Erinevus lehekülje "Neoliberalism" redaktsioonide vahel

Lisatud 2513 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (mallid vikinda, toimeta)
'''Neoliberalism ehk uusliberalism''' on [[Poliitiline liikumine|poliitiline liikumine]], mis toetab majanduslikku vabadust, avatud turge, riigiomandi [[Privatiseerimine|privatiseerimist]], riigi majandusse sekkumise minimaliseerimist jms.
{{Vikinda}}
 
Neoliberalismis on kesksel kohal majanduses osalevad indiviidid. Neoliberaalne poliitika tähtsustab indiviidi vastutust, rääkides heaolust, mida riik pigem võimaldab, aga mitte ei garanteeri oma kodanikule. Selliseid ideid poliitikas seostatakse peamiselt [[Margaret Thatcher]]i ja [[Ronald Reagan]]iga. Thatcher leidis, et kui riik pakub sotsiaalseid toetuseid (''nanny-state''), siis toetab see kultuuri, kus inimesed on sõltuvuses, ja alahindab inimeste vabadust teha turul omi valikuid.<ref>Heywood, Andrew. "Politics". 2007</ref> Tänapäeval kasutatakse neoliberalismi kui üldmõistet, mis tähistab avalike poliitikate majanduslikku liberaliseerimist.<ref>Stanley Fish, ''Neoliberalism and Higher Education'', New York Times, 8. Märts 2009, [http://opinionator.blogs.nytimes.com/2009/03/08/neoliberalism-and-higher-education/]</ref>
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}}
 
Termini “neoliberalism” võttis 1938. aastal kasutusele saksa teadlane [[Alexander Rüstow]] [[Colloque Walter Lippmann]]st.<ref>[[Philip Mirowski]], Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3, p. 12-13, 161</ref><ref>[[Oliver Marc Hartwich]],[http://www.ort.edu.uy/facs/boletininternacionales/contenidos/68/neoliberalism68.pdf Neoliberalism: The Genesis of a Political Swearword], Centre for Independent Studies, 2009, ISBN 1-86432-185-7, p. 19</ref><ref>[[Hans-Werner Sinn]], Casino Capitalism, Oxford University Press, 2010, ISBN 0-19-162507-8, p. 50</ref> Neoliberalismi kontseptsioon defineeriti kui “hinnamehhanismi, vaba ettevõtluse, konkurentsisüteemi ja ükskõikse riigi olulisus.”<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 13-14</ref> Olla “neoliberal” tähendas, et “laissez-faire” liberalism pole piisav ja seda, et moodsas majanduspoliitikas on vajalik liberaalsus.<ref>François Denord, From the Colloque Walter Lippmann to the Fifth Republic, in Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 48</ref> Hiljem märgiti neoliberalistlikuks mitmeid akadeemilisi koolkondi, nagu [[Freiburgi koolkond]], [[Austria koolkond]] ja [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]].<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 14 f</ref>
'''Neoliberalism ehk uusparempoolsus'''
 
Kui 1968. aastal hakkasid vasakpoolsete väljaastumised läbi kukkuma ja vaibuma, alustasid noored intellektuaalid uute alternatiivide otsimist – nii sai aluse uusparempoolsete liikumine. Neil pole ühtset keskust - ollakse koondunud erinevatesse klubidesse ja väljaannetesse. Kõige vanem prantsuse uusparempoolsete rühmadest on 1968.a. tekkinud "Euroopa tsivilisatsiooni uurimise grupp“. Enamus uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud kirjaniku [[Alain de Benoist]]' nimega.
 
==Viited==
[[Kultuur]] on uusparempoolsete jaoks kunstilis-kujunduslike, praktiliste teadmiste, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. See tähendab ka omakorda järkjärgulist eemaldumist loodusest. Kuna inimesele peab olema kultuur loodusest esmasem, on ajalugu tähtsam bioloogiast. Benoist ei väsi kordamast: inimene on ajalooline olevus, kelle ajaloolisus on pandud paika tema kultuuri poolt, kultuur ise evolutsioneerub pidevalt.
 
{{viited}}
Uusparempoolsete põhiseisukohtadeks võib eelkõige pidada radikaalsete ühiskondlike ümberkorralduste eitamist (eriti ollakse revolutsiooni vastu). Teiseks peavad nad majanduselus tähtsaks vaba konkurentsi - riik sekkugu majandusse võimalikult vähe. Kolmandaks arvavad nad, et inimesed on oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba pärilikult. Neljandaks tuleb uute väärtuste otsingul pöörduda puritanismi, kristluse või Antiik-Kreeka poole. Inimkonna päästjaiks kuulutatakse Sokratest või Kristust. Välispoliitikas peab toetama sõjalise üleoleku ja jõu ideoloogiat.
 
[[Kategooria:Liberalism]]
[[Kategooria:Makroökonoomika]]
[[Kategooria:Majandusteadus]]
[[Kategooria:Politoloogia]]
 
[[ar:نيوليبرالية]]
[[an:Neoliberalismo]]
[[ast:Neolliberalismu]]
[[az:Neoliberalizm]]
[[bn:নব্যউদারনীতিবাদ]]
[[bg:Неолиберализъм]]
[[ca:Neoliberalisme]]
[[cs:Liberalismus#Neoliberalismus]]
[[da:Neoliberalisme]]
[[de:Neoliberalismus]]
[[en:Neoliberalism]]
[[el:Νεοφιλελευθερισμός]]
[[es:Neoliberalismo]]
[[eo:Novliberalismo]]
[[eu:Neoliberalismo]]
[[fa:نولیبرالیسم]]
[[fr:Néolibéralisme]]
[[gd:Nua-libearalas]]
[[gl:Neoliberalismo]]
[[ko:신자유주의]]
[[hy:Նեոլիբերալիզմ]]
[[hr:Neoliberalizam]]
[[id:Neoliberalisme]]
[[is:Nýfrjálshyggja]]
[[it:Neoliberismo]]
[[he:נאו-ליברליזם]]
[[jv:Néoliberalisme]]
[[ka:ნეოლიბერალიზმი]]
[[kk:Неолиберализм]]
[[lv:Neoliberālisms]]
[[lt:Neoliberalizmas]]
[[hu:Neoliberalizmus]]
[[arz:نيوليبراليه]]
[[nl:Neoliberalisme]]
[[ja:新自由主義]]
[[no:Nyliberalisme]]
[[nn:Nyliberalisme]]
[[pl:Neoliberalizm]]
[[pt:Neoliberalismo]]
[[ro:Neoliberalism]]
[[ru:Неолиберализм]]
[[scn:Neulibbirismu]]
[[simple:Neoliberalism]]
[[sk:Neoliberalizmus]]
[[sr:Неолиберализам]]
[[sh:Neoliberalizam]]
[[fi:Uusliberalismi]]
[[sv:Nyliberalism]]
[[tr:Neoliberalizm]]
[[uk:Неолібералізм]]
[[zh:新自由主義]]
4114

muudatust