Redaktsioon: 3. aprill 2012, kell 00:44 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 123 muudatust P r2.7.2+) (Robot: lisatud mhr:Данте Алигьери ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. mai 2012, kell 18:33 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib kirjanikust; Dante nime on kandnud ka [[Xaafuun]]}} [[Pilt:~~Portrait de~~ Dante-alighieri.jpg\|~~thumb~~pisi\|~~Dante~~[[Giotto]] portree Dantest (umbes ~~Alighieri~~1300)]] [[Pilt:Portrait de Dante.jpg\|pisi\|[[Sandro Botticelli]] portree Dante Alighierist (1495)]] '''Dante Alighieri''' ([[~~27. mai~~1265]] [[~~1265~~Firenze]] – [[14. september]] [[1321]] [[Ravenna]]) oli [[Itaallased\|itaalia]] kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on [[Giovanni Boccaccio]] ning [[Francesco Petrarca]] kõrval üks ~~kuulsamaid~~kuulsaimaid itaalia [[renessanss\|renessansi]] poeete. Nagu nemadki, arendas temagi [[itaalia keel]]t ("''De vulgari eloquentia''" – "Rahvakeelest", umbes 1305)<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 109</ref>. == Elukäik == ~~Dante tippteost "[[Jumalik komöödia\|Jumalikku komöödiat]]" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.~~ Dante pärines perest, mis oli lojaalne [[gvelfid]]ele, kes pooldasid [[paavst]]ivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid [[gibelliinid]]e vastu, kes toetasid [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisrit]]. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid [[1260]] kaotanud [[Montaperti lahing]]u, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa [[abielu\|abiellus]] uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga. Pole kindel, kas nad juriidiliselt abiellusid, sest leskedele kehtisid neis asjades piirangud, kuid nad elasid koos ning neile sündis kaks last, Dante poolvend Francesco ja poolõde Tana (Gaetana). Kui Dante oli 12-aastane, [[kihlus\|kihlati]] ta mõjukast Donatide perest pärit Manetto Donati tütre Gemma di Manetto Donatiga. Sel ajal oli tüüpiline, et perekonnad kihlasid üksteisega nii noori lapsi. Ei kihluse ega abiellumise täpne aeg ole teada. Kuid 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia. Hiljem sündis neile veel poeg Giovanni. Dante oli juba 9-aastaselt [[armastus\|armunud]] [[Beatrice Portinari]]sse, keda ta nägi üksnes kahel korral elus. Beatrice oli Dantest aasta noorem, sündinud [[1266]], abiellus [[1287]] [[pankur]]i Simone dei Bardiga ja suri [[1290]]. Dante kirjutas hulga Beatricele pühendatud [[sonett]]e, aga oma naist Gemmat ei maininud ta iialgi üheski oma teoses. Dante võitles [[11. juuni]]l [[1289]] [[Campaldino lahing]]us gvelfide [[ratsavägi\|ratsaväes]]. Selles lahingus said gvelfid gibelliinide üle otsustava võidu. Pärast seda said gvelfid võimu Firenzes endale. Aga selleks, et osaleda avalikus elus, tuli kõigepealt astuda mõne [[gild]]i liikmeks. Gilde oli tollal linnas hulganisti, aga Dante valis [[arst]]ide ja [[apteek]]rite gildi. Järgmiste aastate jooksul on Dante nime korduvalt üles märgitud Firenze nõukogude istungitel sõnavõtja ja hääletajana, aga kuna suur osa neist dokumentidest, eriti aastaid [[1298]]–[[1300]] käsitlev osa, on kaduma läinud, siis ei ole Dante osaluse tegelikku määra linna valitsemises enam võimalik kindlaks teha. Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Mustad gvelfid soovisid paavsti otsest kontrolli linna üle, valged seevastu suuremat iseseisvust. Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. [[1301]]. aastal otsustas paavst [[Bonifatius VIII]] Firenze vallutada ja määras seda tegema [[Charles de Valois]], kes oli [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe IV]] vend. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni [[Rooma]] lepitust otsima. Esialgu kuulus delegatsiooni hulk liikmeid, aga Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba [[1. november\|1. novembril]] 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta pidas parasjagu Roomas läbirääkimisi. Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, esiteks sellepärast, et ta pidas trahvi ebaõiglaseks, ja teiseks sellepärast, et mustad gvelfid olid nagunii kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud. Seetõttu asendasid mustad gvelfid tema karistuse igavese pagendusega. Seejärel elas Dante [[Verona]]s ja konspireeris mustade gvelfide kukutamiseks, kuid kõik vandenõud kokkusid läbi reeturite tõttu, kes olid salaorganisatsiooni imbunud. Alles [[1310]] tungis Itaaliasse Saksa-Rooma keiser [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich VII]], kes Firenze [[1312]] vallutas. Dante kirjutas talle, paludes tal mustad gvelfid hävitada. Dante nägi Heinrichis teist [[Karl Suur]]t, kes toob Põhja-Itaaliasse kindla võimu, aga Heinrich suri juba [[1313]] ja Dante ei jõudnudki Firenzesse tagasi. [[1318]] kutsus vürst [[Guido Novello da Polenta]] Dante [[Ravenna]]sse, kus Dante elaski surmani. == Looming == [[Pilt:Dante Luca.jpg\|pisi\|[[Luca Signorelli]] [[fresko]] Dantest (umbes 1500)]] [[Pilt:DanteFresco.jpg\|pisi\|[[Andrea del Castagno]] fresko Dantest (umbes 1450)]] Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa [[antiik]]- ja [[keskaeg\|keskajast]]. Ta kasutas lisaks keskaja [[filosoof]]ide ja [[müstitsism\|müstikute]] ning selliste vanarooma autorite kui [[Vergilius]]e, [[Horatius]]e, [[Ovidius]]e, [[Lucanus]]e ja [[Statius]]e teostele ka vanakreeka autorite ([[Homeros]]e ja [[Aristoteles]]e) teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad.