Giacomo Puccini: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thedree (arutelu | kaastöö)
Thedree (arutelu | kaastöö)
31. rida:
Puccini avastas selle melanhoolse paiga enda jaoks ema surma järgsel perioodil. Ühelt poolt sobis sealne atmosfäär ta meeleoluga, teiselt poolt leidus seal küttimiseks rikkalikult veelinde. Otsides paika, kus elu on odavam ning rahulikum kui Milanos, meenus talle uuesti Torre del Lago. Algselt kavatses ta seal omaette olla, et [[Manon Lescaut]]'d kirjutada<ref> Phillips-Matz, Mary Jane "Puccini. A Biography", Northeastern University Press, 2002, lk 74</ref>, kuid elu kujunes nii, et 1891. aastal kolis Puccini sinna koos Elvira, poja Antonio ja võõrastütre Foscaga. Sel ajal koosnes küla mõnest tagasihoidlikust majakesest. Juba varem oli end paikkonda sisse seadnud [[Livorno]]st pärit kunstnike kogukond. Peamise elanikkonna moodustasid järveäärsetes roohüttides elavad kalurid, paadimehed ja salakütid.<ref>Puccini, Simonetta. "Puccini and the Painters". Opera Quarterly 1984, 2(3): lk 6</ref> Pärast kuulsuse ja rikkuse saavutamist ostis Puccini 1900. aastal Torre del Lagos maad ja lasi järve ääres asuva 14. sajandist pärit kaitsetorni villaks ümber ehitada. Puccini viibis tihti välismaal, samuti oli tal talvekorter Milanos, kuid Torre del Lago jäi paljudeks aastateks tema tõeliseks koduks. Puccini vältis rahvamasse, avaliku tähelepanu keskpunkti sattumine oli talle ebameeldiv või koguni hirmutav.<ref>Matz jt lisan</ref> Maailmalinnadest saadetud kirjades kurdab ta sageli, et oleks parema meelega Torre del Lagos, käiks jahil ja mängiks sõpradega kaarte. <ref>Matz jt lisan</ref> Vahel sattus ta vaimustusse mõnest eriti üksildasest ja raskesti ligipääsetavast paigast. Nõnda ostis ta villa Chiatris ja Abertones ning Torre della Tagliata Lõuna-Toskaana rannikul [[Orbetello]]s [[Ansedonia]]s. Vaimustus lahtus siiski kiiresti, kui selgus, et seal polnud võimalik püsivalt elada praktilistel põhjustel, nagu postiühenduse aeglus, teede puudumine ja raskused toiduvarude täiendamisel.<ref>Seligman, Vincent. Puccini among Friends, New York: THE MACMILLAN COMPANY, 1938, lk 28-30 http://archive.org/details/pucciniamongfrie000863mbp</ref>
Elvira tundis end Torre del Lagos pagendatuna, ta ei armastanud maaelu eraldatust ega Puccini suitsetavat ja kaarte mängivat sõpruskonda. Sama ebameeldiv oli ka sagedane üksiolek Puccini välisreiside ajal ning uute lavastuste ettevalmistusperioodidel.<ref>vt nt
Budden, Julian. "Puccini: His Life And Works", Oxford University Press, 2002, lk 63, lk 227</ref> Külaelanikud võõristasid Elvirat algusest peale kui naist, kes oli oma mehe ja poja juurest lahkunud. Lisaks oli Elvira nõudlik ja kaldus süngusele. Külas levisid jutud, et tal on kuri silm. Kõige selle tõttu vajas Elvira oma sugulaste toetust ja mõni neist viibis alati Torre del Lagos., kuigi Puccinile Elvira sugulased ei meeldinud.<ref>vt näit Phillips-Matz, Mary Jane "Puccini. A Biography", Northeastern University Press, 2002, lk 75</ref>
====Läbimurre. Manon Lescaut====
Esimene Torre del Lagos kirjutatud ooper "[[Manon Lescaut (Puccini)|Manon Lescaut]]" kujunes Puccini läbimurdeteoseks. Ooper esietendus 1. veebruaril 1893. aastal Torinos. Nii publik kui kriitikud olid üksmeelses vaimustuses. "Manon Lescaut" viis Puccini muusika kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Ühtlasi algas selle teosega Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga.