Erinevus lehekülje "Zoroastrism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 807 baiti ,  9 aasta eest
P
resümee puudub
P (r2.7.1) (Robot: lisatud uz:Zardushtiylik)
P
[[Image:Faravahar.svg|thumb|paremal|[[Faravahar]] - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid|paremal]]
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Zoroastrism''', ka '''masdaism''', on vanairaani dualistlik usund, mis pärineb I aastatuhandest eKr ning põhineb prohvet [[Zarathustra]] (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. <ref name=ENE>ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90</ref> Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja [[viimnepäev|maailmalõpust]] kõnelev usund ning, olles oma aja suurim [[maailmareligioon]], avaldas märgatavat mõju [[judaism]]i, [[kristlus]]e ja [[uusplatonism]]i kujunemisele. Zoroastrism hävitati [[Iraan]]is 7. sajandi keskpaigal sissetunginud [[muslim|muhameedlaste]] poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud [[parsid]]el, kes elutsevad [[Lääne-India]]s [[Mumbai]] ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.<ref name=link>[http://www.religioustolerance.org/zoroastr1.htm Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival]</ref>
'''Zoroastrism''' oli teisel aastatuhandel enne Kristust [[Pärsia]]sse saabunud proto-indoeuroopa hõimude [[religioon]], mis järgis prohvet [[Zarathustra]] õpetust.
 
== Kirjeldus ==
Zoroastristide püha raamat on '''[[Avesta]]''', mille vanimad osad ([[hümn]]id ja rituaalid) pärit umbes 1500–800 eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra [[legend]]id ja ettekuulutused.
Zoroastrismi põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal [[Ahuramazda]] ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema [[Assüüria]] riigi peajumala [[Aššur]]iga. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas [[paradiis]] või [[põrgu]]. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.
 
Tavade hulka kuulus tulekultus ja [[ohverdamine]], mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - [[röövlind]]udele nokkimiseks.
Enne Zarathustrat (6. sajandil eKr) oli Pärsia religioon seotud tulevikukultusega, esivanematekultusega, pühade loomade, päikesejumalakultusega, sarnane [[India]] [[Vedad]]e religiooniga. Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6. sajandil eKr) ja hilise [[Avesta filosoofia]]ga.
 
== Kirjeldus ==
On olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal '''[[Ahuramazda]]''' (Ormuzd) (kellel on sarnaseid jooni varasema [[Assüüria]] riigi peajumalalt [[Aššur]]iga), kurjuse jõudude eesotsas '''[[Angramanju]]''' (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse, Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub [[leegion]] vaimolendeid ja [[deemon]]eid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu.
 
Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge – tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel. Riigiusundiks sai esimese aastatuhande keskpaiku.
 
Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed – atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud [[surm]]aga. Laip ei tohtinud rüvetada tuld, maad ega vett, kuna need olid pühad. Seetõttu viidi surnukehad katuseta tornidesse dakma´desse [[röövlind]]udele nokkida. Oluliseks peeti mitte surnukeha, vaid [[hing]]e saatust.
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse [[viimnepäev|maailma lõpust]] ja [[viimne kohtumõistminekohtupäev|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist[[neitsi]]st ja päästab õigedõigeusklikud inimesed. MaailmalõpuViimases lahingus kurjuskurjuse jamaailm põrguja eesotsasjumal AngramanjugaAngramanju hävitatakse.
 
Avesta järgi on õiglase inimese peavoorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks tarvitamine ja loomuvastane suguelu. Hinge saatus pärast surma on sõltuvuses inimese usust Ahuramazdasse ja headesse vaimudesse. Seega usutunnistus määrab pärast surma hinge saatuse.
 
Panteoni ülejäänud jumalad olid seotud kas Ahuramazda või Angramanjuga. [[Mitra]] näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja.
 
Zoroastristide püha raamat on [[Avesta]], mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärinevad umbes 1500.–800. aastast eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja ettekuulutused. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu.<ref name="wiki">[http://en.wikipedia.org/wiki/Zoroastrianism Zoroastrianism]</ref>
Zoroastrism mõjutas tugevasti II–III sajandi pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti [[mitraism]]i ja [[manilus]]t.
 
==Viited==
Zoroastrism hävitati [[Iraan]]is 7. sajandi keskpaigas sissetunginud [[muslim|muhameedlaste]] poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud [[parsid]]el, kes elutsevad Lääne-Indias [[Mumbai]] ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.
<references/>
Mõned inimesed Läänes tunnevad samuti huvi zoroastrimi vastu
 
==Vaata ka==
92

muudatust