|
== Eesti EL transpordipoliitika 2011–2015 ==
Alates Eesti ühinemisestühinemisega ELiga 2004. aastal on koostatud mitu raamistiku dokumendidraamdokumenti selleks, et tagada ühtne Valitsuste tegevus Euroopa Liidus (EL). Need dokumendid kirjeldavad Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning määravad peamised põhimõtted nende eesmärkide saavutamisel ELis. Raamdokument seletab ka valitsuse peamised eesmärgid erinevates poliitikavaldkondades, k.a. ka transpordipoliitikas.
Peamised eesmärgid transpordipoliitikas:
Kuna Eesti asub Euroopa Liidu äärealas ning ühendus EL keskosaga on puudulik, siis on oluline viia lõpuni [[Rail Baltic|Rail Balticu]] ning [[Via Baltic|Via Baltica]] projektid, et luua tänapäevasedmoodsed ühendused Balti riikide ning ülejäänud EL vahel. Eesti EL poliitika eesmärk on hiljemalt 2012. aastaks Rail Balticu arendamise tegevusplaani väljatöötamine koostöös seda läbivate riikidega: [[Läti|Läti]], [[Leedu|Leedu]], [[Poola|Poola]] ning Euroopa Komisjoniga. Samuti kokku leppida projekti elluviimise ajakava.
Kuna EL jaoks on oluline ka võttaÜhtse arvesseTuru välisdimensioon, siis peab tähelepanu pöörama ka ühendusnaaberregioonidele Euroopaning LiiduEesti naaberpiirkondadega,kui siisEL ääreriigi puhul on eesmärgikssee kaväga oluline, et vähendada nii kaupade kui ka reisijate veoks kuluvat aega ja ressurssiressursse. Sellele aitab tublisti kaasa e-tolli ja e-deklareerimise rakendamise suurendamine. Lisaks füüsilisele taristule tuleb arendada ka valdkondlikku transpordipoliitikat. Eesti toetab maanteeveo-, lennundus-, raudtee- ning merendussektori jätkuvat avamist ja liberaliseerimist, et tagada EL transpordituru suurem integreeritus.
Lisaks füüsilisele taristule tuleb arendada ka transpordipoliitikat ennast. Eesti toetab maanteeveo-, lennundus-, raudtee- ning merendussektori jätkuvat avamist ja liberaliseerimist, et tagada EL transpordituru suurem integreeritus.
[[Raudteesektor|Raudteesektoris]] tuleb arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, et kaoksid ära erinevad takistused nagu vedurite vahetamise vajadus riigipiiridel, mis tuleneb erinevatest tehnilistest nõuetest ([[rööpmelaius]]te erinevus), või riikide protektsionismist tulenev raskendatud ligipääs depooteenustele. Selline olukord pärsib teenuste sujuvust ja efektiivsust ning ei ole majanduslikult mõistlik.
[[Lennundussektor|Lennundussektoris]] tuleb lõpule viia ühtse Euroopa taeva tegevuskava ja laiendada Euroopa ühise lennunduspiirkonna põhimõtteid naaberriikidesse, et tagada võrdsed konkurentsitingimused ning ohutus- ja keskkonnastandardid.
[[EL kliima- ja energiapoliitika|EL kliima- ja energiapoliitika]] eesmärkide järgi peab kohandama ennast ka transpordisektor, mis on üks suurima heitgaaside allikas. Ei saa eeldada ega loota, et inimeste liikuvus peaks vähenema, siis eeldab ressursitõhususe eesmärkideni jõudmine tehnoloogilist hüpet nii puhtamate sõiduvahendite kui ka planeerimissüsteemide kasutuselevõtul, et suurendada keskkonnahoidlikkust ja ressursitõhusust.
Järgnevatel aastatel peab jätkuvalt arvesse võtma EL transpordipoliitika integratsiooni teiste poliitikatega, eriti neid, msi on seotud konkurentsivõime ja jätkusuutlikusega. Kuna transpordisektor on üks suurimaid gaasiemissioonide allikas, siis eriti oluline, et transpordi poliitika kohanduks ka
[[EL kliima- ja energiapoliitika|EL kliima- ja energiapoliitika]] eesmärkidele. Ei saa eeldada ega loota, et inimeste liikuvus peaks vähenema, siis nende eesmärkide täitmiseks peab tehnoloogia tegema suure sammu edasi, suurema keskkonna säästlikuse poole.
<ref>[http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/Eesti%20EL%20poliitika_EST.pdf EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2011–2015] viimati vaadatud 1.06.2012</ref>
| 