Erinevus lehekülje "Euroopa Kosmoseagentuur" redaktsioonide vahel

Toimetamine
(Toimetamine)
}}
 
'''Euroopa Kosmoseagentuur''' ehk '''ESA''' (''European Space Agency'') on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis tegeleb [[Kosmoseuurimine|kosmose uurimisega]]. Agentuuri liikmeteks on 19 Euroopa riiki ja [[2012]]. aastal oli ESA eelarve suuruseks 4,02 miljardit eurot.<ref name="budget2012" />
 
ESA projektide hulka kuuluvad mehitatud kosmoselend, peamiselt läbi osaluse [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]]; mehitamata uurimismissioonid teistele planeetidele ja Kuule; Maa vaatlemine ja kanderakettide väljatöötamine. AgentuurAgentuuri kosmodroom asub [[Kourou]]s, [[Prantsuse Guajaana]]s. ESA peamine kanderakett on [[Ariane 5]], mille omanikuks on [[Arianespace]], kuid ESA katab arenduse ja üleslennutamise kulud.
 
Alates juulist 2003 on ESA juht [[Jean-Jacques Dordain]].
Mõned agentuuri allüksuste asukohad on
*Peakorter [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l.
*Kosmosodroom [[Prantsuse Guajaana]]s.
*Lennujuhtimiskeskus ESOC ''(European Space Operations Centre)'' [[Darmstadt]]is, [[Saksamaa]]l.
*Kosmoseuuringute ja -tehnoloogiakeskus ESTEC ''(European Space Research and Technology Centre)'' [[Noordwijk]]'is, [[Holland]]is.
*Kosmoseastronoomiakeskus ESAC ''(European Space Astronomy Centre)'' [[Madriid]]is, [[Hispaania]]s.
*Maamissioonide jälgimiskeskus ESRIN ''(ESA Centre for Earth Observation)'' [[Frascati]]s, [[Itaalia]]s.
*Astronautide treenimiskeskus EAC ''(European Astronaut Centre)'' [[Köln]]is, [[Saksamaa]]l.
 
==Ajalugu==
===Asutamine===
Pärast Teist maailmasõda lahkusid paljud teadlased Euroopast, et minna tööle [[USA]]sse. Kuigi 1950. aastate majanduskasv võimaldas investeerida rohkem raha teadusesse, mõistsid Lääne-Euroopa riigid, et ilma omavahelise koostööta ei ole võimalik kaheAmeerika superriigigaÜhendriikidega ja Nõukogude Liiduga kosmose uurimises võistelda. 1958. aastal, ainult kuu pärast [[Sputnik 1|Sputniku]] lendu, kohtusid selle aja tuntud füüsikud itaallane Edoardo Amaldi ja prantslane Pierre Auger, et arutadaarutleda ühtse Euroopa kosmoseagentuuri loomise teemal. KoosolekustLisaks võtsid koosolekust osa teadlased kaheksast Euroopa riigist.
 
Euroopa riigid otsustasid luua kaks eraldi agentuuri, millest üks keskendus kanderaketi arendamisele ''(ELDO'' ehk ''European Launch Development Organisation)'' ning teise, praeguse kosmoseagentuuri eelkäija, mis ülesandeks oli kosmoselaeva väljatöötamine ''(ESRO'' ehk ''European Space Research Organisation)''. ERSO asutamisleping sõlmiti 14. juunil 1962 ja organisatsioon hakkas tegutsema 20. märtsil 1964. Aastatel 1968 - 1972 viissaatis ERSO ellu mitu edukat projekti. Orbiidile saadetiorbiidile seitse satelliiti, kõik neist USA kanderakettidega. Ariane kanderakette ei olnud sel ajal veel olemas.
 
Euroopa Kosmoseagentuur praegusel kujul tekkis aastal 1975, kui ELDO liideti ERSOga. Agentuuril oli kümme asutajaliiget: [[Belgia]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Saksamaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Taani]].<ref>{{cite press release | url = http://www.esa.int/esaCP/Pr_27_2005_p_EN.html | title = ESA turns 30! A successful track record for Europe in space | publisher = European Space Agency | date = 31 May 2005}} <small>(inglise)</small></ref> ESA esimene tähtis missioon toimus 1975. aastal, kui saadeti orbiidile [[Cos-B]], mis hakkas uurima universumi algusaegadest pärinevat [[Gammakiirgus|gammakiirgust]].
[[Image:Ariane 1 Le Bourget FRA 001.jpg|thumb|right|200px|Ariane 1]]
 
