Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
allikad alla kokku, topelttühikud välja |
||
1. rida:
{{Sõjaline konflikt
| konflikt
| osa
| pilt
| pildiallkiri
| aeg
| koht
| koordinaadid
| kaart
| laiuskraad
| pikkuskraad
| kaardisuurus
| kaardiallkiri =
| ala
| tulemus
| seis
| osaline1
| osaline2
| osaline3
| väejuht1
| väejuht2
| väejuht3
| jõud1
| jõud2
| jõud3
| kaotused1
| kaotused2
| kaotused3
| märkused
}}
'''Ungari 1956. aasta revolutsioon'''{{#tag:ref| Alternatiividena kasutatakse nimetusi "Ungari revolutsioon" ja "Ungari vastuhakk". Ungari keeles kasutati algselt mõistet "ülestõus" (''felkelés''). Aastatel 1957–1988 suruti avalikus kõnepruugis peale mõistet "kontrrevolutsioon" (ellenforradalom). 1990. aastate algusest domineerib taas positiivne diskursus. 1956. aasta sündmustest räägitakse kui revolutsioonist ja vabadusvõitlusest (''forradalom és szabadságharc''), mis omal moel jäljendavad 1848–1849. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Mõiste "revolutsioon" on leidnud laialdasemat kasutust ka inglise keeles (vt USA Riigidepartemangu ülevaadet Ungarist <ref
Ülestõus algas [[tudeng]]ite [[meeleavaldus]]ega, milles osalejad marssisid läbi [[Budapest]]i südame [[parlament|parlamendihoone]] juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Tudengite delegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas [[pealinn]]as rahutusi ja vägivalda.
45. rida:
===Sõjajärgne okupatsioon===
Teise maailmasõja järel sattus riik Nõukogude Liidu [[mõjusfäär]]i. Selleks ajaks toimis Ungaris mitmeparteiline [[demokraatia]]. 1945. aasta valimised tõid võimule [[koalitsioon]]ivalitsuse eesotsas peaminister [[Zoltán Tildy]]ga. Marksistlik-leninlik rühmitus – [[Ungari Kommunistlik Partei]], kes jagas Nõukogude valitsuse ideoloogilisi veendumusi, kogus valimistel 17% häältest. Opositsiooni tõrjutuna õnnestus kommunistlikul parteil killustada koalitsiooni mõju.
Pärast 1945. aasta valimisi oli Sõltumatu Väiketalunike Partei sunnitud loovutama kommunistlikule parteile [[siseminister|siseministri]] portfelli
Lühike mitmeparteilise demokraatia ajajärk lõppes pärast kommunistliku partei ja sotsiaaldemokraatliku partei ühinemist. Uus partei tuli vastaskandidaate kõrvale tõrjudes 1949. aastal võimule. Võimule saanud kuulutati välja Ungari Rahvademokraatlik Vabariik<ref name="un18"
Ungari Kommunistlik Partei asendas [[kapitalistlik]]u majandusmudeli [[plaanimajandus]]ega. Ühe osana sellest viidi Nõukogude Liidu eeskujul läbi radikaalne [[natsionaliseerimine]]. Majandusreformid tõid endaga kaasa [[stagnatsioon]]i ja [[elatustase]]me languse. Esimestena asusid valitsust ja selle poliitikat kritiseerima [[kirjanik]]ud ja [[ajakirjanik]]ud, avaldades 1955. aastal valitsuse aadressil kriitilisi artikleid.<ref
===Poliitilised repressioonid ja majanduslangus===
[[Pilt:Flag of Hungary 1949-1956.svg|pisi|Ungari lipp 1949–1956. Revolutsiooni ajal lõigati protesti märgiks lipu südamest välja vapp]]
Ungarist sai kommunistlik riik [[Mátyás Rákos]]i [[Autoritaarne režiim|autoritaarse]] juhtimise all.<ref name="Video1"/> Julgeolekupolitsei (ÁVH) alustas enam kui 7000 [[dissident|dissidendi]] tagakiusamist, keda nimetati "titoistideks" või "lääne agentideks". Tagakiusatud sunniti end süüdi tunnistama näidisprotsessidel ja paigutati Ida-Ungari [[vangilaager|vangilaagrisse]].<ref name="Tokes317"/><ref name=wilson/>
Asudes likvideerima [[intellektuaal]]ide ja 'kodanlaste' klassi, küüditas julgeolekupolitsei 1950–1952 tuhandeid inimesi. Nende kodud ja vara jagati laiali tööpartei liikmete vahel. Uus võim püüdis end kehtestada arreteerimiste, piinamiste ja hukkamistega. Ajastu paradoksi peegeldab näiteks see, et hukatute hulgas oli ka ÁVH rajaja [[László Rajk]].<ref name="Tokes317"/><ref name=lawsoc/> {{#tag:ref| Gati (2006, 49) kirjeldab "kõige õudsamaid psühholoogilise ja füüsilise piinamise vorme"... Rákosi terrorivalitsus oli julmim Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide hulgas. Ta viitab aruandele, mis valmis pärast kommunismi kokkuvarisemist. Aruandes seisab, et 1950. aastast 1953. aasta alguseni menetlesid kohtud 650 000 (poliitilise kuriteo) juhtumit. Süüdi mõisteti 387 000 ehk 4% Ungari elanikkonnast.<ref name=lawsoc></ref>|group=N}} Aastaga küüditati Budapestist 26 000 inimest. Küüditatud kogesid üldjuhul kohutavaid elamistingimusi. Neid kasutati orjatöölistena [[kolhoos]]ides. Paljud surid nälga ja haigustesse.<ref name=wilson />
Rákosi valitsus politiseeris Ungari [[haridus]]süsteemi.<ref
Ungari [[majandus]] seisis 1940ndate teisel poolel vastamisi mitmete väljakutsetega. Riik nõustus maksma NSV Liidule, [[Tšehhoslovakkia]]le ja Jugoslaaviale sõja[[reparatsioon]]i suurusjärgus 300 [[miljon]]it [[USA dollar]]it.<ref
1950. aastate alguses langes rahva elatustase vaatamata sellele, et Ungari [[SKP]] elaniku kohta kasvas. Elanike sissetulekute kärpimisega rahastati [[investeering]]uid tööstusesse. Makromajanduslikud juhtimisvead põhjustasid esmatarbekaupade ja toiduainete kroonilist puudust. Leib, suhkur, jahu ja liha olid normeeritud.<ref
===Rahvusvahelised sündmused===
[[Stalin]]i [[surm]] 1953. aasta 5. märtsil juhatas sisse mõõduka [[liberalism|liberaliseerumise]] ajajärgu, mille jooksul arenes enamikes Euroopa kommunistlikes parteides välja reformimeelne tiib. Ungaris sai Mátyás Rákosi asemel peaministriks [[Imre Nagy]].<ref
1955. aasta 14. mail moodustas NSV Liit [[Varssavi Pakt]]i, sidudes Ungari tihedamalt Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Alliansi põhimõteteks oli muuhulgas "riikide sõltumatuse ja iseseisvuse austamine" ja "mittevahelesegamine nende siseasjadesse".<ref
Riigilepingu (''Österreichischer Staatsvertrag'') ja sellele järgnenud deklaratsiooniga tunnistas [[Austria]] end demilitariseeritud ja neutraalseks riigiks.<ref name="Video2"/> See pani ungarlasi samuti otsima võimalusi "... kuulutamaks end Austria eeskujul [[neutraliteet|neutraalseks]]", nagu märkis Nagy 1955. aastal.<ref name="UNGeneral105"/>
[[Pilt:Poznan 1956.jpg|pisi|Meeleavaldus Poznanis 1956. aasta suvel]]
1956. aastal lämmatas [[Poola]] valitsus [[Poznań]]is ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti [[Władysław Gomułka]]. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSVL 19. oktoobril 1956 lõpuks järele Gomułka nõudmistele.<ref name=satellite/> ''Poola Oktoobri'' all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.<ref name="Machcewicz"/>
Kõik need sündmused mõjutasid märkimisväärselt Ungari sisepoliitilist kliimat 1956. aasta oktoobris.
79. rida ⟶ 82. rida:
[[külm sõda|Külma sõja]] kontekstis ilmnesid [[USA]] "Ida-Euroopa ja Ungari poliitikas" põhimõttelised pinged. Ühelt poolt üritas USA julgustada Ida-Euroopa riike murdma end lahti 'Nõukogude blokist'. Teisalt aga sooviti vältida USA ja NSV Liidu vahelist vastasseisu, mis ähvardas eskaleeruda [[tuumasõda|tuumasõjaks]]. Seepärast otsisid ühendriikide poliitikud muid meetmeid kärpimaks Nõukogude mõju Ida-Euroopas. Ühe võimalusena nähti nn ohjeldamispoliitikat, kus oleks oma koht majanduslikul ja psühholoogilisel sõjal ja varjatud operatsioonidel. Nn ohjeldamispoliitika viimases astmes nähti ette läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Ida-bloki staatuse üle.
