Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

Lisatud 173 baiti ,  8 aasta eest
P (pisiparandused)
 
==Rüütlimõis Vene Keisririigis==
Alates3. mail 1783. aastal muutis Venemaa keisrinna [[Katariina]] II kõik [[läänimõis]]atest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks ning [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]] (''Privatgut''), mida tohtis omada ainult kohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik (mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta [[Kuramaa]]l ja Liivimaal [[1866]]. aastal, Eestimaal [[1869]]). Rüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisusliku omavalitsuskorralduse aluseks.
 
Rüütlimõisa (''Rittergut'') suuruse alammääraks kehtestati [[Balti Eraseadus]]ega [[Eestimaa]]l 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad. Rüütlimõisa staatuse säilitasid ka kõik väiksemad mõisad juhul kui nad olid rüütlimõisana maaraamatusse kantud enne Balti Eraseaduse jõustumist.
Eesti aladel kuulus [[1913]]. aastal sugukonnavalduste koosseisu umbes 109 rüütlimõisa. Kehtiva tükeldamis- ja võõrandamiskeelu tõttu oli võimatu nende mõisate talumaade päriseks ostmine. Lahendusena likvideeriti ajutiselt fideikomiss, eraldati sealt müügiks määratud maa ning sageli asutati allesjäänud mõisamaa baasil fideikomiss uuesti.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil [[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t (kuni [[1871]]) ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada (kuni [[1900]]), [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada (kuni [[1916]]). :
*[[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus,
*ainuõigus pidada [[veski]]t (kuni [[1871]]) ja
*pidada [[kõrts]]i, põletada [[viin]]a (kuni [[1900]]), [[õlu]]t pruulida ja
*jahti pidada (kuni [[1916]]).
Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est: nad maksid ainult kohalikke ja kirikumakse.
 
Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid. Samuti oli mõisaomanikul rida naturaalmajanduslikke koormisi, nagu teede- ja sillaehituskohustus jms.:
*teede- ja
*sillaehituskohustus jms.
 
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult.
59 200

muudatust