Batu-khaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vapsik (arutelu | kaastöö)
P kategooria:mongoolia
PResümee puudub
12. rida:
Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]], purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse. Mongolite väkke kuulusid ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvad.
 
1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja tema väepealik [[Subutei]] saavutanud oma retke eesmärgi – polovetsid (kes olid liitunud mongolite verivaenlaste merkiididega) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloo areenilt. Batu-khaanini jõudis teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast ning mongoli väed otsustasid tagasi kodumaale pöörduda. Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000-40001000–4000 mongoli sõjameest.
 
Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai [[Aleksander Nevski]], kes lootis mongolite abiga ellu viia oma poliitilisi ambitsioone. PealePärast mongoliterüüsteretke aastatel [[1237]]–[[1238]] aasta rüüsteretke, tungisid mongolid järgmistjärgmisel kordakorral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel, tema poliitilisi vastaseid kõrvaldama. Nevski sõlmis Kuldhordiga lepingu, mille kohaselt maksis ta mongolitele nende abi eest. Hiljem muutus see maks juba Kuldhordi -poolseks nõudeks.
 
[[1242]]. aastal rajas Batu-khaan [[Volga alamjooks]]ule oma pealinna [[Sarai]]. Pärast tema surma sai Kuldhordi valitsejaks Batu-khaani poeg [[Sartak]], kes jätkas Aleksander Nevski liitlasena Batu-khaani poliitikat.