1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari [[siseministeerium]], kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll"
===Sotsiaalsete pingete kuhjumine===
[[Pilt:Bem statue.jpg|pisi| [[József Bem]]i mälestussammas, mille jalamil toimus 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal 20 000 osalejaga meeleavaldus]]
Rákosi' tagasiastumine 1956. aasta juulis julgustas üliõpilasi, kirjanikke ja ajakirjanikke võtma senisest aktiivsema ja kriitilisema hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes. Tudengid ja ajakirjanikud algatasid sarja intellektuaalseid arutelusid, mis lahkasid Ungarit pitsitavaid probleeme. Foorumid, mida on kutsutud ka [[Petőfi ring]]ideks, muutusid väga populaarseks ja köitsid tuhandeid huvilisi.
16. oktoobril 1956 ärritasid Szegedi üliõpilased kommunistlikku üliõpilasliitu DISZ sellega, et taastasid Rákosi diktatuuri ajal keelustatud demokraatliku tudengiorganisatsiooni MEFESZ.<ref name="Crampton295"/> Mõne päeva jooksul taaselustati veel üliõpilasühingud Pécs, Miskolc ja Sopron. 22. oktoobril koostasid Budapesti tehnikaülikooli üliõpilased nimekirja kuueteistkümnest nõudmisest, millest mõned puudutasid ka ühiskonna valupunkte.<ref name=sixteen
==Ülestõus==
===Esimesed lasud===
1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral [[József Bem]]i mälestussamba juurde.<ref
Kell 20.00 esines esimene sekretär [[Ernő Gerő]] raadiopöördumisega, milles mõistis hukka kirjanike ja üliõpilaste nõudmised.<ref name="UN report 2C p55" /> Ärritatud Gerő sõnavõtust, otsustas osa meeleavaldajaist viia ellu ühe oma nõudmistest – kõrvaldada 9,1-meetri kõrgune Stalini kuju, mis oli rajatud 1951. aastal selleks spetsiaalselt lammutatud kiriku asemele.<ref
Umbes samal ajal kogunes suur hulk inimesi ''Radio Budapesti'' hoone juurde, mida valvas suurte jõududega ÁVH. Murdepunkt saabus siis, kui julgeolekujõud pidasid kinni meeleavaldajate delegatsiooni, kes püüdis raadio kaudu tutvustada avalikkusele oma nõudmisi. Kuna levisid kuuldused nagu oleks delegatsioon maha lastud, muutus meelavaldus juhitamatuks. Ülemistest akendest külvati protestijad üle pisargaasiga. ÁVH avas tule, tappes hulgaliselt meeleavaldajaid.<ref name="UN report 2C p56"
ÁVH püüdis oma varusid täiendada [[kiirabi]]autodesse peidetud relvadega, kuid rahvas nägi plaani läbi. Mitmed sõjaväelased, kes olid saadetud ÁVHd abistama, vahetasid poolt, rebisid peakattelt punatähe ja liitusid ülestõusnutega.<ref name="Heller"/><ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH rünnak tõi kaasa vägivallalaine. Protestijad süütasid politseiautosid, jagasid massidele relvaladudest hõivatud relvi ja lõhkusid kommunistliku režiimi sümboleid.<ref name="UN report 2C p56"></ref>
104. rida ⟶ 106. rida:
23. oktoobri öösel nõudis [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] sekretär Ernő Gerő Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada demonstratsioon, mis oli saavutamas pretsedenditut ulatust".<ref name = satellite/> Tegelikult oli NSV Liidu juhtkond igaks juhuks juba mõned kuud varem sõnastanud Ungari sõjalise [[interventsioon]]i plaani. <ref name=lawsoc></ref>{{#tag:ref| "NSV Liidu kaitseministeerium oli asunud valmistuma suuremateks rahutusteks Ungaris juba 1956. aasta juulis. Plaan kandis koodnimetust "Laine" ja selle eesmärk oli taastada kord vähem kui kuue tunniga... Nõukogude armee oli valmis. Nõukogude poolel oli valmisolek saata Budapesti peale 30 000 sõjaväelast, kellest 6000 pidid jõudma sinna vähem kui ööpäevaga."<ref name=lawsoc>, lk 160</ref>|group=N}} Nüüd asuti seda plaani ellu viima. 24. oktoobri öösel kella kaheks sisenesid [[Georgi Žukov|NSVLi kaitseministri]] korraldusel Budapesti Nõukogude [[tank]]id.<ref name="UN report 2C p56"></ref>
24. oktoobri keskpäevaks olid tankid paigutatud parlamendihoone juurde. Nõukogude sõjaväelased valvasid olulise tähtsusega sildu ja ristmikke. Nõukogude sõjaväelased jälgisid esialgu toimuvat pigem kõrvalt. Mitmete aruannete kohaselt olevat NSV Liidu väed näidanud ka üles sümpaatiat demonstrantide vastu.<ref
25. oktoobril kogunesid meeleavaldajad parlamendihoone ette. ÁVH üksused hakkasid naaberhoonete katustelt tulistama rahvast.<ref name="Chapter X.I, para 482 p. 153"
Rünnakud parlamendi juures viisid valitsuse kokkuvarisemiseni.<ref name=UN22
Hoolimata Nagy üleskutsest jätkasid ülestõusnud rünnakuid Nõukogude vägede vastu. Budapesti kitsastel tänavatel pildusid nad Nõukogude tanke [[Molotovi kokteil]]idega. Üle riigi tekkis revolutsiooninõukogusid, kes tunnistasid end koha peal kõrgeima võimu kandjaks ja kutsusid rahvast laiaulatuslikule vastupanule. Vastupanu käigus teisaldati või hävitati avalikud kommunistlikud sümbolid nagu punatähed ja Nõukogude vägedele püstitatud mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Vahest tuntuim neist oli [[József Dudás]]i juhitud 400-meheline üksus, mis ründas ja tappis Nõukogude võimu pooldajaid ja ÁVH liikmeid.
Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse.<ref
===Vahemäng===
Relvarahu kestis 28. oktoobrist 4. novembrini. Sellal hakkasid paljud ungarlased juba uskuma, et Nõukogude väed on Ungarist välja viidud.<ref name="CBS"
====Uus Ungari rahvuslik valitsus====
[[Pilt:Szétlőtt harckocsi a Móricz Zsigmond körtéren.jpg|pisi|Purustatud tank Móricz Zsigmondi väljakul 1956. aasta sügisel]]
Kiiresti leviv ülestõus Budapesti tänavatel ja Gerő-Hegedüsi valitsuse äkiline langus oli uue rahvusliku juhtkonna jaoks ühelt poolt üllatav, teisalt aga segadust põhjustav. Nagy, kelle poliitilisi võimeid hinnati "tagasihoidlikeks",<ref>Gati (2006), lk 52.</ref> võitis rahva poolehoiu oma rahuliku loomuse ja sooviga taastada riigis kord. Nagy oli ainus endistest Ungari liidritest, keda usaldas nii rahvas kui NSV Liit – see lubas meeleavaldust ja sellele järgnenud sündmusi näidata pigem rahvusliku ülestõusu kui kontrrevolutsioonina.<ref>Gati (2006), lk 173.</ref> Nimetanud vastupanu 27. oktoobril raadioesinemises "laialdaseks demokraatlikuks massiliikumiseks", moodustas Nagy valitsuse, kuhu kuulusid ka mõned parteitud ministrid. Uus rahvuslik valitsus keelustas ÁVH ja loobus üheparteilisest süsteemist.<ref name=UN22></ref><ref name="Zinner"/> Kuna Nagy valitsus oli võimul vaid kümme päeva, ei olnud sel võimalik selgitada oma poliitika üksikasju. Küll aga rõhutasid ajalehtede juhtkirjad tol perioodil seda, et Ungaris peab toimima neutraalne mitmeparteiline [[sotsiaaldemokraatia]].<ref name="UNGeneral179,183"/> Paljud poliitvangid vabastati, silmapaistvaim neist oli kardinal [[József Mindszenty]].<ref name="CBS"/> Taastati varem keelustatud poliitilised parteid nagu näiteks [[Sõltumatu Väiketalunike, Põllutööliste ja Kodanike Partei]] (''Független Kisgazda, Földmunkás és Polgári Párt'') ja [[Ungari Rahvuslik Talurahvapartei]] ning need kutsuti ühinema koalitsiooniga.<ref name="UNGeneral22,183"/>
Üle riigi moodustatud lokaalsed revolutsiooninõukogud võtsid kommunistidelt üle kohaliku võimu.<ref
Kohalikud nõukogud seisid aeg-ajalt vastamisi ÁVH rünnakutega. Näiteks [[Debrecenis]], [[Győris]], [[Sopronis]], [[Mosonmagyaróváris]] ja teistes linnades avas ÁVH meeleavaldajate pihta tule, tappes mitmeid protestijaid. Lõpuks siiski ÁVH desarmeeriti. Selleks kasutati tihtipeale jõudu ja kohalike politseinike abi.<ref name=un154
====Nõukogude Liidu positsioon====
24. oktoobril arutas [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Presiidium]] poliitilisi suundumusi Poolas ja Ungaris. [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] ja tema mõttekaaslased
Pärast mõningaid arutlusi <ref
30. oktoobril ründasid ülestõusnud ÁVH komandot, mis kaitses Ungari Kommunistliku Partei peakorterit. Rünnaku ajendiks olid kuuldused, et peakorteris hoitakse vange. Lisaks ärritas ülestõusnuid varem [[Mosonmagyaróvár]]is aset leidnud vahejuhtum, kus ÁVH avas tule demonstrantide pihta.<ref name=un154/><ref name=Kramer1
Rünnaku käigus tapeti või lintšiti rahvahulga poolt üle 20 julgeolekupolitsei ohvitseri. Haavata sai ka Budapesti parteikomitee juht [[Imre Mező]], kes hiljem suri.<ref>
Partei peakorteri ümber toimunu jõudis mõni tund hiljem Nõukogude teleuudistesse.<ref
31. oktoobril tühistasid Nõukogude liidrid päev varem heaks kiidetud otsuse, mitte sekkuda Ungari sündmustesse. Ajaloolaste hulgas tekitab jätkuvalt vaidlusi küsimus, mil määral mõjutas teist Nõukogude interventsiooni ungarlaste otsus taganeda [[Varssavi Pakt]]ist.
