Erinevus lehekülje "Tõrv" redaktsioonide vahel

Lisatud 16 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 80.235.107.145 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa.)
 
== Ajalugu ==
Olen Morka Munn
Eesti aladele jõudis puutõrva põletamise oskus ilmselt [[balti hõim]]ude kaudu ja seda arvatavasti juba [[muinasaeg|muinasajal]]. Teadaolevalt oli eestlastel muinasaja lõpul arvukalt laevu, millest võib järeldada, et vajati ka suuremas koguses tõrva. Kirjalikke teateid tõrva valmistamise kohta siinmail leidub alates [[keskaeg|keskajast]]. Peamised tõrvatootmispiirkonnad olid männimetsarikastel aladel [[Saaremaa]]l Mustjalas, [[Hiiumaa]]l Kõpu poolsaarel ja [[Pihkva järv]]e lähistel [[Orava]] metsades. Eestis põletati tõrva peamiselt oma tarbeks ning vähesel määral ka kohalikuks vahetuskaubaks. Koduse tõrvaajamise oskuste hääbumist võib aga seostada II Maailmasõja lõpu ja 1940. aastatega, mil muutus radikaalselt kogu senine ühiskondlik elukorraldus. 1950. aastatel tõrjus puutõrva lõplikult välja [[põlevkivitõrv]] – seega männikändude [[utteproduktid]] asendusid põlevkivi utteproduktidega. Tõrvapõletamise oskuste taaselustamine algas 1990-ndate alguses. Tänapäeval põletatakse Eestis kvaliteetset puutõrva juba mitmel pool (Saaremaal [[Lümanda]]s, Põlvamaal [[Rasina]]s, Kabala metskonnas [[Tõrvaaugu]]l).
 
Anonüümne kasutaja