Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
21. rida:
| väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Imre Nagy]] <br>[[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Pál Maléter]]
| väejuht3 =
| jõud1 = 31, 550 sõjaväelast,<br /> 1,1301130 tanki{{#tag:ref|Erinevad allikad osutavad erinevatele andmetele. ÜRO peaassamblee poolt moodustatud ''Ungari probleemi erikomitee'' (1957) hindas sõjaväelaste arvuks 75,000–200, 000 – 200 000 ja tankide arvuks 1,600–4,0001600–4000 <ref>UN General Assembly (1957)[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] . PDF, lk 56. Vaadatud 06.04.2012. </ref>, kuid hiljuti avanenud Nõukogude arhiivitoimikud märgivad Nõukogude vägede suuruseks 31, 550 meest ja 1,1301130 tanki <ref>[http://www2.warwick.ac.uk/fac/soc/economics/staff/academic/harrison/archive Research in Former Soviet Archives (Uurimused endistes NSV Liidu arhiivides)]. Vaadatud 06.04.2012</ref> |group=N}}
| jõud2 = Täpne ülevaade puudub
| jõud3 =
| kaotused1 = Ainult NSV Liidu kaotused <br>722 hukkunut <br> 1251 haavatut
| kaotused2 = Hinnanguliselt 2,5002500 hukkunut, <br> 13, 000 haavatut <ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 68. Vaadatud 06.04.2012</ref>
| kaotused3 =
| märkused =
}}
 
'''Ungari 1956. aasta revolutsioon'''{{#tag:ref| Alternatiividena kasutatakse nimetusi "Ungari revolutsioon" ja "Ungari vastuhakk". Ungari keeles kasutati algselt mõistet "ülestõus" (''felkelés''). Aastatel 1957–1988 suruti avalikus kõnepruugis peale mõistet "kontrrevolutsioon" (ellenforradalom). 1990. aastate algusest domineerib taas positiivne diskursus. 1956. aasta sündmustest räägitakse kui revolutsioonist ja vabadusvõitlusest (''forradalom és szabadságharc''), mis omal moel jäljendavad 1848–1849. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Mõiste "revolutsioon" on liednudleidnud laialdasemat kasutust ka inglise keeles (vt USA Riigidepartemangu ülevaadet Ungarist <ref> U.S. Department of State [http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/26566.htm ''Background Note: Hungary'']. Vaadatud 06.04.2012.</ref> 1956. aasta Ungari sündmused olid vaatamata oma lühiajalisusele klassikaline "revolutsioon". Erinevalt riigipöördest (''coup d'état'') ja putšist, kus võimu haarab üldjuhul väike huvirühm, kaasasid Ungari 1956. aasta sündmused masse.|group=N}} või '''Ungari 1956. aasta ülestõus''' ([[ungari keel]]es: ''1956-os forradalom'' või ''felkelés'') oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, [[kommunism|kommunistide]] juhitud [[Ungari]] Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. [[Ülestõus]] kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini.
 
Ülestõus algas [[tudeng]]ite [[meeleavaldus]]ega, milles osalejad marssisid läbi [[Budapest]]i südame [[parlament|parlamendihoone]] juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Tudengite delegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas [[pealinn]]as rahutusi ja vägivalda.
54. rida:
 