Alates 1970. aastatest, kui nii Ameerika Ühendriigid kui ka Nõukogude Liit kärpisid oma kosmoseprogrammide eelarveid, suutis ESA konkureerida nende superriikidega kosmose uurimises. Koos [[NASA]]ga saadeti 1978. aastal orbiidile [[International Ultraviolet Explorer|IUE]], mis oli üks esimesi tehiskaaslasest teleskoope ja mis töötas edukalt 18 aastat. Järgnesid mitu Maa-lähedase madala orbiidiga projekti ja aastal 1986 pani agentuur alguse [[Giotto (sond)|Giotto]] missioonile, mille eesmärgiks oli uurida komeete [[Halley komeet|Halley]] ja [[Grigg–Skjellerup]]. [[Hipparcos]], tähtede kaardistamissond, saadeti orbiidilekosmosesse 1989 ja 1990. aastatel tegi ESA NASAga koostööd projektide [[Solar and Heliospheric Observatory|SOHO]], [[Ulysses (sond)|Ulysses]] ja [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] raames. Üks hiljutisi kaastöid NASAga on [[Cassini–Huygens]]i sond, mille jaoks ESA ehitas [[Titan]]i maabumismooduli [[Huygens (sond)|Huygensi]].
 
ELDO järeltulijana on ESA välja arendanud mitu kanderaketti mehitamata teadus- ja kommertssatelliitide orbiidile viimiseks. [[Ariane 1]], mille esimene katselend toimus 1979, toimetas alates 1984. aastast kosmosesse peamiselt kommertssatelliite. [[Ariane 4]], mida kasutati 1988 - 2003, abil tõusis ESA maailma suurimaks kommertslendude tegijaks. Kuigi järgmise versiooni [[Ariane 5]] esimene lend ebaõnnestus, on see rakett väga töökindel ning 2012. aasta mai seisuga on õnnestunud 57 Ariane 5 lendu. Ariane 5 on võimeline geostatsionaarsele orbiidile viima maksimaalselt 6-10 tonni, kuid kergemate lastide jaoks on alates oktoobrist 2011 kasutuses Vene kanderakett [[Sojuz-2 (kanderakett)|Sojuz-2]]<ref>{{cite news | url = http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gVS89qN2Zk3D6jSMbJfn5Bc3SA4w | title = Russian rockets shipped for French Guiana launch | agency = [[Agence France-Presse|AFP]] | date = 7. november 2009 | publisher = [[Google]]}} <small>(inglise)</small></ref><ref>{{cite news | url = http://en.rian.ru/science/20091107/156748574.html | agency = [[RIA Novosti]] | title = Russia ships Soyuz carrier rockets to Kourou spaceport | date = 7. november 2009}} <small>(inglise)</small></ref> (3 tonni orbiidile) ning kergete lastide jaoks [[Vega (kanderakett)|Vega]]. Ariane 6 on hetkel arendamisfaasis ja astubasub eeldatavalt teenistusse 2020. aastatel.
 
ESA ja NASA ühised projektid 1990. aastatel olid edukad, kuid muutunud olud (näiteks USA rangem seadusandlus) sundisid ESAd tegutsema iseseisvalt või siis tegema rohkem koostööd Venemaa kosmoseagentuuri [[Roskosmos]]ega. Viimase aja õnnestunud missioonid on näiteks [[SMART-1]], mis testis uusi tõukemootoreid, [[Mars Express]] ja [[Venus Express]] ning osalus [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise kosmosejaama]] töös. [[COROT]], mis saadeti orbiidile 27. detsembril 2006, uuris [[eksoplaneet]]e. ESA osaleb ka [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] arendamisel. Euroopa Liit ja ESA loovad koos [[Galileo (positsioneerimissüsteem)|Galileo]] satelliitnavigatsiooni süsteemi, millest peaks saama alternatiiv ameeriklaste [[GPS]]ile ja venelaste [[GLONASS]]ile.
 
