Erinevus lehekülje "Saksa okupatsioon NSV Liidus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: '{{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt = Saksa okupatsioon NSV Liidus, Saksa-Nõukogude sõja käigus |osa = Teisest maailmasõjast |pilt ...')
 
 
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: [[Rumeenia]] ([[Moldaavia ANSV]] ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi ([[Transnistria]])), [[Ungari]] ja [[Soome]] väed (osa [[Karjala-Soome NSV]]).
 
Sõjategevus Idarindel Saksa ja nõukogude vägede vahel ning sellele järgenud okupeeritud territooriumitel kehtestatud okupatsioonirežiim erines oluliselt Saksamaa poolt sõjategevusest Euroopas ning Euroopa riikides kehtestatud okupatsioonirežiimidest. Kardinaalselt erinevate meetodite aluseks oli [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa ja [[Kommunism|kommunistliku]] Nõukogude Liidu ideoloogilised erinevused. Formaalseks aluseks sõjategevuse käigus Nõukogude Liidus kehtivate sõjaseaduste mittetäitmiseks oli NSV Liidu poolt kõigi Venemaa keisririigi poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi lepingute mitteaktsepteerimine, sest NSV Liit ei lugenud ühtegi [[Venemaa keisririik|keiserliku Venemaa]] sõlmitud lepingut endale siduvaks<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-158-265.pdf Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal], lk 160</ref>.
 
Saksamaa poliitilise juhtkonna plaanide kohaselt oli pärast NSV Liidu vallutamist kavas kasutada Venemaa resursse kasutada Saksamaa sõjatööstuse ja armee vajaduste rahuldamiseks toorainete ja toiduvarudega.
 
22. juunil 1941 alanud pealetungi järel vallutasid Saksa väed hoogsa pealetungi tulemusel 1941. aasta juuliks suure osa Valgevenest, Ukrainast ning Baltimaadest.
 
==Ostland ja Moskoovia riigikomissariaat==
17. juulil 1941. aastal moodustati juba Idaalade Riigikomissariaadi (''Reichsministerium für die besetzten Ostgebiete (RMfdbO)'') riigikomissariks määratud [[Alfred Rosenberg]]i poolt koostatud [[Generaalplaan Ost]] alusel okupeeritud alade haldamiseks:
* [[Ostland|Ida maa-ala Riigikomissariaat]] (saksa keeles ''Reichskommissariat Ostland''), keskusega Riias ja
*[[Moskoovia Riigikomissariaat]] (saksa keeles ''Reichskommissariat Moskowien''), keskusega Moskvas.
 
==Ukraina riigikomissariaat==
1941. aasta 30. juulil taganesid nõukogude väed [[Lääne-Ukraina]]st ja [[Lviv]]i linnas kuulutasid [[Stepan Bandera]] ja [[OUN]] piirkonnas välja [[Ukraina]] iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmacti vägede poolt kuulutas koos saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslase [[Andrei Melnik]]u poolt Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]].
 
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina Riigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud [[Poola kindralkubermang]]uga liidetud [[Galiitsia]]).
{{Vaata|Ukraina Riigikomissariaat}}
 
 
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Teine maailmasõda]]
[[Kategooria:NSV Liit Teises maailmasõjas]]
63 810

muudatust