Presiidiumi 31. oktoobri protokoll osutab sellele, et otsus sõjaliseks sekkumiseks sündis päev enne seda, kui Ungari tunnistas end neutraalseks ja teatas soovist lahkuda sõjalisest liidust.<ref name = presidium
Kaks päeva varem, 30. oktoobril, kui Nõukogude poliitbüroo esindajad [[Anastass Mikojan]] ja [[Mihhail Suslov]] olid Budapestis, oli [[Imre Nagy]] andnud mõista, et [[neutraliteet]] on Ungari kaugem eesmärk. Nagy lootis teemat arutada NSV Liidu liidritega. Mikojani ja Suslovi kaudu jõudsid Ungari revolutsioonivalitsuse mõtted ka [[Moskva]]sse.<ref
Presidiiumi ärritasid mitmed teisedki võtmesündmused Ungari sisepoliitikas:<ref name="Rainer1996"/><ref name = presidium1nov/>
* Samaaegselt ülestõusuga alustas Ungari liikumist mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia suunas. Lisaks kardeti, et demokraatlike töölisnõukogude moodustamine võib "kallutada Ungarit kapitalistliku maailmavaate suunas". Kõik see õõnestas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei positsiooni Ida-Euroopas. Presiidiumi enamus leidis, et taolised töölisnõukogud on vastuolus sotsialismi ideega. Samal ajal olid need nõukogud, nagu ütleb [[Hannah Arendt]] "ainsad vabad ja toimivad nõukogude (nõukogud) terves maailmas."<ref
* Presiidium kartis, et [[Läänemaailm|Lääs]] võib tajuda NSV Liidu nõrkust, kui too ei suuda kindlakäeliselt lahendada Ungari-probleemi. 29. oktoobril 1956 vallutasid [[Iisrael]]i, [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väed [[Egiptus]]e. Hruštšov tähendas seepeale: "Peame ümber hindama oma olukorra. Vägesid ei tohi tuua välja ei Ungarist ega Budapestist. Peame näitama üles initsiatiivi korra taastamisel Ungaris. Kui lahkume Ungarist, innustab see ameerika, inglise ja prantsuse imperialiste. Nad tajuvad meie nõrkust ja asuvad rünnakule. Egiptusele järgneb Ungari. Meil ei ole teist valikut."<ref name = presidium/>
*Hruštšov väitis, et paljud kommunistliku partei liikmed ei mõistaks NSV Liidu läbikukkumist Ungaris. Destaliniseerimine oli koondanud partei konservatiivse tiiva, kes oli häiritud Nõukogude mõju kahanemisest [[Ida-Euroopa]]s. 1953. aasta 17. juunil korraldasid [[Ida-Berliin]]i töötajad vastuhaku, nõudes [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] valitsuse lahkumist. Ülestõus murti Nõukogude vägede toel kiiresti ja vägivaldselt maha. Hukkus ja haavata sai 84 inimest, 700 arreteeriti.<ref
* Ungari [[neutraliteet]] ja lahkumine [[Varssavi Pakt]]ist lõhestanuks Nõukogude satelliitriikide poolt rajatud kaitsepuhvrit<ref
Presiidium otsustas ''de facto'' murda vaherahu ja lämmatada Ungari revolutsioon.<ref
Kui Nõukogude interventsioon oli alanud, saatis NSV Liit oma delegatsioonid teistesse Ida-Euroopa kommunistlikesse riikidesse ja [[Hiina]]sse, et hoida ära võimalikud konfliktid seal. Samuti olid ette valmistatud propagandasõnumid, mida levitati satelliitriikide meedias. Varjamaks oma tegelikke kavatsusi, alustasid Nõukogude diplomaadid Nagy valitsusega kõnelusi NSV Liidu vägede väljaviimise osas <ref name = presidium/>.
Mõningate allikate kohaselt olevat Hiina liider [[Mao Zedong]] mänginud olulist rolli Hruštšovi mõjutamisel. Kuigi suhted Hiina ja Nõukogude Liidu vahel olid eelnenud aastatel märgatavalt halvenenud, omasid Mao sõnad jätkuvalt kaalu Kremli silmis. [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] aseesimees [[Liu Shaoqi]] survestas Hruštšovi saatma vägesid Budapesti, et suruda jõuga maha ungarlaste vastuhakk.<ref
Kriisi ajal olid mõlemad valitsused sageli ühenduses. Esialgu oli Mao teise interventsiooni vastu ja see teave edastati Hruštšovile 30. oktoobril enne, kui presiidium kogunes arutama sõjalise sekkumisega seonduvat.<ref
1. novembril lahkus Hruštšov Moskvast ja külastas kolme päeva jooksul oma Ida-Euroopa liitlasi, et informeerida neid otsusest viia väed Budapesti. Esimesena kohtus ta [[Brest]]is Poola liidri [[Władysław Gomułka]]ga. Seejärel sai ta [[Bukarest]]is kokku [[Rumeenia]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Bulgaaria]] juhtidega. Lõpuks lendas Hruštšov koos [[Georgi Malenkov|Malenkoviga]] [[Jugoslaavia]]sse, kus nad kohtusid [[Josip Broz Tito]]ga, kes oli parasjagu puhkamas [[Aadria meri|Aadria mere]] [[Brioni saar]]el. Tito olevat Hruštšovile soovitanud uueks Ungari riigipeaks [[Ferenc Münnich]]i asemel [[János Kádár]]it.<ref
====Rahvusvaheline reaktsioon====
Kuigi [[USA]] riigisekretär [[John Foster Dulles]] tegi 24. oktoobril ettepaneku kutsuda kokku [[ÜRO julgeolekunõukogu]], et arutada olukorda Ungaris, jäi see ettepanek suurema tähelepanuta.<ref
Teise interventsiooni ajal, 4. novembril esitas Nagy [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]le palve peatada NSV Liidu sekkumine Ungari siseasjadesse. Julgeolekunõukogu koostas Nõukogude Liidu tegevust kritiseeriva resolutsiooni, kuid NSVL kui nõukogu alaline liige [[veto]]stas selle. Vastu võeti hoopis resolutsioon 120, mis suunas probleemi lahendamise [[ÜRO peaassamblee]]sse. 50 poolt- ja 8 vastuhäälega nõudis peaassamblee NSV Liidult sõjalise sekkumise lõpetamist. Selleks ajaks oli aga ametisse nimetatud juba Kádári valitsus, kes keeldus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] vaatlejate vastuvõtmisest.<ref name=morris
Ühes 1998. aastal antud intervjuus kritiseeris Ungari suursaadik [[Géza Jeszenszky]] Lääne tegevusetust 1956. aasta sündmuste ajal. Jeszenszky viitas tolleaegsele ÜRO mõjule ja tõi näiteks maailmaorganisatsiooni sekkumise [[Korea sõda|Korea sõjas]] aastatel 1950–1953.<ref name=cnn
Ülestõusu ajal vahendas [[Raadio Vaba Euroopa]] ungarikeelne toimetus uudiseid poliitilisest ja sõjalisest olukorrast riigis, toetades niiviisi ungarlaste võitlust Nõukogude vägede vastu. Muuhulgas vahendas jaam taktikalisi nõuandeid vastupanu meetoditest. Pärast ülestõusu lämmatamist kritiseeriti Raadio Vaba Euroopat ungarlaste eksitamises. Raadio olevat kütnud asjatuid lootusi [[NATO]] ja ÜRO sekkumisest, kui ülestõusnud jätkavad vastupanu.<ref
===Nõukogude interventsioon 4. novembril===
[[Pilt:István Bibó politic c. 1935.jpg|pisi|Revolutsioonilise Ungari minister [[Bibó István]], kes esines deklaratsiooniga "Vabadus ja tõde"]]
1. novembril jõudis [[Imre Nagy]]ni teade, et Nõukogude väed on sisenenud idast Ungarisse ja liiguvad [[Budapest]]i suunas.<ref name="UN103"/> NSV Liidu suursaadik [[Juri Andropov]] kinnitas, et Nõukogude Liit ei kavatse sekkuda Ungari siseasjadesse. Ungari valitsuskabinet, teiste hulgas [[János Kádár]], deklareeris Ungari [[neutraliteet]]i ja lahkumist [[Varssavi Pakt]]ist. Samuti palus valitsus tuge Budapestis paiknenud diplomaatiliselt korpuselt ja [[ÜRO peasekretär]]ilt, et kaitsta Ungari neutraliteeti.<ref name="Telegram"/> Suursaadik Andropovil paluti informeerida oma valitsust, et Ungari soovib alustada läbirääkimisi Nõukogude vägede kohesest väljaviimisest.<ref name="wilsoncenter6"/><ref name="gwu3"/>
3. novembril kutsuti Ungari delegatsioon, mida juhtis kaitseminister [[Pál Maléter]] Budapesti lähedal [[Tököl]]is paiknenud Nõukogude sõjaväebaasi, et pidada läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise üle. Kesköö paiku andis [[KGB|Nõukogude julgeolekupolitsei (KGB)]] ülem kindral [[Ivan Serov]] käsu arreteerida Ungari delegatsioon.<ref name="UN25"/> Järgmisel päeval jätkas Nõukogude armee Budapesti ründamist.<ref name="UN26"/>
Nõukogude teise interventsiooni, koodnimetusega "[[Operatsioon tuulispask]]", algatas marssal [[Ivan Konev]].<ref name = presidium1nov/><ref name=troops/> Enne 23. oktoobrit Ungaris paiknenud viiele Nõukogude [[diviis]]ile toodi lisaks 12, suurendades nii diviiside arvu 17ni. <ref name="kirov"/> Lisaks toodi operatsiooniks Ungarisse 8. mehaniseeritud armee kindralleitnant [[Hamazasp Babadzhanian]]i juhtimisel ja 38. armee kindralleitnant [[Hadzhi-Umar Mamsurov]]i juhtimisel.<ref name="Schmidl"/> Mõned Nõukogude sõjaväelased uskusid, et neid saadeti [[Berliin]]i võitlema Saksa [[Fašism|fašistide]] vastu.<ref name="Fryer1956"/>
4. novembri öösel kell 3.00 sisenesid Nõukogude tankid kahel suunal piki [[Doonau]] Pesti-poolset külge Budapesti: üks liikus lõuna poolt [[Soroksár]]i teed pidi üles, teine põhja poolt [[Váci]] teed alla. Kontrollides kõiki sillapäid ja olles tagant kaitstud laia Doonauga, õnnestus Nõukogude vägedel ühegi lasuta jagada edukalt linn pooleks. Relvastatud üksused ületasid [[Buda]] ja tulistasid kell 4:25 esimesed lasud Budaõrsi teel paiknenud barakkide suunas. Varsti pärast seda kostus Nõukogude tankide ja kahurite tuli kõikides Budapesti piirkondades.<ref name="UN60"/> "Operatsioon tuulispask" koosnes õhurünnakutest ning koordineeritud suurtüki- ja tankirünnakust, milles osales 17 diviisi.<ref name=kirov/> Ungari armee vastas juhusliku ja koordineerimatu vastupanuga.