==Liikmesriigid ja eelarve==
[[Pilt:James Webb Space Telescope 2009 top.jpg|pisi|300px|[[James Webbi kosmoseteleskoop]]]]
 
Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, millel on hetkel 19 liiget.<ref name=esanewmembers>{{cite web|title=About ESA - Romania accedes to ESA Convention|url=http://www.esa.int/esaMI/About_ESA/SEMF0P6SXIG_0.html|publisher=[[ESA]]|accessdate=14. jaanuar 2012}} <small>(inglise)</small></ref> Liikmesriigid osalevad kohutuslikes (25% kulutustest aastal 2008) ja vabatahtlikes projektides (75% kulutustest aastal 2008).<ref name="czechspace.cz">{{cite web | url = http://www.czechspace.cz/cs/system/files/AO6052-ws00pe.pdf | title = ESA programmes with Czech participation | publisher = Czech Space Office | format = PDF | year = 2009}} <small>(inglise)</small></ref> Eelarve maht 2008. aastal oli 3,0 mld €, aastal 2009 3,6 mld €,<ref>esa.int – [http://esamultimedia.esa.int/docs/corporate/ESA_2009_Budgetsweb.pdf ESA budget for 2009] <small>(inglise)</small></ref> aastal 2010 umbes 3,7 mld €, aastal 2011 3,99 mld € ja aastal 2012 4,02 mld €.<ref name="ESA budget for 2011">esa.int – [http://download.esa.int/docs/DG/ESA_2011_Budget_040111_rev2.ppt ESA budget for 2011] <small>(inglise)</small></ref>
 
Järgnevas tabelis on välja toodud ESA liikmes- ja partnerriigid ning nende panus aastal 2012.<ref name="ESA budget for 2012">esa.int – [http://download.esa.int/docs/DG/ESA_2011_Budget_040111_rev2.ppt ESA budget for 2012] <small>(inglise)</small></ref>
!Liige alates
!Riiklik programm
!Osalus<br />(mln.&nbsp;€)
!Osalus<br />(%)
|-
 
===Partnerriigid===
Hetkel on ESA ainus partnerriik [[Kanada]].<ref name="assoc"/> Endised partnerriigid on [[Austria]], [[Norra]] ja [[Soome]], mis said hiljem agentuuri täisliikmeteks. Alates 1. jaanuarist 1979 on [[Kanada kosmoseagentuur]] osalenud ESA juhtimises ja võtnud osa agentuuri projektidest.
 
===Eelarve===
ESA eelarved: aastal 2005 - 2,977 mld €, 2006 - 2,904 mld €, 2008 - 3,018 mld €,<ref name = "dqbiya">{{cite web | url = http://www.esa.int/esaCP/SEMFEPYV1SD_index_0.html | title = ESA and the EU | publisher = European Space Agency | date = 9. Oktoober 2008}} <small>(inglise)</small></ref> 2009 - 3,600 mld €,<ref name="esamultimedia.esa.int">{{cite web | url = http://esamultimedia.esa.int/docs/corporate/ESA_2009_Budgetsweb.pdf | title = ESA budget for 2009 | publisher = European Space Agency | month = January | year = 2009 | format = PDF}} <small>(inglise)</small></ref> 2010 - 3,745 mld €,<ref name="budget2010">{{cite web | url = http://esamultimedia.esa.int/multimedia/DG/ESA_2010_Budget.pdf | title = ESA budget for 2010 | publisher = European Space Agency | month = January | year = 2010 | format = PDF}} <small>(inglise)</small></ref> 2011 - 3,994 mld €<ref name="budget 2011">{{cite web | url = http://download.esa.int/docs/DG/ESA_2011_Budget_040111_rev2.ppt | title = ESA budget for 2011 | publisher = European Space Agency | month = January | year = 2011 | format = ppt}} <small>(inglise)</small></ref> ja aastal 2012 4,020 mld €.<ref name="ESA budget for 2012" /> Iga 3-4 aasta tagant korraldab ESA konverentsi, et kokku leppida järgmiste aastate eelarves. Viimane suurem konverents toimus 2008, mis seadis eelarvesihid aastani 2012.
 
Liikmesriikidel on oma kosmoseprogrammid, mille eelarve võib olla suurem kui ESAle antav raha. Näiteks Prantsuse kosmoseagentuuri CNESi eelarve on kaks korda suurem kui Prantsusmaa osa ESAs. ESA ja riiklikud agentuurid on ette võtnud ühiseid projekte, näiteks COROT. Lisaks ei ole ESA ainus Euroopa kosmosegantuurkosmoseagentuur, on olemas ka [[Euroopa Liidu Satelliidikeskus]].
 
