Redaktsioon: 31. mai 2006, kell 07:59 redigeeri YurikBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 37 681 muudatust P robot Modifying: hu:Meteor ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2006, kell 19:44 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{Vaidlustatud}} [[Meteoor]] (rahvakeeles "langev täht") on planeetidevahelisest ruumist [[Maa (planeet)\|Maale]] langenud tahke keha ([[meteoorkeha]]) jääk. Kui kehad põlevad [[atmosfäär]]is lõpuni, kutsume neid [[meteoor]]ideks aga neid, mis langevad ~~maale~~Maale, [[meteoriit]]ideks. == Suurus ja kuju == Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi. Tavaliselt on meteoori kaal vaid murdosa grammist. Nende suurus on liivaterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur. ~~Sattudes~~Atmosfäärides ~~atmosfääri,~~sattu nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. == Meteoorivool == Tuntakse umbes ~~kolmekümmet~~kolmkümmet [[meteoorivool]]u. Tekivad lagunenud [[komeet\|komeedi]] tuuma läbimisel Maa poolt. ~~Meteoori voolu~~Meteoorivoolu nimetatakse ka [[tähesadu\|tähesajuks]]. Voolu ajal võib 1 tunnis näha 100 - ~~100000~~100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse 1ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. Kõik ühte meteoorivoolu kuuluvad meteoorid näivad (perspektiivinähtuse tõttu) lähtuvat taevasfääri ühest ja samast punktist, mida nimetatakse selle voolu [[radiant\|radiandiks]]. Meteoorivoolu nimetus tuleb selle [[tähtkuju]] ladinakeelsest nimetusest, kus asub radiant.

Meteoor: erinevus redaktsioonide vahel