Kell 5:20 tegi [[Imre Nagy]] viimase raadiopöördumise rahvale ja kogu maailmale, teatades, et Nõukogude väed ründavad Budapesti ja et valitsus jääb paigale.<ref name=un89/> Raadiojaam [[Vaba Kossuthi Rádió]] peatas saated kell 8:07.<ref name=un89/> Erakorraline kabinetinõupidamine toimus parlamendihoones, kuid sellel osales ainult kolm ministrit. Kui Nõukogude väed saabusid hoonet okupeerima, toimusid läbirääkimised evakueerimise üle. Rahvusliku valitsuse esindajana jäi viimasena kohale riigiminister [[István Bibó]].<ref name="Bibo"/> Ta pani kirja pöördumise, mis kandis pealkirja "Vabaduse ja tõe eest".<ref name=delk/>{{#tag:ref| Katkend deklaratsioonist (tõlge eesti keelde): "Head kaasmaalased! Kui Nõukogude armee ründas täna koidikul, läks peaminister Imre Nagy Nõukogude saatkonda pidama läbirääkimisi ega naasnud. [[Tildy Zoltán]], kes viibis parlamendihoones, ning ministrid [[Szabó István]] ja [[Bibó István]] kogunesid hommikusele ministrite nõukogu koosolekule. Nõukogude väed olid parlamendihoone ümber piiranud. Hoidmaks ära verevalamist, õnnestus minister Tildy Zoltánil saavutada kokkulepe, mille kohaselt võivad NSV Liidu väed hõivata hoone ja lubavad kõigil tsiviilisikutel evakueeruda. Tuginedes kokkuleppele, ta lahkus. Vaid lepingule alla kirjutanud, Bibó István, ainsa seadusliku Ungari valitsuse ainus esindaja jäi parlamendihoonesse. Tuginedes nendele asjaoludele, esitan ma järgmise deklaratsiooni: Ungari ei toeta Nõukogude-vastast poliitikat. Vastupidi, Ungari selge soov on elada vabade Ida-Euroopa rahvaste kogukonnas, kes soovivad joonduda vabaduse, õigluse ja rõhumisvastaste põhimõtete järgi. Kogu maailma ees soovin ma tõrjuda tagasi laimavad süüdistused, et kangelaslik Ungari revolutsioon on kaaperdatud fašistide ja antisemiitlike rühmituste poolt. Kogu ungari rahvas, sõltumata klassilisest kuuluvusest osales võitluses. Oli liigutav ja imeline näha ülestõusnute inimlikku ja tarka käitumist ning olla tunnistajaks sellele, kuidas nad suutsid oma ülekohtust sündinud viha suunata vaid julma välisarmee ja kohalike timukakomandode vastu..."<ref name=delk></ref>|group=N}}
4. novembri hommikul kell 6:00<ref name="UN90"/> kuulutas [[János Kádár]] [[Szolnok]]is välja Ungari "Revolutsioonilise Tööliste ja Talurahva Partei". Ta deklareeris: "Me peame lõpetama kontrrevolutsiooniliste elementide liialdused. On saabunud hetk tegudeks. Asume kaitsma rahvademokraatia saavutusi ning tööliste ja talurahva huve."<ref name="UN185"/> Sama päeva õhtul kutsus Kádár üles "ustavaid sotsialismi eest võitlejaid" tulema välja peidikuist ning haarama relvad.<ref name="UN186"/>
Kella 08:00ks, kui Nõukogude väed hõivasid raadiojaama, lakkas Budapesti organiseeritud kaitse.<ref name=un61/> Võitluste raskuskese jäi Ungari tsiviilelanike kanda. Nõukogude väed ei näinud märkimisväärset vaeva eristamaks sõjalisi sihtmärke tsiviilobjektidest. Tankid tulistasid valimatult liikumisteede äärde jäänud hooneid.<ref name=un61/>
Ungarlaste vastupanu oli tugevaim Budapesti tööstuspiirkondades, mis olid ka massiivsete Nõukogude suurtüki- ja õhurünnakute sihtmärgiks. Viimane vastupanurakuke kutsus üles vaherahule 10. novembril. Sõjalises operatsioonis hukkus 722 Nõukogude sõjaväelast ja üle 2500 ungarlase. Tuhanded said haavata.<ref name="jstor"/><ref>Péter Gosztonyi, "Az 1956-os forradalom számokban", ''Népszabadság'' (Budapest), 1990-11-3</ref>
===Nõukogude versioon sündmustest===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-57000-0270, Berlin, V. SED-Parteitag, 5.Tag.jpg|pisi|[[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] poliitik [[Willi Stoph]] ja [[János Kádár]] (paremal) 1958. aastal]]
Nõukogude Liidu hinnangud Ungari sündmustele olid tähelepanuväärselt vaoshoitud. Neid esitati rohkem pärast teist interventsiooni ning olid mõeldud tsementeerima rahvusvaheliste kommunistlike parteide toetust NSV Liidule. [[Pravda]] avaldas ülevaate 36 tundi pärast vägivalla puhkemist ja see lõi fooni järgnevateks aruanneteks ning hilisemaks Nõukogude-poolseks ajalookäsitluseks<ref name=Barghoorn_SFP
* 23. oktoobril avaldasid "ausad" [[Ungari]] sotsialistid meelt [[Mátyás Rákos|Rákosi]] ja [[Ernő Gerő|Gerő]] valitsuste vigade vastu.
202. rida ⟶ 206. rida:
Võrreldes Läänega ilmus esimene Nõukogude-poolne ülevaade sündmustest 24 tundi hiljem. Seal ei kajastatud näiteks Nagy pöördumist [[ÜRO]] poole. Hiljem, kui Nagy arreteeriti [[Jugoslaavia]] saatkonnas, tema arreteerimist ei kinnitatud. Ka ei selgitatud seda, kuidas Nagy muutus patrioodist reeturiks. Samal ajal, kui Lääne ajakirjandus jagas teavet revolutsioonilise kriisi puhkemisest Ungaris, püüdis Nõukogude press jätta muljet, et Budapestis on kõik suhteliselt rahumeelne. Nõukogude selgituste järgi ei ole ungarlased kunagi soovinud ülestõusu.<ref name=Barghoorn_SFP></ref>
1957. aasta jaanuaris kohtusid Budapestis [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]], [[Bulgaaria]], [[Ungari]] ja [[Rumeenia]] esindajad, et analüüsida siseriiklikke arenguid Ungaris pärast Nõukogude Liidu poolt paika pandud valitsust. Kohtumise ''communiqué'' "järeldas üksmeelselt", et Ungari töölised purustasid Kádári juhtimisel ja Nõukogude armee toetusel jõud, kes püüdsid "muuta tühiseks Ungari rahva sotsialistlikud saavutused".<ref name=communique
[[Nõukogude Liit]], [[Hiina]] ja teised [[Varssavi Pakt]]i riigid kiirustasid Kádárit tagant, et too korraldaks Nagy valitsuse ministrite ülekuulamise ja kohtuprotsessi. Samuti palusid nad "kontrrevolutsionääride" karistamist.<ref name=communique
==Tagajärjed==
210. rida ⟶ 214. rida:
===Ungaris===
[[Pilt:Nixon hungary 1956.GIF|pisi|Ungari põgenikega vestleb [[USA president]] [[Richard Nixon]]]]
Vahetu tagajärjena arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele, neist 13 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi. Kaalukate tõenditeta küüditati sajad inimesed Nõukogude Liitu. Endise Ungari välisministri [[Géza Jeszenszky]] hinnanguil hukati karistuseks 350 inimest.<ref name=cnn/> Põgenikena lahkus Ungarist umbes 200 000 inimest.
