Tartu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pendulum (arutelu | kaastöö)
P →‎Arhitektuur: jaani kirik link
Pendulum (arutelu | kaastöö)
P pisi kirjaviga
38. rida:
Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Tänane ajalooline kesklinn on valdavalt [[klassitsistlik arhitektuur|klassitsistlik]], ning on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel kui linna hakati pärast [[1775]]. aasta hiigeltulekahjut taastama. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine [[1802]]. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati [[1803]] - [[1809]]) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autoriks on ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause|J.W. Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter|J.H.B Walter]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millel polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] taas.
 
Vanematest ehitistest on imekombel säilinud vähesed, unikaalseimad neist on u. 13.-14. sajandil ehitatud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]] ning 15. sajandil valminud [[Tartu Toomkirik|Toomkiriku]] varemed toomemäel. Mõlemad kirikud on [[gootika|gooti]] stiilis ning ehitatud telliskivist. JaanikirikuJaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.
 
Uuemast arhitektuurist on huvipakkuvamad [[1932]]. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri [[Alvar Aalto]] poolt loodud [[Villa Tammekann]], [[1938]]. aastal avatud [[Tartu turuhoone| turuhoone]] (arhitekt [[Voldemar Tippel|V. Tippel]]).