Jordanes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
"Getica" pikem nimi |
|||
2. rida:
'''Jordanes''' (ka '''Jordanis''' või, harvem, '''Jornandes'''<ref>Schanz-Hosiuse järgi ("Geschichte der Römischen Literatur", 4, vol. 2 (1920), p. 115, 118) on ta nimi paremini säilinud käsikirjades ''Jordanes'', nt [[Ravenna kosmograafia|"Geographus Ravennas"]]. ''Jordanis'' on "vulgaarne" nimekuju ning ''Jornandes'' esineb harva. Siiski tarvitati ''Jornandest'' sagedamini vanemais publikatsioonides.</ref> oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik<ref>"Kui Jordanes oli tõesti piiskop (nagu sageli oletatakse) ja ta elas Itaalias (nagu samuti sageli oletatakse), pole tema tausta neist elementidest ta kahes ajaloos mingit jälge" ({{citation |author=[[Brian Croke]] |title=Cassiodorus and the ''Getica'' of Jordanes |journal=[[Classical Philology]]|volume=82 |year=1987 |pages=119 (117–134).}}</ref>, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost.
Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "[[Romana (Jordanes)|Romana]]", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "[[Getica]]", mille ta kirjutas [[Konstantinoopol]]is<ref>Konstantinoopol on "meie linn". ("Getica" 38)</ref> umbes 551 pKr<ref>Ta mainib 542. aasta suurt [[Justinianuse katk|katku]] kui "üheksa aasta eest" juhtunut ("Getica" 104). Samas on teadlasi, kes peavad teost hilisemaks - vt Peter Heather "Goths and Romans 332-489", Oxford 1991, pp. 47-49 (552 pKr), ning Walter Goffart "The Narrators of Barbarian History", Princeton 1988, p. 98 (554 pKr).</ref> See on ainus säilinud klassikaline teos [[goodid|gootide]] varasest ajaloost.
Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena [[Cassiodorus]]e mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu ''notarius'' ehk sekretär Rooma väikeses [[klientriik|klientriigis]] [[Möösia]]s, mis asus tänapäeva Põhja-[[Bulgaaria]]s.<ref>Croke 1987.</ref>
| |||