Sporaadiline relvastatud vastupanu ja töölisnõukogude [[streik|streigid]] jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades märkimisväärset majanduslikku kahju.<ref name=beke>Békés, Csaba; Byrne, Malcolm ja Rainer, János (2002),
8. novembril, mil suurem osa Budapestist oli Nõukogude kontrolli all, nimetati Kádár "revolutsioonilise tööliste-talupoegade valitsuse" peaministriks ja [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] peasekretäriks. Reorganiseeritud parteiga liitusid vähesed ungarlased. Partei juhtkond seati NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi järelvalve alla. Järelvalvet korraldasid [[Georgi Malenkov]] ja [[Mihhail Suslov]].
Kuigi Ungari Kommunistliku Partei liikmeskond vähenes revolutsioonieelselt 800 000lt 100 000ni 1956. aasta detsembris, neutraliseeris Kádár dissidendid ja kasvatas oma mõjuvõimu Ungaris.<ref
[[Rahvusvaheline Punane Rist]] ja [[Austria]] sõjavägi rajas [[Traiskirchen]]isse and [[Graz]]i põgenike laagrid.<ref
Kardinal Mindszenty palus 1956. aasta novembris poliitilist varjupaika [[USA]] saatkonnas, kus ta elas järgmised 15 aastat. Mindszenty keeldus varjupaigast lahkumast ka siis, kui Ungari valitsus tühistas talle 1949. aastal riigireetmise eest omistatud karistuse. Halva tervise tõttu ja [[Vatikan]]i palvel lahkus ta lõpuks 1971. aasta septembris saatkonnast ja asus elama [[Austria]]sse.<ref
===Rahvusvahelises elus===
Hoolimata [[Läänemaailm]]as kasutatavast [[Külm sõda|Külma sõja]] [[retoorika]]st ja NSVL lubatud peatsest [[sotsialism]]i triumfist nägid selle ajastu riigijuhid (nagu ka ajaloolased hiljem), et Ungari ülestõusu läbikukkumine oli viinud Külma sõja [[Euroopa]]s patiseisu.{{#tag:ref| Gati (2006, 208): "Teadvustades maailmajao jagunemist kahte leeri mõistis Washington, et Moskva ei lase eralduda riigil, mis piirneb läänemeelse Ausriaga ja sõltumatu Jugoslaaviaga. Nii ei jäänudki muud üle ... kui valada pisaraid Nõukogude brutaalsuse pärast ja kasutada ära propagandat... |group=N}} Selles valguses soovitas [[Lääne-Saksamaa]] välisminister [[Ida-Euroopa]] inimestel hoiduda "dramaatilistest ettevõtmistest, mis võivad põhjustada neile katastroofilisi tagajärgi." [[NATO]] peasekretär nimetas Ungari ülestõusu "kogu rahva kollektiivseks suitsiidiks".<ref
1957. aasta jaanuaris nõudis [[ÜRO]] peasekretär [[Dag Hammarskjöld]] vastavalt [[ÜRO peaassamblee]]s vastu võetud resolutsioonidele uuringute ja vaatluste korraldamist Ungaris. Moodustati "Ungari probleemi erikomitee".<ref
Ungari ja [[Rumeenia]] valitsused keeldusid ÜRO komitee liikmeid riiki lubamast ja Nõukogude Liidu valitsus ei vastanud infopäringutele.<ref
Ajakiri [[Time]] omistas 1956. aastal "Aasta inimese" nimetuse Ungari vabadusvõitlejale. Tiitlit kommenteerides möönis Time, et enne revolutsioonilisi sündmusi 1956. aasta lõpus poleks keegi osanud aimata ajakirja säärast valikut. Kaanelugu rääkis loo kolme ungarlase üleelamistest Ungari revolutsiooni päevil. Allikad olid anonüümsed ja kandsid pseudonüümi "Ungari vabadusvõitleja". <ref> Freedom Fighter. Ajakiri ''Time''. 07.01.1957</ref>
Pinged Nõukogude Liidu ja Ungari vahel lõid lõkkele ka 1956. aasta [[Melbourne olümpiamängud]]e ajal. [[Olümpiaküla]]s kiskus Ungari delegatsioon mastist kommunistliku Ungari lipu ja heiskas selle asemele revolutsioonilise Ungari lipu. Tõsisem Nõukogude Liidu ja Ungari vastasseis leidis aset [[veepall]]iturniiri poolfinaalis. Matš oli erakordselt vägivaldne ja peatati viimasel minutil, et rahustada vaatajaskonnas puhkenud kaklust. Matš ise, mis on tuntud ka "veri vees matšina", on inspireerinud looma mitmeid filme.<ref
Ungari sündmused tekitasid ideoloogilisi mõrasid [[Lääne-Euroopa]] kommunistlikes parteides. [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistlikus Parteis]] (PCI) toimus lõhenemine.<ref
[[Suurbritannia Kommunistlik Partei]] (CPGB) kaotas Ungari sündmuste ajal tuhandeid liikmeid. Kommunistide ajalehe [[The Daily Worker]] korrespondent [[Peter Fryer]] raporteeris küll tõetruult ülestõusu vägivaldset mahasurumist, kuid tema sõnumid tsenseeriti.<ref name="
==Mälestus==
242. rida ⟶ 246. rida:
1991. aasta detsembris vabandasid [[Mihhail Gorbatšov]] ja [[Boriss Jeltsin]] lagunenud NSV Liidu ja Venemaa vaheliste lepingute [[preambula]]s ametlikult Nõukogude Liidu tegevuse pärast 1956. aasta Ungari revolutsiooni ajal. 1992. aastal kordas Jeltsin vabandust kõnes, mille ta pidas Ungari parlamendis.<ref name = cnn/>
13. veebruaril 2006 mälestas [[USA Riigidepartemang]] 50 aasta möödumist Ungari revolutsioonist. Tollane USA välisminister [[Condoleezza Rice]] meenutas mälestusüritusel 1956. aasta Ungari revolutsiooni põgenike panust USA ja teiste põgenikke vastu võtnud maade arengusse. Samuti tänas Rice Ungarit, kes pakkus varjupaika 1989. aastal [[Ida-Saksamaa]]l meelt avaldanud kommunismivastastele.<ref
1989. aasta 16 juunil, hukkamise 30. aastapäeval, maeti austusavalduste saatel ümber Imre Nagy. [[Ungari Vabariik]] kuulutati välja 1989. aastal revolutsiooni 33. aastapäeval. Samast aastast tähistatakse 23. oktoobrit Ungari [[rahvuspüha]]na.<ref
==Historiograafia==
250. rida ⟶ 254. rida:
Tunnustatud [[ajaloolane]] [[György Litván]] on määratlenud ja kirjeldanud 1956. aasta revolutsiooniga seotud seitse [[müüt]]i, mis küll peegeldavad, kuid ei suuda üldistada revolutsiooni olemust. Litván tervitab uue teadlaste põlvkonna esiletõusu pärast 1989. aastat, kuid märgib kriitiliselt, et paljud akadeemilised uurimused klammerduvad rahva hulgas või teadlaskonnas levinud müütide külge, ega luba sõltumatult hinnata ükskuid revolutsiooni elemente. Müütide tekkimise ühe põhjusena toob Litván välja asjaolu, et 1956. aasta revolutsioon mängis olulist rolli Lääne Külma sõja poliitika ja retoorika kujunemisel. Selle retoorika võtsid omaks ka Lääne [[eliit]], töölised ja intellektuaalid, keda tänased teadlased kasutavad olulise allikmaterjalina.
Müüdid, millele Litván juhib tähelepanu:
* müüt töölisnõukogude kesksest rollist;
260. rida ⟶ 264. rida:
* müüt 1956. aastast kui kontrrevolutsioonist.
Teine ajaloolane, [[Gabor Gyáni]] väidab, et 1956. aasta sündmuste historiograafiat on olulisel määral mõjutanud müüdid, mida loodi Kádari riigikorra ajal 'ametlike' dokumentidega ja mis pidid varjutama inimeste vahetu mälu ja kogemuse. Pärast 1989. aastat toetas müüte uus õiguslik raamistik, mis seadis üksikisiku õigused kõrgemale õigusest korrastada kollektiivset mälu. Uurijatel muutus raskemaks ligipääs revolutsiooni võtmeisikute isikutoimikutele.<ref
Gyáni and Litván märgivad, et 1956. aasta historiograafia on ka tänases Ungaris poliitiliseks päevateemaks, mistõttu on see väljaspool akadeemilisi arutelusid. Avalikus [[diskursus]]es eksisteerib palju üksteisega vastuolus olevaid mälestusi 1956. aasta sündmustest.
