Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}

'''Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond''' ({{keel-de|Fürstentum Braunschweig-Wolfenbüttel}}) oli [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised. [[Welfid]]e erinevad dünastilised liinid valitsesid Braunschweig-Wolfenbüttelit kuni [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõpetamiseni aastal 1806. [[Viini kongress]]i tulemusena loodi aastal 1814 selle järglasriik [[Braunschweigi hertsogkond]].

 

== Ajalugu ==

=== Keskaeg ===

Pärast seda, kui [[Heinrich Lõvi]] lapselapsele [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]]ele anti keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt 21. augustil 1235 keiserliku läänina endised perekonna pärusvaldused (paiknesid tänapäeva [[Alam-Saksi]] ida- ja [[Saksi-Anhalt]]i põhjaosas) [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] nime all, jagati hertsogkond aastatel 1267/1269 tema poegade vahel.

 

 

=== Varauusaeg ===

Järgnevalt valitsesid hertsogid [[Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Noorem]], [[Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Julius]] ja [[Heinrich Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Julius]], kelle juhtimisel Wolfenbütteli linn laienes ja vürstkond saavutas ülesaksamaalise tähtsuse.

 

 

=== Napoleoni ajastu ja muundumine Braunschweigi hertsogkonnaks ===

Saksa väikeriikide arvu vähendamise tulemusel anti 25. veebruaril 1803 vürstkonnale ilmalikustunud [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi]] ja [[Sankt Ludgeri klooster|Helmstedti]] kloostrite territooriumid. Aastal 1806 sai hertsog [[Karl Wilhelm Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl Wilhelm Ferdinand]] Preisi kindralina [[Jena ja Auerstedti lahing|Auerstedti lahingus]] surmavalt haavata. Pärast lühikest segadusteaega okupeeriti Braunschweig aastateks 1807 kuni 1813 prantslaste poolt ja anti [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigile]].

 

 

== Beverni kõrvalliin ==

'''Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstkond''' tekkis pärimisvaidlustes [[Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern)|Ferdinand Albrecht I]] ja tema vendade vahel. Aastal 1667 anti Ferdinand Albrechtile [[Beverni loss]] [[Holzminden]]i lähistel. Tema – ja hiljem tema poeg [[Ferdinand Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Ferdinand Albrecht II]] – olid Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstid. Aastal 1735 võttis Ferdinand Albrecht II Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna üle, alluv vürstkond läks tagasi Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnale.

 

== Braunschweig-Wolfenbütteli valitsejate loend ==

Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli vürstkond [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnas]], mille ajalugu iseloomustasid arvukad jagunemised ja taasühinemised. Arvukad [[Welfid]]e dünastilised liinid valitsesid Braunschweig-Wolfenbüttelit kuni [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõpetamiseni aastal 1806. [[Viini kongress]]i tulemusena loodi aastal 1814 järglasriik [[Braunschweigi hertsogkond]]. Järgnev on '''kõigi Braunschweig-Wolfenbüttelit valitsenud vürstide loend'''. Pane tähele, et lisaks tiitlile "Braunschweig-Wolfenbütteli vürst" kasutasid kõik vürstid (mitte ainult valitsejad) ka tiitlit "Braunschweigi ja Lüneburgi hertsog".

 

=== Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid ===

{| width = "100%" border = 1 border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 0.5em 1em 0.5em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse;"

|-