Hans Küüts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Hans Küüts''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1932]]) Põlvamaal Mooste vallas Suuremetsa külas talupidaja peres. Ta on eesti põllumajandusteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.
 
1951 lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1956 ''cum laude'' [[Eesti Põllumajandusülikool]]i agronoomia teaduskonna. Seejärel töötas ta kuni 1958. aastani kolhoosiagronoomina Elva lähistel Erumäel.
Ta oli 1973–1998 [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] direktor.
 
1958. aastal kutsuti Hans Küüts Jõgeva Sordiaretusjaama nooremteaduriks odraaretuses. 1964 sai temast aretusosakonna juhataja ja 1973 Sordiaretusjaama direktor (alates 1992 [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut]]), kellena töötas kuni 1998. aastani.
Ta on tegelenud [[oder|odra]] [[sordiaretus]]e ning [[nisu]] [[sort]]ide uurimisega.
 
1968. aastal kaitses Hans Küüts põllumajanduskandidaadi väitekirja teemal “Parimatest Eesti odrasortidest ja lämmastikväetiste mõjust nende saagikusele ning kvaliteedile”. 1968–1970 stažeeris ta Rootsis Svalöfi Sordiaretuse Instituudis, kust sai odra sordiaretuse alal tõsise teoreetilise ja praktilise väljaõppe ja palju väärtuslikke kontakte. Hans Küütsi tööks on olnud [[oder|odra]] [[sordiaretus]] ja algseemne kasvatamine ning sordiagrotehnika arendamine. Ta on seitsme odrasordi peamine autor ja viie kaera- ning kahe nisusordi kaasautor. 1987. aastal omistati talle riiklik preemia sordiaretuse alal.
 
Aastatel 1992-1995 oli Hans Küüts Eesti Põllumajandusülikoolis sordiaretuse õppetooli juhataja, seejärel samas emeriitprofessor. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks põllumajanduse alal valiti ta 1994. aastal ning 1997 autasustati teda Riigivapi viienda klassi teenetemärgiga.
 
==Välislingid==
 
{{JÄRJESTA:Küüts, Hans}}