273. rida ⟶ 277. rida:
* {{Cite book| last = Granville | first = Johanna | year = 2004 | title = The First Domino: International Decision Making during the Hungarian Crisis of 1956 | publisher = Texas A&M University Press | pages = 323 lehekülge | isbn= 1-58544-298-4}}
* {{Cite book| last = Györkei | first = Jenõ | coauthors = Kirov, Alexandr; Horvath, Miklos | title = Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 | publisher = Central European University Press | year = 1999 | location = New York | page = 350 lehekülge | isbn= 963-9116-36-X }}
* {{Cite book| last = Kertesz | first = Stephen D. | title = Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia
* Korda, Michael. ''Journey to a Revolution: A Personal Memoir and History of the Hungarian Revolution of 1956''. Harper Perrenial (2006). 240 lehekülge. ISBN 978-0-06-077262-8
* {{Cite book| last = Péter | first = László | title = Resistance, Rebellion and Revolution in Hungary and Central Europe: Commemorating 1956 | publisher = UCL SSEES | year = 2008 | location = London | page = 361 lehekülge | isbn = 978-0-903425-79-7}}
298. rida ⟶ 302. rida:
===Viited===
{{viited|2
<ref name="state"> U.S. Department of State [http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/26566.htm ''Background Note: Hungary'']. Vaadatud 06.04.2012.</ref>
<ref name="Kertesz"> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia], Peatükk VIII (Hungary, a Republic)], University of Notre Dame Press, Notre Dame, Indiana ISBN 0-8371-7540-2, lk 139–152</ref>
<ref name="un18">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18. Vaadatud 06.04.2012</ref>
<ref name="oszk133">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk. 133. Vaadatud 06.02.2012</ref>
<ref name=un31>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 31</ref>
<ref name="oszk122">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18, 122, 123. Vaadatud 06.04.2012.</ref>
<ref name="Crampton295">Crampton, R. J. (1997). [http://books.google.ee/books?id=SGnKpNf2RbAC&printsec=frontcover&dq=Eastern+Europe+in+the+Twentieth+Century+and+After+2003&hl=en&sa=X&ei=i05_T639NoKp0QW015GEBw&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=Eastern%20Europe%20in%20the%20Twentieth%20Century%20and%20After%202003&f=false ''Eastern Europe in the Twentieth Century – and After'']. Routledge: London. ISBN 0-415-16422-2, lk 295.</ref>
<ref name="Video1">'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-43.html ''Magyarország lángokban-Egy nemzet harca a szabadságért'' ('Leekides Ungari')]. Tootja CBS (1958). <small>Inglise keeles.</small> Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name="Tokes317">Tőkés, Rudolf L. (1998). [http://books.google.ee/books/about/Hungary_s_negotiated_revolution.html?id=PiiJ_1M1jjkC&redir_esc=y ''Hungary's Negotiated Revolution: Economic Reform, Social Change and Political Succession'']. Cambridge University Press: Cambridge. ISBN 0-521-57850-7, lk 317.</ref>
<ref name=wilson> Lukacs, John. (1994) [http://books.google.ee/books?id=ajeNDt-QsyIC&printsec=frontcover&dq=Budapest+1900:+A+Historical+Portrait+of+a+City+and+Its+Culture&hl=en&sa=X&ei=oIuAT663M4qX1AW3vqCUBw&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q=Budapest%201900%3A%20A%20Historical%20Portrait%20of%20a%20City%20and%20Its%20Culture&f=false ''Budapest 1900: A Historical Portrait of a City and Its Culture'']. Grove Press, ISBN 978-0-8021-3250-5, lk 222.</ref>
<ref name=lawsoc>{{Cite book| last=Gati | first=Charles | title=''Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt'' | publisher=Stanford University Press | year=2006 | url= http://books.google.ee/books?id=iqc59NE5yNkC&printsec=frontcover&dq=Failed+Illusions:+Moscow,+Washington,+Budapest+and+the+1956+Hungarian+Revolt&hl=en&sa=X&ei=iY2AT_eFMKi20QXRrMD4Bg&ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&q=Failed%20Illusions%3A%20Moscow%2C%20Washington%2C%20Budapest%20and%20the%201956%20Hungarian%20Revolt&f=false| isbn=0-8047-5606-6 }} </ref>
<ref name="Kardos">Kardos, József (2003). [http://epa.oszk.hu/00000/00011/00072/pdf/tan-konf-vita2003-6-7.pdf ''Fordulat a magyar iskolák életében: a Rákosi-időszak oktatáspolitikája'']. Ajakirjas ''Iskolakultúra'', number 6-7, lk 73–80 <small>ungari keeles</small>. Kontrollitud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Burant">Burant, Stephen R. (toimetaja)(1990)[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/hutoc.html ''Hungary: a country study (2. trükk)'']. Federal Research Division, Library of Congress, lk 320 (Religion and Religious Organizations).</ref>
<ref name="Douglas">Douglas, J. D. ja Philip Comfort (toimetajad) (1992). [http://books.google.ca/books/about/Who_s_Who_in_Christian_History.html?id=yl8qy2l9TIAC ''Who's Who in Christian History''] Tyndale House: Carol Stream, Illinois. ISBN 0-8423-1014-2, lk 478.</ref>
<ref name="avalon">The Avalon Project at Yale Law School: [http://avalon.law.yale.edu/wwii/hungary.asp ''Armistice Agreement with Hungary, 20 January 1945'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Kertesz2"> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, dokument nr 16 lisas</ref>
<ref name="NemzetiBank">Magyar Nemzeti Bank (Ungari Keskpank – ingliskeelne leht: [http://english.mnb.hu/Root/ENMNB/A_jegybank/organisation/mnben_tortenet_en ''History'']. Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name="Kertesz3"> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, lk. 158</ref>
<ref name="Bognár">Bognár,S.,Pető,I ja Szakács, S. (1985)[http://books.google.ee/books/about/A_hazai_gazdas%C3%A1g_n%C3%A9gy_%C3%A9vtized%C3%A9nek_t.html?id=7sktAAAAMAAJ&redir_esc=y ''A hazai gazdaság négy évtizedének története 1945–1985''] (Riikliku majanduse areng neljal aastakümnel, 1945–1985)<small>. Ungari keeles</small>. Budapest: Közdazdasági és Jogi Könyvkiadó. ISBN=963-221-554-0. Lk 214, 217. </ref>
<ref name="transformation">The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution (2003)[http://www.rev.hu/history_of_45/tanulm_gazd/gazd_e.htm ''Transformation of the Hungarian economy'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="LibCongressHungaryEconomy">Library of Congress, Country Studies, Hungary. [http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field%28DOCID+hu0138%29 ''Chapter 3. Economic Policy and Performance, 1945–85'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Rainer1957">Rainer, János M. (1957) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1945_56/rmj5 ''Stalin and Rákosi, Stalin and Hungary, 1949–1953'']. Vaadatud 07.04.2012. </ref>
<ref name="Hruštšov">Hruštšov, Nikita. (1956) [http://web.archive.org/web/20060804155735/http://www.uwm.edu/Course/448-343/index12.html ''On the Personality Cult and its Consequences'']. Special report at the 20th Congress of the Communist Party of the Soviet Union, 24.-25. veebruar 1956. Ingliskeelne tõlge. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="UNGeneral18">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18 </ref>
<ref name="Halsall"> Halsall, Paul (toimetaja)(1998). [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1955warsawpact.html ''The Warsaw Pact, 1955; Treaty of Friendship, Cooperation and Mutual Assistance'']. Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name="Video2">'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-29.html ''Berichte aus Budapest: Der Ungarn Aufstand 1956'' <small>saksa keeles</small>]. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 07.04.2012 </ref>
<ref name="UNGeneral105">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 105. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name=satellite>[http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc5.pdf ''Jan Svoboda’s Notes on the CPSU CC Presidium Meeting with Satellite Leaders'']. 24. oktoober 1956. PDF. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Machcewicz"> Machcewicz, Paweł (2006) [http://www.culture.pl/culture-pelna-tresc/-/eo_event_asset_publisher/Je7b/content/1956-europejska-data-annus-mirabilis-1956 ''"1956 – europejska data" – "Annus Mirabilis 1956"''] (1956 – Euroopa aasta) www.culture.pl <small>poola keeles</small>. Kontrollitud 07.04.2012</ref>
<ref name="BorhiContRoll">Borhi, László (1999) [http://www.mitpressjournals.org/doi/abs/10.1162/152039799316976814 ''Rollback, Liberation, Containment, or Inaction? U.S. Policy and Eastern Europe in the 1950s'']. Ajakiri ''Journal of Cold War Studies''. Vol. 1, No. 3, lk 67–110.</ref>
<ref name="UNGeneral123">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 123. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Gémes"> Gémes, Andreas (2006) [http://www.cliohres.net/books/1/13_Gemes.pdf International Relations and the 1956 Hungarian Revolution]. Ilmunud kogumikus "Public Power in Europe. Studies in Historical Transformations" (toimetajad Amelang, James, S. ja Beer, Siegfried), PDF, lk 231. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name=sixteen>Internet Modern History Sourcebook: Resolution by students of the Building Industry Technological University: [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956hungary-16points.html ''Sixteen Political, Economic, and Ideological Points, Budapest, 22 October 1956'']. Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name="UNGeneral145">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 145. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
<ref name="Video3">'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-42.html ''Esimesed revolutsiooni tunnid'']<small>ungari keeles</small> OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name=morris>Lettis, Richard ja Morris, William I. (toimetajad) (2001) [http://www.historicaltextarchive.com/books.php?action=toc&bid=13 ''Hungarian Revolt, 23 October–4 November 1956'']. Lisa. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Heller"> Heller, Andor. (1957) [http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=59473336 ''No More Comrades'']. Henry Regnery Company, lk 9–84 </ref>
<ref name="UNGeneral19">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 19. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="UN report 2C p55">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 20 ja 149. Vaadatud 08.04.2012 </ref>
