Giacomo Puccini: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thedree (arutelu | kaastöö)
märkisin värske pilguga kohti, kuhu peaks veel viiteid panema, seni panin peamiselt lõigu lõppu..
Thedree (arutelu | kaastöö)
14. rida:
Puccini oli ka üliõpilasena võrdlemisi hooletu, elas koos vend Michelega tormilist tudengielu ja sai trahvi põhjuseta puudumiste eest, kuid kirjutas õpingute ajal palju muusikat.{{lisa viide}} Tema instrumentaal- ja vaimulik muusika pärineb peamiselt õpinguperioodist Luccas ja Milanos. Neist teostest tuntuim on 1880. aastal Lucca õpingute lõpetamiseks ja Milano konservatooriumi astumiseks kirjutatud missa, mida tuntakse nime all [[Messa di Gloria]]. Tema õpetajate hulgas oli itaalia ooperihelilooja [[Amilcare Ponchielli]], kelle teostest on tuntuim "La Gioconda". Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli sõber ja rivaal [[Pietro Mascagni]], ooperi [["Talupoja au"]] tulevane autor.{{lisa viide}} Viimaseks koolitööks Milano konservatooriumis sai 1883. aastal komponeeritud "Sümfooniline ''capriccio''" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu.
 
1883. aasta viimaseks päevaks tuli Puccinil valmis saada oma esimene ooper, et võtta osa Milano muusikakirjastaja Sonzogno poolt korraldatud ühevaatuseliste ooperite konkursist.{{lisa viide}} Tänu Ponchielli vahetalitusele oli libretist Ferdinando Fontana nõus tavalisest väiksema honorariga ning Puccini sai kodus Luccas komponeerima asuda.<ref>Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 36,37</ref> Pärast hoogsat algust jäi töö paraku soiku ja õe Ramelde mälestuste kohaseltGiacomot tabas Giacomot ootamatult täielik apaatia.{{lisa viide}} Kui ta pärast pikka viivitamist ja kõhklemist suutis ooperi "Le Villi" ("Vilid") siiski lõpetada, sündis see suuresti tänu ema pidevale tähelepanule ja julgustusele: palju öid istus ema komponeerival pojal sõna otseses mõttes kõrval.<ref>Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 38</ref> Puccini ei lootnudki võita, kuid masendavalt mõjus see, et "Le Villi" ("Vilid") jäi konkursil täiesti tähelepanuta. Žürii arvatavasti ei süvenenudki sellesse, sest Puccini esitas ööl enne tähtaega valminud teose viimasel hetkel, jõudmata käsikirja puhtalt ümber kirjutada, ja see oli peaaegu loetamatu.
 
Puccini oli ebaedust löödud. Tal polnud raha uue libreto tellimiseks ega mingeid väljavaateid. Ema oli järjekindel nagu alati, utsitas poega igale uksele koputama ja kirjutas mitmetele mõjukatele isikutele, paludes neilt soovituskirju ja abi.{{lisa viide}} Kuigi Puccini ise oli oma võimaluste suhtes pessimistlik, saabus esimene väike võit, kui Puccini endine õpetaja Ponchielli tutvustas ja soovitas teda [[Giulio Ricordi]]leRicordile, Itaalia suurimale muusikakirjastajale, kirjastuse Casa Ricordi omanikule.<ref>Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 39</ref>
 
Puccini õnneks ei olnud ka ooperi libretist Fontana nõus alla andma. Fontanal oli sidemeid aristokraatidest muusikasõprade salongides ning ta oskas metseenidelt raha küsida.<ref>Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 43</ref> Tänu sellele õnnestuski "Le Villi" 1884. aasta 31. mail Milanos Dal Verme teatris lavale tuua. Emale, kelle tervis oli veebruaris ootamatult halvenenud, kirjutas Puccini headest uudistest alles 13. mail, kui oli esietenduse toimumises täiesti kindel.<ref>Phillips-Matz, Mary Jane. Puccini: A Biography, Northeastern University Press, 2002, lk 43</ref>