Erinevus lehekülje "Saksa okupatsioon NSV Liidus" redaktsioonide vahel

1941. aasta 30. juulil taganesid nõukogude väed [[Lääne-Ukraina]]st ja [[Lviv]]i linnas kuulutasid [[Stepan Bandera]] ja [[OUN]] piirkonnas välja [[Ukraina]] iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmacti vägede poolt kuulutas koos saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslase [[Andrei Melnik]]u poolt Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]].
 
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina Riigikomissariaadiriigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud [[Poola kindralkubermang]]uga liidetud [[Galiitsia]]).
 
Ukraina riigikomissariadi koosseisus moodustati kindrakomissariaadid: Krimmi kindrakomissariaat (''Generalbezirk Krim''), kindralkomissar [[Alfred Eduard Frauenfeld]]; Žitomiri kindrakomissariaat (''Generalbezirk Shitomir''), [[Kurt Klemm]]; Kiievi kindralkomissariaat (''''Generalbezirk Kiew''), Helmut Quitzrau, Waldemar Magunia; Nikolajevi kindralkomissariaat (''Generalbezirk Nikolajew''), [[Ewald Oppermann]]; Volõõnia-Podoolia kindralkomissariaat (''Generalbezirk Wolhynien-Podolien''), [[Heinrich Schoene]]; Dnepropetrovski kindralkomissariaat (''Generalbezirk Dnjepropetrowsk''), [[Nikolaus Selzner]].
{{Vaata|Ukraina Riigikomissariaat}}
 
63 708

muudatust