===Poliitilised repressioonid ja majanduslangus===
[[Pilt:Flag of Hungary 1949-1956.svg|pisi|Ungari lipp 1949-19561949–1956. Revolutsiooni ajal lõigati protesti märgiks lipu südamest välja vapp]]
Ungarist sai kommunistlik riik [[Mátyás Rákos]]i [[Autoritaarne režiim|autoritaarse]] juhtimise all.<ref>'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-43.html ''Magyarország lángokban-Egy nemzet harca a szabadságért'' ('Leekides Ungari')]. Tootja CBS (1958). <small>Inglise keeles.</small> Vaadatud 07.04.2012</ref> Julgeolekupolitsei (ÁVH) alustas enam kui 7000 [[dissident|dissidendi]] tagakiusamist, keda nimetati "titoistideks" või "lääne agentideks". Tagakiusatud sunniti end süüdi tunnistama näidisprotsessidel ja paigutati Ida-Ungari [[vangilaager|vangilaagrisse]].<ref name="Tokes317">Tőkés, Rudolf L. (1998). [http://books.google.ee/books/about/Hungary_s_negotiated_revolution.html?id=PiiJ_1M1jjkC&redir_esc=y ''Hungary's Negotiated Revolution: Economic Reform, Social Change and Political Succession'']. Cambridge University Press: Cambridge. ISBN 0-521-57850-7, lk 317.</ref><ref name=wilson> Lukacs, John. (1994) [http://books.google.ee/books?id=ajeNDt-QsyIC&printsec=frontcover&dq=Budapest+1900:+A+Historical+Portrait+of+a+City+and+Its+Culture&hl=en&sa=X&ei=oIuAT663M4qX1AW3vqCUBw&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q=Budapest%201900%3A%20A%20Historical%20Portrait%20of%20a%20City%20and%20Its%20Culture&f=false ''Budapest 1900: A Historical Portrait of a City and Its Culture'']. Grove Press, ISBN 978-0-8021-3250-5, lk 222.</ref>
 
Asudes likvideerima [[intellektuaal]]ide ja 'kodanlaste' klassi, küüditas julgeolekupolitsei 1950-19521950–1952 tuhandeid inimesi. Nende kodud ja vara jagati laiali tööpartei liikmete vahel. Uus võibvõim püüdis end kehtestada arreteerimiste, piinamiste ja hukkamistega. Ajastu paradoksi peegeldab näiteks see, et hukatute hulgas oli ka ÁVH rajaja [[László Rajk]].<ref name="Tokes317"/><ref name=lawsoc>{{Cite book| last=Gati | first=Charles | title=''Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt'' | publisher=Stanford University Press | year=2006 | url= http://books.google.ee/books?id=iqc59NE5yNkC&printsec=frontcover&dq=Failed+Illusions:+Moscow,+Washington,+Budapest+and+the+1956+Hungarian+Revolt&hl=en&sa=X&ei=iY2AT_eFMKi20QXRrMD4Bg&ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&q=Failed%20Illusions%3A%20Moscow%2C%20Washington%2C%20Budapest%20and%20the%201956%20Hungarian%20Revolt&f=false| isbn=0-8047-5606-6 }} </ref>{{#tag:ref| Gati (2006, 49) kirjeldab "kõige õudsamaid psühholoogilise ja füüsilise piinamise vorme"... Rákosi terrorivalitsus oli julmim Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide hulgas. Ta viitab aruandele, mis valmis pärast kommunismi kokkuvarisemist. Aruandes seisab, et 1950. aastast 1953. aasta alguseni menetlesid kohtud 650, 000 (poliitilise kuriteo) juhtumit. Süüdi mõisteti 387, 000 ehk 4% Ungari elanikkonnast.<ref name=lawsoc></ref>|group=N}} Aastaga küüditati Budapestist 26, 000 inimest. Küüditatud kogesid üldjuhul kohutavaid elamistingimusi. Neid kasutati orjatöölistena [[kolhoos]]ides. Paljud surid nälga ja haigustesse.<ref name=wilson />
Rákosi valitsus politiseeris Ungari [[haridus]]süsteemi.<ref>Kardos, József (2003). [http://epa.oszk.hu/00000/00011/00072/pdf/tan-konf-vita2003-6-7.pdf ''Fordulat a magyar iskolák életében: a Rákosi-időszak oktatáspolitikája'']. Ajakirjas ''Iskolakultúra'', number 6-7, lk 73-8073–80 <small>ungari keeles</small>. Kontrollitud 07.04.2012.</ref> [[Vene keel]] nagu ka kommunistliku ideoloogia alused muudeti kohustuslikuks nii üldharidus- kui kõrgkoolides. Usukoolid riigistati ja kirikupead asendati valitsusele lojaalsete inimestega.<ref>Burant, Stephen R. (toimetaja)(1990)[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/hutoc.html ''Hungary: a country study (2. trükk)'']. Federal Research Division, Library of Congress, lk 320 (Religion and Religious Organizations).</ref> 1949. aastal arreteeriti Ungari [[katolik kirik|katoliku kiriku]] pea [[kardinal]] [[József Mindszenty]] ja mõisteti [[riigireetmine|riigireetmise]] eest eluks ajaks vangi.<ref>Douglas, J. D. ja Philip Comfort (toimetajad) (1992). [http://books.google.ca/books/about/Who_s_Who_in_Christian_History.html?id=yl8qy2l9TIAC ''Who's Who in Christian History''] Tyndale House: Carol Stream, Illinois. ISBN 0-8423-1014-2, lk 478.</ref> Rákosi käe all oli Ungari valitsus üks vägivaldsemaid II ilmasõja järgses [[Euroopa]]s.<ref name="un18"/><ref name=lawsoc/>
 
