Rostock]]ist pärit ehitusmeister [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline, kõrge [[kelpkatus]]e ja [[haritorn]]iga raekoda esindab oma põhikujus [[Madalmaad]]e [[barokkarhitektuur|barokse]] linnapalee traditsiooni (samas stiilis on ka [[Narva raekoda]]). Peafassaadi viiluvälja ehib [[rokokoo|rokokoostiilis]] [[Kartušš|kartušš]], seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga varaklassitsism.<ref>Kaur Alttoa [http://www.tartu.ee/data/Raekoda_voldik_eesti.pdf Voldik Tartu raekojast]</ref>▼
Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar üksikut hoonet. Nii on ka Tartu raekoda näiteks [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojaga]] võrreldes suhteliselt uus: see ehitati [[1782]]-[[1789]].
Raekoja projekti tegi [[Rostock]]ist pärit ehitusmeister [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili.
▲
==Renoveerimised==
2001. aastal paigaldati raekoja torni uued kellad, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad raekoja kellad [[Raimond Valgre]] "[[Tartu marss]]i". Komplekt 18 kellast valmis [[Saksamaa]]l [[Karslruhe]] kellatehases ja maksis 700 000 krooni, need paigaldas tehase kellameister Günter Granz.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d?id=2759581 "Tartu raekoda sai uhke kellamängu"] Delfi/BNS, 24. detsember 2001</ref> Alles jäid ka kaks vana kella.<ref name="muinas">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=6895 Tartu raekoda] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>.
| |||