Kohvipuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
28. rida:
Kohvipuul on [[lihtleht|lihtlehed]]. Valged või kreemjad [[jasmiin]]ilõhnalised [[õis|õied]] asetsevad [[ebasarikas|ebasarikaina]]. Punases, kollases või mustas [[luuvili|luuviljas]] on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis ei ole botaanilises mõttes oad. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo vilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.
 
Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-76–7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis pügatakse puud korjamise hõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.
 
Kaugeltki kõik kohvipuud ei kanna vilju, millest kohvi kõlbaks valmistada. Selles mõttes pakuvad huvi vaid kaks liiki: [[araabia kohvipuu]] ja [[kongo kohvipuu]]. Nende viljadest saadakse erinevaid kohvisorte, vastavalt [[araabika kohv]]i ja [[robusta kohv]]i. Araabia kohvioad on suuremad ja puu ise on ka kõrgem.