Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
41. rida:
1918. aasta alguses ilmus 5000-es eksemplaris 16-leheküljeline brošüür pealkirja all "Eesti Töövabariik", allpealkirjaga Eesti Sotsialistide-Revolultsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse küsimuses. [[3. jaanuar]]il 1918 esitati Eesti Töörahva Nõukogu Täidesaatvale komiteele saatkonna kaudu, millesse kuulusid Gustav Suits, Johannes Semper ja Jaan Kärner, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse asjus, milles pooldati Eesti riiklikku iseseisvust, mitte aga Sotsiaaldemokraatide poolt propageeritavat ühist riiki [[Nõukogude Venemaa]]ga. 4. jaanuaril [[ESRP Keskkomitee]] koosolekul otsustatime koalitsioon enamlastega lõpetada, sest juba selle ajani umbes paarinädalaliselgi koostöö ajal oli selgunud, et sotsialistid-revolutsionäärid ei suuda avaldada enamlastele pea mingit nimetamisväärset mõju, kuna aga viimased kasutavad koalitsiooni, et oma partei [[diktatuur]]i näidata töörahva valitsusena.
==Asutava Kogu valimised==
[[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aasta aprillis said esseerid 120 kohast seitse ja nad moodustasid seal kõige pahempoolsema rühma. Asutava Kogu tribüünilt esines Kruus mitmel korral prokommunistlike avaldustega ja terava kriitikaga valitsuse aadressil ning nõudis kõige radikaalsemat [[maareform]]i. Avalikkuse tähelepanu pälvis tema ennustus nõukogude võimu maksmapanekust Eestis revolutsioonilisel teel, mida kõneleja hiljem kvalifitseeris “deklaratiivseks ütlemiseks”.
[[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESRP nimekirjast Asutavasse Kogusse: [[Hans Kruus]], [[Andres Loorits]], [[Johannes Semper]], [[Hugo Raudsepp]], [[Jaan Kärner]], [[Erich Jonas]], [[Theodor Kolk]], [[Jaan Piiskar]], [[Aleksander Janson]], [[Karl Freiberg]].
==Tegevus Vabadussõjas==
| |||