Erinevus lehekülje "Vassili Blücher" redaktsioonide vahel

Lisatud 2352 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (Robot: lisatud ro:Vasili Bliuher)
{{keeletoimeta}}
{{Sõjaväelane
[[Pilt:Ac.blyukher.jpg|thumb|Vassili Blücher]]
| Taustavärv = #B22222
'''Vassili Konstantinovitš Blücher''' ([[vene keel]]es ''Блюхер, Василий Константинович'') ([[1. detsember]] (19. november) [[1889]] – [[9. november]] [[1938]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, üks viiest esimesest [[Nõukogude Liidu marssal]]ist ([[1935]]).
| Pilt = Ac.blyukher.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Nimi = Vassili Blücher
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[1. detsember]] [[1889]]
| Sünnikoht = [[Rõbinski maakond]] [[Jaroslavli kubermang]]
| Surmaaeg = [[9. november]] [[1938]]
| Surmakoht =
| Teenistused = [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Vene keiserlik armee]]<br>[[Vene SFNV]] [[Punaarmee]]<br>[[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] Rahvarevolutsiooniline armee<br>[[NSV Liit|NSV Liidu]] Punaarmee
| Auaste = [[Nõukogude Liidu marssal]]
| Juhitud üksused =
| Sõjad/lahingud =
| Autasud = [[Püha Georgi orden]] (1914)<br>[[Punalipu orden]] (1919)<br>Punalipu orden (1921)<br>Punalipu orden (1921)<br>Punalipu orden (1928)<br>Punalipu orden (1928)<br>[[Punatähe orden]] ([[1930]])<br><br>
}}
 
'''Vassili Konstantinovitš Blücher''' ([[vene keel]]es ''Блюхер, Василий Константинович'') ([[1. detsember]] (19. november) [[1889]] [[Barštšinka]] küla [[Rõbinski maakond]] [[Jaroslavli kubermang]] – [[9. november]] [[1938]] [[NSV Liit]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, üks viiest esimesest [[Nõukogude Liidu marssal]]ist ([[1935]]).
Blücher sündis [[Jaroslavli kubermang]]us [[Rõbinski maakond|Rõbinski maakonnas]] [[Barštšinka]] külas talupoja perekonnas. Tema vanavanaisa oli [[Pärisorjus|pärisorine]] talupoeg ja osales [[Vene-Türgi sõda (1853–1856)|Krimmi sõjas]] ([[1853]]–[[1856]]). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime Blücher [[Preisimaa]] [[feldmarssal]]i [[Gebhard Leberecht von Blücher]]i järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikuks perekonnanimeks.
 
==Elulugu==
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli Blücher Uraali rinde juhataja, pärast 1918. aastal Idarinde piirkonnas 10 000 punaste partisanide väekoondise reidi [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] tagalas ning 15000 kilomeetrise reidi tegemist esitati ta esimese Vene SFNV ordeni [[Punalipu orden]]iga autasustamiseks.
Vassili Blücher sündis [[1889]]. aastal [[Jaroslavli kubermang]]us [[Rõbinski maakond|Rõbinski maakonnas]] [[Barštšinka]] külas talupoja perekonnas. Tema vanavanaisa oli [[Pärisorjus|pärisorine]] talupoeg ja osales [[Vene-Türgi sõda (1853–1856)|Krimmi sõjas]] ([[1853]]–[[1856]]). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime Blücher [[Preisimaa]] [[feldmarssal]]i [[Gebhard Leberecht von Blücher]]i järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikuks perekonnanimeks.
 
Vassili Blücher õppis kaks aastat kohalikus kirikukoolis, kuid elatise teenimiseks suundus varsti tööotsinguil Peterburi, kus asus tööle kaupmees Klotškovi manufaktuuri poodi ja seejärel töölisena Prantsuse-Vene tehasesse. 1910. aastal asus ta tööle treialina [[Mõtištšink]]i vagunitehasesse, kus vahistati streigiüleskutsete eest. Süüdimõistetuna asus 2 aastat ja 8 kuut [[Butõrka vangla]]s. Pärast vanglast vabanemist õppis Šanjavski rahvaülikooli ettevalmistuskursustel.
Aastail [[1921]]–[[1922]] [[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] sõjaväe [[rahvakomissar]] ja rahvarevolutsioonilise armee ülemjuhataja. Aasatel [[1923]]– [[1927]] oli peamine nõukogude sõjaline nõuandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures [[Guangzhou|Kanton]]is. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja.
 
[[1914]]. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjas]] saadeti V. Blücher rindele reamehena 19. Kostroma polguga. Esimese maailmasõjas tegutses luurajana ning autasustati [[Püha Georgi orden]] ning pärast käsivõitlust Stradomka juures ülendati ta [[allohvitser]]iks. 1915. aastal 8. jaanuaril sai ta Ternopoli lähedal granaadikillust raskesti haavata, pärast hospidalist pääsemist demobiliseeriti ta koos pensioniga vigastuste tõttu.
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]).
 
1916. aastal liitus V. Blücher bolševike poliitilise liikumisega ja 1917. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i asus Samaras asuvasse 102. tagavara kütipolku. V. Blücher valiti polgus polgukomitee esimeheks ning arendas polgus revolutsionilist [[agitatsioon]]itegevust.
 
==Venemaa kodusõjas==
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli V. Blücher Uraali rinde juhataja, pärast 1918. aastal Idarinde piirkonnas 10 000 punaste partisanide väekoondise reidi [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] tagalas ning 15000 kilomeetrise reidi tegemist esitati ta esimese Vene SFNV ordeni [[Punalipu orden]]iga autasustamiseks.
 
 
Aastail [[1921]]–[[1922]] oli V. Blücher [[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] sõjaväe [[rahvakomissar]] ja rahvarevolutsioonilise armee ülemjuhataja.
 
AastailAastatel [[19211923]]–[[1922]] [[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi1927]] sõjaväeoli [[rahvakomissar]] ja rahvarevolutsioonilise armee ülemjuhatajaV. Aasatel [[1923]]– [[1927]] oliBlücher peamine nõukogude sõjaline nõuandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures [[Guangzhou|Kanton]]is. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja.
 
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt Nõukogude Liidu marssali auaste ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis.
 
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
Blücher oli abielus kolm korda. Tema esimesed kaks abikaasat, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
 
==Tunnustused==
 
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]).
 
==Isiklikku==
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
Vassili Blücher oli abielus kolm korda. Tema esimesed kaks abikaasat, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
 
Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
{{Commonskat|Vasily Blyukher}}
{{Nõukogude Liidu marssalid}}
 
67 640

muudatust