Friedrich-Alfred Olbrei: erinevus redaktsioonide vahel

'''Friedrich-Alfred Olbrei''' (Fred, [[30. august]] (vkj 12. august) [[1893]], [[Tallinn]] – [[25. märts]] [[1972]], [[Tallinn]]) oli Eesti tehnikateadlane, ringhäälingutegelane ja sõjaväeinssõjaväeinsener (aastast 1938 kolonel).<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref>

Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis 1915–16 [[Riia PIPolütehniline mehInstituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina [[Peterburi Nikolai I nimeline Inseneriakadeemia|Peterburi Nikolai I nimnimelise InseneriakadInseneriakadeemia]] ning 1918 lendur-vaatlejana [[Jevpatoria]] sõjaväelendurite kooli.<ref Iname="ETBL" />

Esimese maailmasõja ajal teenis Pirital[[Pirita]]l merelennujaamas. Osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli Kaitseministeeriumi[[Kaitseministeerium]]i sädetelegraafi[[sädetelegraaf]]i valvalitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe raadiosidele[[raadioside]]le. Lõpetas 1925 Prantsusmaal [[Toulouse'i ÜlikooliÜlikool]]i Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–33 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste]] (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakooli]] õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–31 ühtlasi TT-s[[Tallinna Tehnikum]]is raadiooperaatorite[[raadiooperaator]]ite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja raadiotehnikat[[raadiotehnika]]t, oli rklriikliku kutsekomisjoni liige. 1933–34 sidepataljoni ülem, 1934–40 [[Riigi RinghäälinguRinghääling]]u direktor, 1940–41 Sideval[[Sidevalitsus]]e raadiokeskuse peainspeainsener.<ref name="ETBL" />

Sõja puhkemisel viidi Venemaale laskurdiviisi[[laskurdiviis]]i sideülemaks, töötas [[Uuralid|Uuralites]] Ivdeli[[Ivdel]]i mangaanikaevanduses ning oli [[Tjumeni sõjakoolisõjakool]]i sideala õppejõud. 1944 vangistati süüdistatuna spionaažis[[spionaaž]]is ja vandenõus osalemises. Naasis asumiselt kodumaale 1956, oli Vab[[Vabariiklik Röntgenol-jaamaRöntgenoloogiajaam|Vabariikliku Röntgenoloogiajaama]] ja Tervishoiuministeeriumi[[Tervishoiuministeerium]]i arstiriistade töökoja juhataja, aastast 1963 Rahvamaj[[Rahvamajanduse Nõukogu]] tehntehnilise informinformatsiooni keskbüroo tehnikateabe- ja patendiekspert.<ref name="ETBL" />

Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehntehnilise mõtte ja hariduse ning ringhäälingu[[ringhääling]]u ja raadiotööstuse[[raadiotööstus]]e arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati [[ränikristall-juhtsaatjagajuhtsaatja]]ga [[Tallinna raadiojaam]], rajati 1937 Türile 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva mastantenniga[[mastantenn]]iga, valmis Baltimaade esimene [[mobiilne ülekandekeskus]] – reportaažiauto "[[Hõbehall]]", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud [[kaablivõrk]], maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 [[tuulegeneraator]]-akulaadimispunkti[[akulaadimispunkt]]i, kavandati ja 1939–40 püstitati Tallinnas [[Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi]] ja [[Faehlmanni tänavatänav]]a nurgale tehnika viimase sõna järgi [[Raadiomaja]], mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teadteaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.<ref name="ETBL" />

Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ [[Raadio-Elektrotehnika Tehase]] (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus [[Inseneride Koda|Inseneride Koja]] nõukogusse.<ref name="ETBL" />

[[Vabadusristi I liigi 3. järk|Vabadusristi I liigi 3. järgu]] ning [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]]. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.<ref name="ETBL" />

* EEEesti entsüklopeedia 14, 340

* Umborg, J. Raadiooperaatorite kursused Tallinna Tehnikumi juures 1929–1931. // TPI toimtoimetised 565 (1983), 121–129

* Mägi, V. Nimesid ja seiku Eesti ringhäälingu ja raadiotööstuse algusaastatest. // Raadiotehnika ‘97'97. Tallinn, 1997, 4–8.

[[Kategooria:Eesti sõjaväeins (aastast 1938 kolonel)idsõjaväelased]]