'''Meteoor''' (rahvakeeles "langev täht") on [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i sattunud [[meteoorkeha]] poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda [[meteoriit|meteoriidiks]].
{{toimeta}}
{{Vaidlustatud}}
[[Meteoor]] (rahvakeeles "langev täht") on planeetidevahelisest ruumist [[Maa (planeet)|Maale]] langenud tahke keha ([[meteoorkeha]]) jääk. Kui kehad põlevad [[atmosfäär]]is lõpuni, kutsume neid [[meteoor]]ideks aga neid, mis langevad Maale, [[meteoriit]]ideks.
== Suurus ja kuju ==
Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi. Tavaliselt on meteoori kaal vaid murdosa grammist. Nende suurus on liivaterast piljardikuulini, tihedus 0,1 grg/cm3cm³. Meteooride kiirus on suur. AtmosfääridesAtmosfääri sattusattudes nadkulgeb plahvatavad. Meteoorid lagunevadpõlemine Maalesageli jõudmataplahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet.
== Meteoorivool ==
TekivadTuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud [[komeet|komeedi]] tuuma läbimiselvõi Maa pooltsaba. Meteoorivoolu nimetatakse ka [[tähesadu|tähesajuks]]. Voolu ajal võib tunnis näha 100 -– 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev.▼
Tuntakse umbes kolmkümmet [[meteoorivool]]u.
▲Tekivad lagunenud [[komeet|komeedi]] tuuma läbimisel Maa poolt. Meteoorivoolu nimetatakse ka [[tähesadu|tähesajuks]]. Voolu ajal võib tunnis näha 100 - 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev.
Kõik ühte meteoorivoolu kuuluvad meteoorid näivad (perspektiivinähtuse tõttu) lähtuvat taevasfääri ühest ja samast punktist, mida nimetatakse selle voolu [[radiant|radiandiks]]. Meteoorivoolu nimetus tuleb selle [[tähtkuju]] ladinakeelsest nimetusest, kus asub radiant.