===Laienemine===
| {{Pisilipp|Ungari}} || {{Algusaeg|1991|04}}<ref>{{cite web | url = http://pecs.esa.int/node/104 | title = Hungary and ESA sign PECS Agreement for another five years | publisher = European Space Agency | date = 11 November 2008}} <small>(inglise)</small></ref><ref name="polandCA" /> || {{Algusaeg|2003|04|7}}<ref name="AR2003">{{cite book | chapterurl = http://www.esa.int/esapub/annuals/annual03/ar3_agree_signed.pdf | chapter = Agreements 2003 | title = ESA Annual Report 2003 | publisher = European Space Agency | pages = 112–113 | format = PDF}} <small>(inglise)</small></ref> || I: 5. november 2003<ref>{{cite web | url = http://www.esa.int/esaCP/SEMLTLUZJND_index_0.html | title = Hungary and the Czech Republic sign ECS agreements with ESA | accessdate = 2008-07-17 | date = 4 December 2003 | publisher = European Space Agency}} <small>(inglise)</small></ref><br />II: 26. september 2008 ||style="color:#aa0;" | 2012<ref>Kosmonauta.net – [http://index.hu/tudomany/2011/09/08/urversenyben_vagyunk/ Űrbázis Etyeken – a határ a csillagos ég] <small>(ungari)</small></ref>
|-
| {{Pisilipp|Poola}} || {{Algusaeg|1994|01|28}}<ref name="polandCA">{{cite press release | url = http://www.esa.int/esaCP/Pr_4_1994_p_EN.html | title = ESA/Poland cooperation agreement | date = 28 January 1994 | publisher = European Space Agency}} <small>(inglise)</small></ref> || {{Algusaeg|2007|04|27}}<ref>{{cite web | url = http://www.esa.int/esaMI/About_ESA/SEMVKSU681F_0.html | title = Poland becomes the fourth ESA European Cooperating State | date = 4 May 2007 | publisher = European Space Agency}} <small>(inglise)></small</ref> || 28. aprill 2008 ||style="color:#aa0;" | (2012 orvõi 2013)<ref>Kosmonauta.net – [http://www.kosmonauta.net/index.php/Przyszlosc/Polska/2011-06-18-esa.html KBKiS PAN o decyzji premiera w sprawie przystąpienia do ESA (PAN KBKiS Prime Minister's decision on accession to ESA)] <small>(poola)></small></ref>
|-
| {{Pisilipp|Türgi}} || {{Algusaeg|2004|07|15}}<ref>{{cite web | url = http://www.esa.int/esaCP/SEMOCD0XDYD_index_0.html | title = ESA signs Cooperation Agreement with Turkey | date = 6 September 2004 | publisher = European Space Agency}} <small>(inglise)</small></ref> || || ||
===Võimalikud tulevased koostööd===
[[Euroopa Liit]] plaanib ESA muuta üheks oma agentuuriks aastaks 2014.<ref name=autogenerated1>{{cite web|url=http://www.esa.int/esapub/br/br268/br268.pdf |title=ESA BR-268 |format=PDF |date= |accessdate=2011-08-29}} <small>(inglise)</small></ref> 9. aprillil 2009 avaldas Bulgaaria soovi algatada läbirääkimised Koostöölepingu sõlmimiseks.<ref>{{cite news | url = http://www.novinite.com/view_news.php?id=102652 | title = Bulgaria Slated to Join European Space Community | date = April 9, 2009 | work = Novinite}} <small>(inglise)</small></ref>
 
==Varia==
Mõned agentuuri allüksuste asukohad on
*Peakorter [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l.
*Kosmosodroom [[Prantsuse Guajaana]]s.
*Lennujuhtimiskeskus ESOC ''(European Space Operations Centre)'' [[Darmstadt]]is, [[Saksamaa]]l.
*Kosmoseuuringute ja -tehnoloogiakeskus ESTEC ''(European Space Research and Technology Centre)'' [[Noordwijk]]'is, [[Holland]]is.
*Kosmoseastronoomiakeskus ESAC ''(European Space Astronomy Centre)'' [[Madriid]]is, [[Hispaania]]s.
*Maamissioonide jälgimiskeskus ESRIN ''(ESA Centre for Earth Observation)'' [[Frascati]]s, [[Itaalia]]s.
*Astronautide treenimiskeskus EAC ''(European Astronaut Centre)'' [[Köln]]is, [[Saksamaa]]l.
 
== Vaata ka ==
84

muudatust