Redaktsioon: 25. mai 2012, kell 15:15 redigeeri Oktav (arutelu \| kaastöö) 4114 muudatust P kat ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2012, kell 13:23 redigeeri eemalda 6Anesthesia (arutelu \| kaastöö) 829 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} '''Pullapää kriis''' oli [[1993]]. aasta juulist novembrini toimunud [[Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii]] ja [[Eesti]] riigi vahel toimunud erinevalt tõlgendatav sündmus, mille tulemusel haavas [[Asso Kommer]] komissar [[Koit Pikaro]]dt ja [[Eesti siseministrite loend\|Eesti siseminister]] [[Lagle Parek]] astus tagasi. == Kronoloogia == [[6. juuli]]l 1993. ~~aasta~~aastal sai [[Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii]] käsu ümber asuda senisest dislotseerumiskohast [[Haapsalu]]st [[Paldiski]]sse, kus asusid veel [[NSV Liidu Relvajõud]]ude väeosad. [[22. juuli]]l pöördus jäägrite ülem [[Asso Kommer]] peaminister [[Mart Laar]]i poole, kurtes ~~väeosal~~väeosas [[Paldiski]]s halbu majutus- ja olmetingimusi. [[23. juuli]]l andis [[kaitsevägi\|kaitseväe]] juhataja [[Aleksander Einseln]] käsu vabastada Kommer ülema kohalt ja saata ta ohvitseride väljaõppe- ja täienduskursustele. Kommer keeldus allumast kaitseväejuhataja korraldusele ning väeosast lahkumast. [[25. juuli]]l teatasid jäägrid "[[nonsens]]"ina, et nemad kui vabatahtlikest koosnev [[Eesti Kaitsevägi\|Kaitseväe]] koosseisus olev ~~relvaststud~~relvastatud üksus väeosa lahkuvad Eesti riigi [[Eesti kaitsejõud\|kaitsejõud]]ude koosseisust. [[27. juuli]]l saatis [[Eesti Vabariigi Valitsus]] jäägerkompanii laiali. Jäägrid ~~keelduvad~~keeldusid korraldusele allumast ning ~~lahkuvad~~lahkusid järgmisel päeval Paldiskist [[Pullapää]]le. [[Jägala]]sse ~~saabuvad~~saabusid [[Võru]]st [[soomuk]]id ja [[Kuperjanovi jalaväepataljon \|kuperjanovlased]]. Järgnevatel päevadel ~~koguneb~~kogunes Pullapääle jäägrite poolehoidjaid, kaitseliitlasi ja naisi. [[31. juuli]]l ootasid jäägrid valitsusele lojaalse [[Kuperjanovi pataljon]]i väeosapoolset rünnakut. Seda ei toimunud. [[2. august]]il vahistas [[Kaitsepolitsei]] Haapsalus jäägrite ülema asetäitja [[Jaak Mosin]]a. Jäägrid võtsid tagasi 25. juuli avalduse. 14. rida: [[12. august]]il algatatati [[kriminaalasi]] [[Asso Kommer]]i ja Jaak Mosina vastu võimu kuritarvitamises. [[4. september\|4. septembril]] viivad kolm meest [[Tallinn]]ast autoga kaasa ärimehe [[Pavel Kalmõkov]]i, kes jääb kadunuks. Üks ebaseaduslik vabaduse võtja oli [[Asso Kommer]]. 9. detsembril näitas Kommer uurijatele koha, kuhu Kalmõkovi laip maeti. [[12. september\|12. septembril]] ~~põgeneb~~põgenes augusti keskel vahi alt vabastatud Mosin [[Rootsi]] ja ~~palub~~palus poliitilist varjupaika. [[27. september\|27. novembril]] astus siseminister [[Lagle Parek]] tagasi. [[26. september\|26. novembril]] toimus tulevahetus Tallinnas [[Pärnu maantee]]l, mille käigus [[Asso Kommer]] haavab komissar [[Koit Pikaro]]d. Samal päeval võeti Kommer vahi alla. Kohus mõistis mitmetes kuritegudes süüdistatud Kommeri kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi 1993. aasta 26. novembril. Ametlik vanglakaristus oleks lõppenud tal 26. mail 2000. aastal. Kommer kandis alguses karistust [[Pärnu]]s. Viimase aasta oli ta [[Tallinna keskvangla]]s ja vabanes [[1998]]. aastal.

Pullapää kriis: erinevus redaktsioonide vahel