<ref name="Time1965"> [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,841895,00.html ''A Hollow Tolerance''], ajakiri Time, 23.07.1965. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="UN report 2C p56">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 20. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="UNGeneral52,152">UN General Assembly (1957) [[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 52 ja 152. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Chapter X.I, para 482 p. 153">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 153. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name=UN22>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="UNGeneral174">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 174. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="wilsoncenter">Cold War International History Project (CWIHP), [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=824CD4FC-EA38-D85C-19E642C601751C1F ''KGB Chief Serov's report, 29 October 1956'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="UNGeneral23">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 23. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="CBS">'''Video''':[http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-44.html ''Revolt in Hungary'' (Ungari revolutsioon)]. Tootja CBS (1956).OSA Archivum, Budapest.<small> Inglise keeles</small>. Vaadatud 07.04.2012</ref>
<ref name="''Ellenforradalmi"> ''Ellenforradalmi erők a magyar októberi eseményekben'' 1–5, Budapest: a Magyar Népköztársaság Minisztertanácsa Tájekoztatási Hivatala, 1956-8 <small> ungari keeles </small> (tõlkes: ''Kontrrevolutsioonilised jõud Ungari 1956. aasta sündmuste ajal''. Budapest: Ministrite Nõukogu infobüroo väljaanne)</ref>
<ref name="Zinner">{{Cite book| last = Zinner | first = Paul E. | title = Revolution in Hungary | publisher = Books for Libraries Press | year = 1962| url=http://books.google.ee/books?id=P9RnAAAAMAAJ&q=Revolution+in+Hungary&dq=Revolution+in+Hungary&hl=en&sa=X&ei=YW-BT52eF8Oq0QXKr_2CBw&ved=0CDAQ6AEwAQ | isbn = 0-8369-6817-4 }}</ref>
<ref name="UNGeneral179,183">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 179 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="UNGeneral22,183">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Video4">'''Video:''' [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-01.html ''Report on the 1956 Hungarian Revolution (BBC)'']. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 08.04.2012 </ref>
<ref name="Haynes">Haynes, Mike (2006). [http://www.isj.org.uk/index.php4?id=250&issue=112 ''Hungary: workers’ councils against Russian tanks'']. Ajakirjas ''International Socialism'', nr 112. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="libcom">[http://libcom.org/library/hungary-56-proletariat-storming-heaven-mouvement-communiste ''Hungary '56: "the proletariat storming heaven" – Mouvement Communiste'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Anderson">Andy Anderson [http://libcom.org/library/Hungary5615 ''15. The Workers' Councils'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name=un154>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 154 ja 170. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="wilsoncenter2">Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=HOME.document&identifier=CDF3A2FB-C2C1-31B5-36E61D39150BAD0A&sort=Subject&item=Warsaw ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 30 October 1956'']. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="Reynolds">Reynolds, Paul (2006) [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6061852.stm ''When the Soviet Union nearly blinked'']. BBC News. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="fordham">[http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956soviet-coop1.html Declaration of the Government of the USSR on the Principles of Development and Further Strengthening of Friendship and Cooperation between the Soviet Union and other Socialist States, 30 October 1956]. Avaldatud bülletäänis ''The Department of State Bulletin'', XXXV, No. 907 (12.11.1956), lk 745–747. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name=Kramer1>Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 368. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name=revhu>The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution [http://www.rev.hu/history_of_56/ora3/ora3_e.htm ''Days of Freedom'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name=parsons>{{cite journal | last = Parsons | first = Nicholas T | title = Narratives of 1956 | journal = The Hungarian Quarterly | volume = XLVIII | issue = Summer 2007 |}}</ref>
<ref name="Taubman">Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 296.</ref>
<ref name = presidium>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc6.pdf ''Working Notes and Attached Extract from the Minutes of the CPSU CC Presidium Meeting, October 31, 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Sebestyen">Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 243–249</ref>
<ref name="Kramer2">Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 369. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name=seb>Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 286</ref>
<ref name="Granville">Granville, Johanna (2000) [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=3746 ''New Insights on the 1956 Crisis'']. Raamatu ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 (toimetajad Gyorkei, Jeno ja Horvath, Miklos). Budapest: Central European University Press 1999'' arvustus. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Rainer1996">Rainer, János M. (1996). [http://www.rev.hu/sulinet56/online/szerviz/szakirod/kremls.htm ''Döntés a Kremlben, 1956'' (Otsused Kremlis, 1956)].<small>Ungari keeles</small> Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name = presidium1nov>Cold War International History Project. [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=691D4148-E19B-5847-386420CC1E24B87C&sort=Subject&item=military%20planing ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 1 November 1956'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Arendt">Arendt, Hannah (1951) [http://archive.org/stream/originsoftotalit00aren/originsoftotalit00aren_djvu.txt ''Origins of Totalitarianism'']. Harcourt: New York. ISBN 0-15-670153-7. Lk 480–510</ref>
<ref name="Auer"> Auer, Stefan (2006) [http://www.eurozine.com/articles/2006-10-25-auer-en.html ''The lost treasure of the revolution. Hannah Arendt, Totalitarianism and the Revolutions in Central Europe: 1956, 1968, 1989'']. Ajakirjas ''Eurozine''. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="wilsoncenter3">Cold War International History Project. [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=5034CF83-96B6-175C-9D4EF24C4DBDEABE ''Report from A. Grechko and Tarasov in Berlin to N.A. Bulganin'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Paczkowski"> Paczkowski, Andrzej (1995) [http://books.google.ee/books/about/P%C3%B3%C5%82_wieku_dziej%C3%B3w_Polski.html?id=AgtpAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Pół wieku dziejów Polski''], Wydawnictwo Naukowe PWN: Warszawa 2005, ISBN 83-01-14487-4, lk 203.<small>Poola keeles</small></ref>
<ref name="Jastrząb"> Jastrząb, Łukasz (2006) [http://books.google.ee/books?id=MggkAQAAIAAJ&q=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&dq=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&hl=en&sa=X&ei=k9aBT-GgO4TG0QW8rtHyBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''Rozstrzelano moje serce w Poznaniu. Poznański Czerwiec 1956 r. – straty osobowe i ich analiza'']. Wydawnictwo Comandor: Warszawa. <small>Poola keeles</small></ref>
<ref name="Okváth">Okváth, Imre (1999) [http://www.php.isn.ethz.ch/collections/coll_wargame/introduction_okvath.cfm ''Hungary in the Warsaw Pact: The Initial Phase of Integration, 1957–1971'']. The Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="gwu"> [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ ''The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents'']. George Washington University: The National Security Archive. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="wilsoncenter4">Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=CE03F208-0C33-8BA2-008230D0C9428D42&sort=collection&item=1956%20Hungarian%20Revolution ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 3 November, 1956, with Participation by J. Kádár, F. Münnich, and I. Horváth'']. Vaadatud 09.04.2012 </ref>
<ref name="UNGeneral26-27">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 26–27. Vaadatud 09.04.2012 </ref>
<ref name="Short"> Short, Philip (2000) [http://books.google.ee/books/about/Mao.html?id=daK6QgAACAAJ&redir_esc=y ''Mao: a life'']. Lk 451 </ref>
<ref name="Gaddis">Gaddis, John Lewis (2007) [http://books.google.ee/books?id=ZMXOa1YzY1YC&dq=The+Cold+War:+a+new+history&hl=en&sa=X&ei=dFKCT-PGManM0QXy1-HzBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''The Cold War: a new history'']. Penguin Books. Lk 109.</ref>
<ref name="Sebestyen247">Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 247 </ref>
<ref name="Taubman297">Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 297.</ref>
<ref name="wilsoncenter5">Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 373–374. Vaadatud 08.04.2012</ref>
<ref name="Stankovic">Stankovic, Slobodan (1982) [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/118-1-194.shtml ''Yugoslav Diplomat who Defied Soviet Leaders Dies'']. Radio Free Europe Research. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Békés">Békés, Csaba (2000) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1956/hungquest '' The Hungarian Question on the UN Agenda: Secret Negotiations by the Western Great Powers 26 October–4 November 1956.'' (British Foreign Office Documents)]. Ajakiri ''Hungarian Quarterly''. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name=cnn>CNN: Géza Jeszenszky, Ungari suursaadik, [http://www.cnn.com/SPECIALS/cold.war/guides/debate/chats/jeszensky/ ''Cold War Chat (transcript)'']. Esmaalikana kasutatud 08.11.1998. 09.04.2012 on dokument lehelt maha võetud.</ref>
<ref name="gwu2">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc10.pdf '' Policy Review of Voice For Free Hungary Programming from 23 October to 23 November 1956'' (15 December 1956)]. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012 </ref>