<ref name=Antiigileksikon/> Dante peateos on "[[Jumalik komöödia]]" ("''Divina Commedia''", [[1307]]–[[1321\|21]]). Lisaks on ta kirjutanud [[luule]]t ("''La vita nuova''" – "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("''Il convivio''" – "Pidusöök").<ref name=Antiigileksikon/> Dante esindab valgustatud [[humanism]]i, mis püüdleb universaalsuse ja [[realism]]i poole.<ref name=Antiigileksikon/> [[22. oktoober\|22. oktoobril]] [[1988]] asutati [[Eesti Dante Selts]]. == Teosed eesti keeles == * "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud [[~~Villem Ridala\|~~Villem Grünthal-Ridala]] – "Noor-Eesti" III album, [[1910]] * "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud [[Johannes Semper]] – [[Looming (ajakiri)\|Looming]] [[1924]], nr 7, lk 481–482 * "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. [[Eesti Kirjanduse Selts\|EKS]]i Koolikirjanduse-toimkond, [[Tartu]] 1924, 98 lk 16. rida ⟶ 46. rida: * [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]], [[Tallinn]] [[1962]] ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, [[Harald Rajamets]] ja [[Aleksander Kurtna]]) * "Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud ja järelmärkus: Aleksander Kurtna, Harald Rajamets – Looming [[1965]], nr 5, lk 762–766 * Maailmakirjanduse lugemik, [[1993]] (5., 10. ja 33. laul) * "Jumalik komöödia. Purgatoorium". 27. ja 28. laul. Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud [[Ülar Ploom]] – Vikerkaar [[2008]], nr 1/2, lk 21–37 * "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud Ülar Ploom – Looming [[2008]], nr 4, lk 551–560 * "Jumalik komöödia. Põrgu". Tõlkinud [[Harald Rajamets]] – Eesti Keele Sihtasutus [[2011]], ISBN 9789985794067, ISBN 9789985794364 ([[e-raamat]]) * "Jumalik komöödia. Põrgu". Tõlkinud [[Harald Rajamets]] – Tallinna Ülikooli Kirjastus [[2011]], ISBN 9789985587102 == Kirjandus == * [[Rudolf Gutmann]], "Dante Alighieri. Pidulik kõne Dante Alighieri 600-aastase surmapäeva pühitsemisel Tartu Ülikooli aulas 14. sept. 1921", [[Tartu]] [[1921]], 42 lk * [[Aleksander Kurtna]], "Elav Dante" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1965]], nr 5, lk 298–301 * [[Villem Alttoa]], "Dante Alighieri. 700. sünnipäeva puhul" – [[Looming ~~(ajakiri)\|Looming]]~~ 1965, nr 5, lk 760–761 * "Dante rehabiliteeriti" (sõnum) – Looming [[1966]], nr 5, lk 829 * Itaalia bukett – [[Vikerkaar (ajakiri)\|Vikerkaar]] [[1988]], nr 5 * [[Ülar Ploom]], "Märkmeid "Jumaliku komöödia" avalaulu ~~tõlgendmisest~~tõlgendamisest" – kogumikus "Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist", toimetanud [[Mihhail Lotman]] ja [[Tõnu Viik (filosoof)\|Tõnu Viik]], [[Eesti Humanitaarinstituut]], [[Tallinn]] [[1995]], lk 75–89 * [[Georg Henrik von Wright]], "[[Minerva]] [[öökull]]" [esseed]. Tõlkinud [[Joel Sang]]. [[Vagabund (kirjastus)\|Vagabund]], Tallinn [[1996]], lk 5–15 ("Dante [[Odysseus]]e ja [[Faust]]i vahel") * Ülar Ploom, "[[Aquino Thomas]] ja Dante: kognitiivsed ja representatiivsed mudelid" (poeemi "Jumalik komöödia" analüüs) – [[Vikerkaar ~~(ajakiri)\|Vikerkaar]]~~ [[1998]], nr 4/5, lk 110–121 * [[Haljand Udam]], "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn 1998, lk 209–216 ("Dante" – 675 aastat surmast) * [[Jorge Luis Borges]], "Valik esseid". Tõlkinud [[Ruth Lias]]. Vagabund, Tallinn [[2000]], lk 181–206 ("Jumalik komöödia") * [[Jaan Puhvel]], "Ulgvel ja umbes". [[Ilmamaa]], Tartu [[2001]], lk 77–86 ("Luulemere eksilaevas") * Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116–120 ("[[Avicenna]] ja Dante") * Ülar Ploom, "''Dante estonicus''’e kontekstis" – Looming [[2008]], nr 4, lk 561–563 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{vikitsitaat}} {{commonscat}} ~~{{commons\|Category:Dante Alighieri}}~~ * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php Dante tõlkeluuleajakirjas Ninniku] * [[Ants Oras]], [http://et.wikisource.org/wiki/EE_(1932-1937)/Dante_Alighieri artikkel "Dante Alighieri" Eesti Entsüklopeedia II köites (Tartu 1933) – Vikitekstid] ~~{{pooleli}}~~ ~~{{JÄRJESTA:Dante Alighieri}}~~ [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Renessansskirjanikud]]

Dante Alighieri: erinevus redaktsioonide vahel