Inimressurss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}}
'''Inimressurss''' ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja [[teenus]]te loomiseks.[[Inimkapital]]i kasutatakse mõnikord sünonüümina inimressursile, kuid inimkapital osutab tavaliselt rohkem kitsamale tähendusele. <ref name="wiki"> http://en.wikipedia.org/wiki/Human_resources </ref><br />▼
{{vikinda}}
Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine. Viimastel aastakümnetel on enamikes arenenud riikides suurenenud nii nõudlus harituma tööjõu järele kui kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu pakkumine.[[Image:Workforce, Indian Railways Track Maintenance in Punjab.jpg|thumb|Raudteetöölised Indias]]▼
[[Pilt:Workforce, Indian Railways Track Maintenance in Punjab.jpg|thumb|Raudteetöölised Indias]]
▲'''Inimressurss''' ehk '''tööjõud''' on {{kas|inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse
▲Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine. Viimastel aastakümnetel on enamikes arenenud riikides suurenenud nii nõudlus harituma tööjõu järele kui kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu pakkumine.
= Inimressursside jaotamine =▼
Töövõimeline elanikkond jaotatakse:<br />▼
▲== Inimressursside jaotamine ==
* Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed<br />▼
* Aktiivne rahvastik ehk tõõjõud<br />▼
Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu.Töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud Tööturuametis ja otsib tööd. [[Äriühing]]ute nägemus on, et töötajad on kui ettevõtte vara, mille väärtuse määrab areng. Inimressursside käsitlemisel on peamised 3 suunda:
* Demograafiline – populatsiooni/ tööjõudu iseloomustavad omadused, näiteks vanus, sugu või sotsiaalne klass. Need võivad mõjutada pensionit ja kindlustusi.
* Elanikkonna ja töökoha mitmekesisus - Muutused ühiskonnas tähendavad, et suurem osa organisatsioonidest koosneb "Beebibuumi põlvkonnast" või vanematest töötajatest võrreldes 30 aasta taguse ajaga.
* Oskused ja kvalifikatsioon – kuna tööstuses asendub manuaalne töö pigem juhtivaga, siis on vaja ka rohkem kõrgemalt kvalifitseeritud koolilõpetajaid. Kui tööturg on "kitsas" (st mitte piisavalt töötajaid töökohtadele), peavad tööandjad omavahel konkureerima töötajatele, pakkudes kõrgemat tasu, investeerimist kogukonda jne.
== Inimressursid Eestis ==
[[Eesti]] jaoks on järgnevatel aastatel üheks suurimaks väljakutseks väikese inimressursi küsimus. Eesti inimressursid on äärmiselt piiratud ning nende võimalikult tulemuslik kasutamine eeldab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete võimekust aktiivselt osaleda nii enda kui riigi oleviku ja tuleviku määratlemisel.<ref>http://www.reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Pressiteated/4193/ojuland-eesti-valjakutseks-on-vaike-inimressurss/</ref
Erinevad uuringud Euroopa tööturgude kohta on näidanud, et madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel kasvab harituma tööjõu osakaal ja madala kvalifikatsiooniga tööjõud tõrjutakse järk-järgult hõivest välja. Ka Eesti kohta läbi viidud analüüs on näidanud, et pärast Vene [[majanduskriis]]i kiiresti kasvanud [[töötus]] tabas eelkõige madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kuigi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõu hulk on üldiselt vähenenud, ei ole sama palju vähenenud madalat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade hulk. Eesti puhul on tänu siirdeprotsessile arengud tööturul olnud tunduvalt kiiremad kui arenenud riikides ning muutuste tulemusena on Eestile iseloomulik nii tööpuuduse kui tööjõu puuduse probleemid erinevatel ametialadel kui regioonides. Viimasel aastakümnel on oluliselt muutunud erinevate inimeste [[tööhõive]] võimalused, võimalused enese täiendkoolituseks kui ka põhiteadmiste omandamiseks.<ref name="sots"> http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/2/kaia_philips_margit_loova.htm#_edn1 </ref
Strateegias „[[Säästev Eesti 21]]“ tõdetakse, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine
ohustab Eesti [[jätkusuutlikkus]]t.
== Töökoha valik ==
# Geograafiline levik – kui kaugel on töö inimesest? Vahemaa sõitmiseks tööle peaks olema kooskõlas töötasuga. Sobilik töö on selline, ei ole tervislikult vastu-näidustatud ning mille puhul transpordiks elukoha ja töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast. Ka infrastruktuur mõjutab seda, kes töökohale kandideerib.
# Elukutse struktuur – erinevate karjääride normid ja väärtused. Mahoney 1989 töötas välja 3 erinevat tüüpi: 1) lojaalsus elukutsele; 2) organisatsiooni karjäär (edendamine läbi firma); 3) struktureerimata (madalamad / lihttöölised, kes töötavad siis, kui vaja).
# Põlvkondlik erinevus: eri vanuses töötajatel on teatud omadused, näiteks nende käitumine ja nende ootused organisatsioonilt.
Olukorras, kus kõrge haridustasemega indiviidid ei leia oma teadmistele vastavat ametikohta, asuvad neist paljud [[tööpuudus]]e vältimiseks madalamat haridustaset nõudvatele ametikohtadele. See tähendab omandatud oskuste ja teadmiste mittetäielikku rakendamist, samuti seab see raskemasse olukorda madalama haridustasemega inimesed, kes omakorda on sunnitud asuma tööle senisest vähem oskusi ja teadmisi nõudvatele ametikohtadele, töötama osa-ajaga töökohtadel või jääma hoopis töötuteks, st tööturul leiab aset nn väljatõrjumise efekt. Väljatõrjumise efekt töötab kahes suunas: esiteks vähendab madala kvalifikatsiooniga töötajate hõive võimalusi ning teisalt sunnib madala kvalifikatsiooniga tööjõudu järjest ebastabiilsematele ja vähemtasuvatele töökohtadele, mis ei kindlusta inimesi piisava sissetulekuga.<ref name="sots" />
== Viited ==
{{viited}}
| |||