Karolingide impeerium: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}

[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|right|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843.]]

'''Karolingide keisririik''' (800–888) on [[Historiograafia|historiograafiline]] mõiste, mida kasutatakse [[Varakeskaeg|varakeskaegsel]] [[Frangi riik|Frangi riigil]] [[Karolingid]]e võimu all. Seda dünastiat nähakse [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] asutajana ja selle algusaeg põhineb [[Karl Suur]]e kroonimisel ning see lõpeb [[Karl Paks]]u surmaga. Olenevalt vaatenurgast võib seda keisririiki vaadata kui [[Frangi riik|Frangi riigi]] hilist ajalugu või Prantsusmaa ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] varajast ajalugu.

 

 

== Frangi riigi ülesehitamine ja kaitse ==

[[Pilt:Steuben - Bataille de Poitiers.png|thumb|[[Karl Martell]] [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]], kus ta peatas [[Omaijaadid]]e sissetungi.]]

 

 

== Keisririik Karl Suure valitsemisajal (768–814) ==

[[Pilt:Charlemagne denier Mayence 812 814.jpg|thumb|right|[[Karl Suur]]e münt, millel on kiri KAROLVS IMP AVG (''Karolus imperator augustus'')]]

Karolingide keisririik kattis [[Karl Suur]]e surma ajal enamuse [[Lääne-Euroopa]]t, nagu [[Rooma riik]] enne seda. Erinevalt roomlastest, kes tungisid [[Rein]]i taha ainult kättemaksuks pärast hävingut [[Lahing Teutoburgi metsas|Teutoburgi metsas]] (9. eKr), purustas Karl Suur otsustavalt kogu [[Germaanlased|germaanlaste]] vastupanu ja laiendas oma valdusi [[Elbe]]ni, mõjutades sündmusi peaaegu Vene steppideni.

 

 

== Keisririik kuni Verduni lepinguni (814–840) ==

[[Pilt:Louis le Pieux sesquisolidus 814 840.jpg|thumb|left|[[Ludwig Vaga]] mündil ''sesquisolidus'']]

Ludwig Vaga pidi sageli võitlema, et säilitada kontrolli keisririigi üle. Itaalia kuningas Bernhard suri aastal 818 vangistuses pärast mässamist aasta varem ja Itaalia läks tagasi keisri kontrolli alla. Ludwigi meelemuutus Bernhardi surmale aastal 822 vähendas suuresti tema prestiiži keisrina aadli silmis. Vahepeal aastal 817 rajas Ludwig kolm uut Karolingide kuningriiki oma poegadele esimesest abielust: [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] tehti Itaalia kuningaks ja kaaskeisriks, [[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]] tehti Akvitaania kuningaks ja [[Ludwig Sakslane]] tehti [[Baieri]] kuningaks. Tema püüe aastal 823 arvestada ka neljanda pojaga (teisest abielust), [[Charles II Paljaspea|Karl Paljaspeaga]] tähendas vanemate poegade vastupanu ja tema valitsemise viimaseid aastaid vaevas kodusõda.

 

 

== Keisririik pärast Verduni lepingut (843–877) ==

[[Pilt:Central Europe in Carolingian times.jpg|thumb|right|Karolingide keisririik pärast [[Verduni leping]]uga jagamist aastal [[843]].]]

Lothar sai keisritiitli, Itaalia kuningriigi ning territooriumi [[Rein]]i ja [[Rhone]] jõgede vahel, mida kokku kutsuti [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigiks]]. Ludwig sai kõik valdused Reinist idas ning Itaaliast põhjas ja idas, mida kutsuti [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigiks]] ja mis oli tänapäeva [[Saksamaa]] eelkäija. Karl sai kõik maad lääne pool Rhone jõge, mida kutsuti [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiks]].

 

 

== Keisririik languses (877–888) ==

[[Pilt:Charles le Chauve denier Bourges after 848.jpg|thumb|[[Karl Paljaspea]], [[teenar]], [[Bourges]], pärast aastat [[848]]]]

Pärast Karl Paljaspea surma ründasid keisririiki põhjast ja läänest viikingid, sisemised võitlused toimusid Itaaliast Balti mereni ja Ungarist Akvitaaniani. [[Karl Paljaspea]] suri aastal 877 [[Mont Cenis]]e kuru ületamisel ja tema järglaseks sai tema poeg [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis Kogeleja]] kui Lääne-Frangi kuningas, kuid ilma Saksa-Rooma keisri tiitlita. Louis Kogeleja oli füüsiliselt nõrk ja suri kaks aastat hiljem, tema valdused jagati kahe vanema poja vahel: [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]] sai riigi põhjaosa ([[Neustria]]) ning [[Karlmann (Lääne-Frangi kuningas)|Karlmann]] sai riigi lõunaosa ([[Akvitaania]] ja [[Burgundia]]). [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriik]] sai lõpuks Baieri Karlmannile, kuid insult sundis teda loovutama Itaalia oma vennale [[Karl Paks]]ule ja Baieri Ludwig Nooremale. Aastal 879 asutas [[Boso Vienne'st|Boso]] [[Provence]]'is [[Alam-Burgundia kuningriik|Alam-Burgundia kuningriigi]].

 

 

== Keisririigi jagamine aastal 887 ==

Karolingide keisririik jagati: Arnulf säilitas [[Kärnten]]i, Baieri, Lotringi ja tänapäevase [[Saksamaa]] alad; Pariisi krahv [[Odo (Pariisi krahv)|Odo]] valiti Lääne-Frangi kuningriigi ([[Prantsusmaa]]) kuningaks, [[Ranulf II (Akvitaania)|Ranulf II]] sai [[Akvitaania]] kuningaks, Itaalia läks krahv [[Berengar Frioolist|Berengari]] kätte, [[Ülem-Burgundia]] sai [[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf I]] ja Alam-Burgundia sai Boso poeg [[Louis III Pime]].

 

== Sõjavägi ==

Karolingide sõjaväe tugevus põhines [[Karl Martell]]i juhitud [[Ratsavägi|ratsaväe]] revolutsioonil 730. aastatel. Siiski võeti [[jalus]], mis tegi ratsaväel [[piik|piigi]] kasutamise võimalikuks, Frangi riigis kasutusele alles kaheksanda sajandi lõpul. Seevastu põhines Karolingide sõjaväe edukus peamiselt uutel [[piiramine|piiramis]]tehnoloogiatel ja eeskujulikul logistikal. Siiski kasutati suurt arvu hobuseid frankide sõjaväes alles Karl Suure ajal. See oli nii sellepärast, et hobused pakkusid vägede kiiret pika maa taha transportimise meetodit, mis oli tähtis sellise suure riigi ehitamisel ja säilitamisel.

 

== Vaata ka ==

*[[Karolingide arhitektuur]]

*[[Karolingide kunst]]

*[[Saksa-Rooma riik]]

 

 

[[ar:إمبراطورية كارولنجية]]