Lendkeha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Lendkeha''' on objekt, mis lennutatakse lend kehale mjõu avaldamisega ruumi. Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi. Kuid üldiselt viidatakse sellel...' |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[Image:Horton_Hunter_Supreme_by_IvE.jpg|thumb|right|200px|Kaasaegne jahindusess kasutatav plokkamb]]
Liikumapaneva jõuna saab kasutada
[[Image:155fire.jpg|thumb|right|200px|155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil]]
Teiseks variandiks on kasutada kokkusurutud gaaside või äkiliste keemiliste reaktsioonide poolt tekitatavat jõudu. mile näited
[[Image:Railgun usnavy 2008.jpg|thumb|right|200px|''Naval Surface Warfare Center'''is rööpkahuri prototüübi testtulistamine 208 aastal. 3.2 kg lendkeha saavutas kiiruse 2520 meetrit sekundis.]]
Kolmandaks variandiks on kasutada elektromagnetjõudusid (vaata [[elektromagnetism]]). Näiteks on [[rööpkahur]], mis kiirendab kahe relsi vahal paiknevat lendkeha kogu relsi pikkuse ulatuses. Võimaldades saavutada väga suuri kiirusi.
Mõned lendkehad tekitavad tõukejõudu ka lennu enda ajal kas kasutades reaktiiv- või rakettmootorit
19. rida:
==Kande eesmärgiga lendkehad==
Lendkehi, näiteks [[Mürsk|mürske]], saab kasutada ka [[Lõhkelaeng|lõhkelaengute]] transpordiks
==Kineetilised lendkehad==
25. rida:
On lendkehad, mis ei kanna erilist lasti ega lõhkekeha. Sellisel juhul mõjutatakse sihtmärki vaid lendkeha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada:. teravateks, nagu nooled, ümmargusteks nagu näiteks kahurikuulid ja kivid ning osaliselt ümardatuteks nagu näiteks püstoli kuulid. Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada objektide hulga järgi: üksikud kehad, nagu soomust läbistavad alakabariidilised mürsud. ja kehade kogumikud nagu kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad. Võrreldes soomust läbistavaid alakabariidilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujat saab vaadelda mürsi poolt avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitmete üksi võttes väiksemate kuulide koostoimest.
Mõningate (eriti kosmose põhiste) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sellisel juhul võib tihti osutuda võimalikuks, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendobjekti enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel, ei pruugi tahked materjalid seal hulgas ka metallid käituda nagu oodatud. Ilmnema hakkavad vedelikele sarnased omadused:
==
{|class="wikitable"
| |||