J. M. W. Turner: erinevus redaktsioonide vahel

William Turneri maalimisstiil kujunes [[Claude Lorrain]]i, [[Holland|hollandi]] meremaali ja [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt [[akvarell]]i ja [[sügavtrükk|sügavtrükitehnikaid]], hiljem [[õlimaal]]i. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või [[mütoloogia|mütoloogilised]], valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks.<ref name="ENE" /> Sama valgusekasutamine inspireeris noort [[Claude Monet]]'d, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud [[impasto|impasto tehnika]] detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. [[Fregatt]] Téméraire oli kuulunud [[Nelson]]i laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt [[Trafalgari lahing]]us. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806-08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807-19)<ref name="raamat">Cumming, Robert "Silmaringi teatmik. Kunst". Tõlkinud Tiina Kanarbik, kirjastus Varrak, Tallinn, 2007, lk 282-283</ref>