|
On teada, et sel ajal kui Tallinn koosnes kahest linnast, kuulus Kassisaba ala Toompea eeslinna piiresse. Juba üsna varajasel ajal tekkis Toompea eeslinn. 1348. aastal loovutas [[Tallinna raad]] [[Toompea]]le ehk [[Saksa Ordu]]le heina-, karja-, ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku, kus oli juba XII sajandil külamoodi asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681 a.) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski mnt. kohal, kus juba tol ajal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ning Lihula suunal. Plaanilt on näha ka Paldiski maanteel paar kõrtsi ning suvemõisa.
1797 a. plaanilt on näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maalale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud 1-kordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlasetega. Kindlasti leidus pea igalt krundilt ka loomadele laut. Jälgitav on ka Koidu tänava algne lõik Paldiski maanteelt lõunasse. Tänase [[Luise tänavatänav]]a aladel asus [[Luisenthali suvemõis]], mis rajati XVII sajandil. Mõis tükeldati 1813. aastal, mil levis valdavalt 1 ja 2-kordne puithoonestus ka nendele lõuna poole mõisa maadele.
[[File:Tallinn Kaarli kirik1.jpg|thumb|left|Vaade läbi [[Luise tänav]]a [[Kaarli kirik]]u poole]]
Enne 1869-1870 aastal rajatud laiarööpmelise raudtee rajamisega ulatusid Kassisaba lääne-ida suunalised teed praegustest teedest kaugemale. Vanad ühendusteed püsisid kaua. Veel 1930 aastate algul kandsid nüüdses Lillekülas[[Lilleküla]]s asunud [[Madara tänavatänav]]a ning [[Toompuiestee]] vaheline ala algul Saviaukude, hiljem [[Toom-Vaestekooli tänav]]a nime. Juhkendali mõisa maadel asus [[Carl Christian Fick]]i [[Ficki fajansimanufaktuur|fajansimanufaktuur]], kust ka toodanguks savi maa seest ammutati. [[Wismari tänav]]al asus 1725. aastast [[Toomvaestekool]].
Ficki fajansimanufaktuur, kust ka toodanguks savi maa seest ammutati. Wismari tänaval asus 1725 aastast Toomvaestekool.
[[File:Tallinn Kassisaba1.jpg|thumb|right|Puumaja Luise ja [[Koidu tänav]]a ristmikul]]
[[Koidu tänav]] on pea 2 kilomeetrit pikk ning ulatub [[Pärnu maanteenimaantee]]ni. Kandis algul [[Allimanni tänavatänav]]a nime, mis tulenes restorani ja majaomaniku [[Peter Ludvig AlimanniAlimann]]i järgi. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni rajati 1926-1933. Eesti Wabariigi ajaks oli Kassisaba asum terviklikult hoonestatud. Valdavalt esines rikkaliku puitdekooriga kahekorruseline kortermaja tüüp. Aiad olid hooldatud. Esines ka ühekorruseliseid maju, mis olid säilinud juba tsaariajast. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel valmis terve linna uuendamisplaan. Vanast ajast pärinevad kitsaid tänavaid plaaniti laiendada hoonete tagasiastega. Nagu suurlinnale omane, pidi ka siinmail valmima sama kõrgetest hoonetest elegantsed tänavafrondid nagu Pärnu mnt. alguse läänefront, mis enne sõda valmis jõuti ehitada. Suured ümberehitus kavad jäid sõja pärast teostamata ning Nõukogude ajal siiski plaanitult maha lammutatavad puitmajad säilisid. Suur enamus tänapäevaks säilinud puitmajadest on ehitatud eelmise
sajandi alguses, sest majadel puudub kivist trepikoda. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas üksikud kivimajad. Valmis Koidu tn. 17 ja 23. ning Luise 22. Veel ehitati A. Kapi tänav terviklikult välja. 1932. a. valmis Falkpargi lähedal [[velodroom ]], mille kunagisel asukohal laiub nüüd [[Tallinna JalgpallikooliJalgpallikool]]i tehismuruga staadion. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamise]] tulemusena. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)|Nõukogude korra]] ajal ehitati Koidu tänava algusesse hävinenud hoonestuse asemele stalinistliku arhitektuuriga hooneid. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja [[Endla tänav]]a põhimagistraalideks, mis lõikasid paljud Kassisaba tänavad keskelt pooleks.▼kolmekümnendatel aastatel valmis terve linna uuendamisplaan. Vanast ajast pärinevad kitsaid tänavaid plaaniti laiendada hoonete tagasiastega. Nagu suurlinnale omane, pidi ka siinmail valmima sama kõrgetest hoonetest elegantsed tänavafrondid nagu Pärnu mnt. alguse läänefront, mis enne sõda valmis jõuti ehitada. Suured ümberehitus kavad jäid sõja pärast teostamata ning Nõukogude ajal siiski plaanitult maha lammutatavad puitmajad säilisid. Suur enamus tänapäevaks säilinud puitmajadest on ehitatud eelmise
▲sajandi alguses, sest majadel puudub kivist trepikoda. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas üksikud kivimajad. Valmis Koidu tn. 17 ja 23. ning Luise 22. Veel ehitati A. Kapi tänav terviklikult välja. 1932. a. valmis Falkpargi lähedal velodroom, mille kunagisel asukohal laiub nüüd Tallinna Jalgpallikooli tehismuruga staadion. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamise]] tulemusena. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)|Nõukogude korra]] ajal ehitati Koidu tänava algusesse hävinenud hoonestuse asemele stalinistliku
arhitektuuriga hooneid. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava põhimagistraalideks, mis lõikasid paljud Kassisaba tänavad keskelt pooleks.
==Viited==
| 