<ref name="UN103">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 103. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="Telegram">[http://www.php.isn.ethz.ch/collections/colltopic.cfm?lng=en&id=20933&navinfo=15697 ''Imre Nagy’s Telegram to Diplomatic Missions in Budapest Declaring Hungary’s Neutrality'' (1 November 1956)]. Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 08.04.2012.</ref>
<ref name="wilsoncenter6">Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=82699F97-EC4B-54BD-C4D29366EA294161 ''Andropov Report, 1 November 1956'']. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="gwu3">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc7.pdf ''Minutes of the Nagy Government's Fourth Cabinet Meeting, 1 November 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN25">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 25. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="UN26">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 26. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name=troops>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 56. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="kirov">Györkei, Jenõ, Kirov, Alexandr ja Horvath, Miklos (1999) [http://books.google.ee/books?id=m2iNbOOfCsEC&printsec=frontcover&dq=Soviet+Military+Intervention+in+Hungary,+1956&hl=en&sa=X&ei=EcmCT_6dCObT4QTGnZG3Bw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=Soviet%20Military%20Intervention%20in%20Hungary%2C%201956&f=false ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956'']. Central European University Press: New York, ISBN 963-9116-36-X. Lk 350 </ref>
<ref name="Schmidl">Schmidl, Erwin, Ritter, László ja Dennis, Peter (2006) [http://books.google.ee/books?id=XlyrJ2QNpncC&printsec=frontcover&dq=The+Hungarian+Revolution+1956&hl=en&sa=X&ei=_MmCT5akHumP4gTVufmwBw&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=The%20Hungarian%20Revolution%201956&f=false ''The Hungarian Revolution 1956'']. Osprey Publishing. ISBN 1-84603-079-X. Lk 54</ref>
<ref name="Fryer1956">Fryer, Peter (1956). [http://www.vorhaug.net/politikk/hungarian_tragedy/9_the_second_intervention.html ''Chapter 9 (The Second Soviet Intervention)'']. Peatükk raamatust ''Hungarian Tragedy''. D. Dobson: London. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN60">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 60–61. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name=un89>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 89. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="Bibo">Bibó, István (1991). [http://books.google.ee/books?id=wC6NAAAAMAAJ&q=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&dq=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&hl=en&sa=X&ei=rMyCT9HxJvCL4gT32_DKAg&ved=0CCwQ6AEwAA ''Democracy, Revolution, Self-Determination'']. Columbia University Press: New York. ISBN 0-88033-214-X. Lk 325–327</ref>
<ref name=delk>Bibó, István (1956) [http://mek.niif.hu/02000/02043/html/524.html ''NYILATKOZAT, 1956. NOVEMBER 4. ''(ungari keeles – Deklaratsioon, 4. november 1956)].<small>Ungari keeles</small>. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN90">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 90. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="UN185">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 185. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="UN186">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 186. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name=un61>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 61. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="jstor">Kramer, Mark (1998) [http://www.jstor.org/discover/10.2307/260972?uid=3737920&uid=2129&uid=2&uid=70&uid=4&sid=56011423473 ''The Soviet Union and the 1956 Crises in Hungary and Poland: Reassessments and New Findings'']. Ajakirkjas ''Journal of Contemporary History'', Vol.33, No.2. LK 210.</ref>
<ref name=Barghoorn_SFP>Barghoorn, Frederick (1964) [http://books.google.ee/books/about/Soviet_foreign_propaganda.html?id=BFJGtQAACAAJ&redir_esc=y ''Soviet Foreign Propaganda'']. Princeton University Press.</ref>
<ref name=communique>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Document [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc11.pdf ''Communiqué on the Meeting of Representatives of the Governments and the Communist and Workers’ Parties of Bulgaria, Czechoslovakia, Hungary, Romania and the Soviet Union''(Budapest, January 6, 1957)].George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name=bekes>Békés, Csaba ja Byrne, Malcolm (2002) [http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=115016443 ''The 1956 Hungarian Revolution: A History in Documents'']. Central European University Press, ISBN 963-9241-66-0. Lk 375</ref>
<ref name="gwu4">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc8.pdf ''Report by Soviet Deputy Interior Minister M. N. Holodkov to Interior Minister N. P. Dudorov (15 November 1956)''].George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Fink">Carole Fink, Frank Hadler, Tomasz Schramm, Association Internationale d'Histoire Contemporaine de l'Europe (2006) [http://books.google.ee/books/about/1956.html?id=k7Fll8r04qMC&redir_esc=y ''1956: European and global perspectives, Volume 1 of Global history and international studies'']. Leipziger Universitätsverlag: Leipzig. ISBN 3-937209-56-5. Lk 16</ref>
<ref name="Molnár">Molnár, Adrienne ja Kõrösi, Zsuzsanna (1996) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/kadarrendszer/kzsma1 ''The handing down of experiences in families of the politically condemned in Communist Hungary'']. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name=situation>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc9.pdf ''Situation Report to the Central Committee of the Communist Party by Malenkov-Suslov-Aristov (22 November 1956)'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN198">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 198. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN112-113">UN General Assembly (1957] [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 112–113. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="icrc">International Committee of the Red Cross: [http://www.icrc.org/eng/resources/documents/misc/57jn8c.htm ''CRC operations in Hungary and the Middle East in 1956'']. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Fryer1997">Fryer, Peter (1997) [http://books.google.ee/books?id=Ea6wqIDYyEIC&pg=PA11&dq=Hungarian+Tragedy&hl=en&sa=X&ei=SC2DT76vJMHM0QWS07DoBg&redir_esc=y#v=onepage&q=Hungarian%20Tragedy&f=false ''Hungarian Tragedy and Other Writings on the 1956 Hungarian Revolution'']. Index Books: London. ISBN 1-871518-14-8. Lk 10</ref>
<ref name="BBCJune16">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/16/newsid_4522000/4522407.stm ''On This Day 16 June 1989: Hungary reburies fallen hero Imre Nagy'']. BBC ON THIS DAY. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Time1971">[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,903181,00.html ''End of a Private Cold War'']. Time Magazine, 11.10.1971. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Time1956">[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808812,00.html ''ALLIANCES: How to Help Hungary'']. Time Magazine, 24.12.1956. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="Simpson">Simpson, James (1988) [http://web.archive.org/web/20071012033743/http://bartleby.com/63/86/186.html ''Simpson’s Contemporary Quotations'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="A3485"> United Nations Secretary-General (1957) [http://www.un.org/depts/dhl/dag/docs/a3485e.pdf ''Report of the Secretary-General Document A/3485'']. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN10-13">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 10–13. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN14">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 14. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="UN30-32">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 30–32. Vaadatud 09.04.2012</ref>
<ref name="unhcr">United Nations General Assembly, 13th session (12.12.1958)[http://www.unhcr.org/refworld/docid/3b00f06b36.html ''Resolution 1312 (XIII) The Situation in Hungary (Item 59, p. 69''] </ref>
<ref name="RadioFreeEurope">Radio Free Europe: [http://www.rferl.org/content/article/1068204.html ''Hungary: New Film Revisits 1956 Water-Polo Showdown'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="Ingliskeelsedviited">Ingliskeelsed viited vastandlikele positsioonidele [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808752,00.html ''l'Unità''], [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808824,00.html Antonio Giolitti ja partei liider Palmiro Togliatti] ja [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,868066,00.html Giuseppe Di Vittorio]</ref>
<ref name="Sartre">Sartre, Jean-Paul (1965) [http://books.google.ee/books/about/Situations_VII.html?id=QUjsPwAACAAJ&redir_esc=y ''Situations VII'']. Gallimard.</ref>
<ref name="amhunfeder">American Hungarian Federation (2006) [http://www.americanhungarianfederation.org/news_1956_StateDepartment_Reception_2006-02-13.htm ''US State Department Commemorates the 1956 Hungarian Revolution'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
<ref name="Bush">The Bureau of International Information Programs, U.S. Department of State (2006) [http://www.america.gov/st/washfile-english/2006/June/200606221431051CJsamohT0.2036402.html ''Hungary a Model for Iraq, Bush Says in Budapest'']. Vaadatud 10.04.2012</ref>
<ref name="mfa">Fact Sheets on Hungary. [http://www.mfa.gov.hu/NR/rdonlyres/98D131BF-BFB4-4545-B9BE-BAB02F71A1D9/0/National_Symbols.pdf ''National Symbols'']. Ungari Välisministeerium. PDF. Vaadatud 10.04.2012</ref>
<ref name="György">György Litván (2006) [http://www.historia.hu/archivum/2006/0610_08.htm ''Mítoszok és legendák 1956-ról''] (Müüdid ja legendid 1956). <small>Ungari keeles</small>. Vaadatud 10.04.2012</ref>
<ref name="Gyáni">Gyáni, Gábor (2006) [http://www.history.lsa.umich.edu/652/Readings/Gyani.pdf ''Memory and Discourse on the 1956 Hungarian Revolution'']. Ilmus ajakirjas ''Europe-Asia Studies'' Vol. 58, No. 8. PDF. Lk 1199 – 1208</ref>
}}
== Välislingid ==
|