Redaktsioon: 17. mai 2012, kell 16:26 redigeeri Mhasula (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2012, kell 16:41 redigeeri eemalda Mhasula (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret [[düsgraafia]]t; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. Düsleksia põhjusteks on peetud [[ajukoor]]e kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda jm. Viimase aja aju-uuringud on näidanud aju olulist rolli häires. ▼ Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemise, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamise võime. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule; rasketel juhtudel pole laps võimeline kokku lugema isegi kahe- ja kolmetähelisi sõnu. Düsleksia varasteks tundemärkideks võivad olla hiline [[kõne (lingvistika)\|kõne]] areng, ebaselge hääldus, suutmatus [[riim]]ida, sõnade segi ajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel jm. ▲Düsleksia põhjusteks on peetud [[ajukoor]]e kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda jm. [[UNESCO]] andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. ==Düsleksia läbi ajaloo== Algselt (1890 aastal) kasutati koos afaasiaga – osaline või täielik kõne kadu – ja seetõttu arvati, et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis on saadud varases eas. Seetõttu ei eristatud arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 1920-1930 Samuel T. Orton - põhjuseks hilinenud funktsioon. Korreleerub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, kui õpitakse lugema või kirjutama. Pakkus, et probleemi on võimalik parandada, kui saavutatakse vasaku ajupoole domineerivus lugema õppimisel. Sotsioloogide ja pedagoogid uskusid esmalt, et tegu on keskkonnast tuleneva probleemiga. Sellisel juhul probleemi lihtsam parandada kui neuroloogiist puudujääki. Samuel A. Kirk võttis 1963. aastal kasutusele "õpiraskus", mis eristas düsgraafikud vaimse mahajäämusega või sensoorse deprivatsiooniga lastest. ==Häire avaldub== 3 liiki raskusi: #Vigadega lugemine #Aeglane lugemine #Loetust halb arusaamine Rahvusvahelise häireteklassifikatsiooni järgi võib esineda järgnevaid raskusi: # tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine; # aeglane lugemine; # lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotus või lause ebakorrektsus; # lausetes sõnade või sõnades häälikute ümberpaigutamine või tagurpidi lugemine. Samuti võib esineda puudulikku arusaamist loetust, mis ilmneb # võimetuses meeles pidada loetud fakte; # võimetuses teha loetust järeldusi või kokkuvõtet; # vastates küsimustele loetud jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust. Düsleksiaga võib esineda ka muid spetsiifilisi õpivilumuste häireid: dürgraafia (õigekirjahäire) ekspressiivne kõnehäire retseptiivne kõnehäire düskalkuulia (arvutamisvilumuste häire) ==Kuidas düsleksikut ära tunda?== ~~=====Kuidas ära tunda?=====~~ {\| class="wikitable" \|-

Düsleksia: erinevus redaktsioonide vahel