Ungari [[majandus]] seisis 1940ndate teisel poolel vastamisi mitmete väljakutsetega. Riik nõustus maksma NSV Liidule, [[Tšehhoslovakkia]]le ja Jugoslaaviale sõja[[reparatsioon]]i suurusjärgus 300 [[miljon]]it [[USA dollar]]it.<ref>The Avalon Project at Yale Law School: [http://avalon.law.yale.edu/wwii/hungary.asp ''Armistice Agreement with Hungary, 20 January 1945'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref> Ungari [[keskpank]] hindas 1946. aastal reparatsioonide suuruseks 19–22% aastasest [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, dokument nr 16 lisas</ref>. Samal aastal sattus Ungari rahvusliku [[valuuta]] surve alla, mis lõppes suurima teadaoleva [[hüperinflatsioon]]iga.<ref>Magyar Nemzeti Bank (Ungari Keskpank - ingliskeelne leht: [http://english.mnb.hu/Root/ENMNB/A_jegybank/organisation/mnben_tortenet_en ''History'']. Vaadatud 07.04.2012</ref> {{#tag:ref| Tuginedes ingliskeelse Wikipedia hüperinflatsiooni teemalisele artiklile, oli inflatsioon Ungaris 4.19 × 10<sup>16</sup> protsenti kuus (hinnad kahekordistusid iga 15 tunni tagant).|group=N}} Ungari osalus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]]s tõmbas kriipsu peale kaubavahetusele Läänega ja takistas Ungaril saada [[Marshalli plaan]]iga võimaldatud abi.<ref> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, lk. 158</ref>
 
1950. aastate alguses langes rahva elatustase vaatamata sellele, et Ungari [[SKP]] elaniku kohta kasvas. Elanike sissetulekute kärpimisega rahastati [[investeering]]uid tööstusesse. Makromajanduslikud juhtimisvead põhjustasid esmatarbekaupade ja toiduainete kroonilist puudust. Leib, suhkur, jahu ja liha olid normeeritud.<ref>Bognár,S.,Pető,I ja Szakács, S. (1985)[http://books.google.ee/books/about/A_hazai_gazdas%C3%A1g_n%C3%A9gy_%C3%A9vtized%C3%A9nek_t.html?id=7sktAAAAMAAJ&redir_esc=y ''A hazai gazdaság négy évtizedének története 1945–1985''] (Riikliku majanduse areng neljal aastakümnel, 1945–1985)<small>. Ungari keeles</small>. Budapest: Közdazdasági és Jogi Könyvkiadó. ISBN=963-221-554-0. Lk 214, 217. </ref> Riigi võlakirjade kohustuslik ostmine vähendas veelgi üksikisikute sissetulekuid. Kokkuvõttes tähendas see, et teenistujate ja töötajate reaalpalk oli 1952. aastal vaid 2/3 sellest, mis see oli 1938. aastal. Kusjuures 1949. aastal oli vahe "veel" 90%.<ref name="transformation">The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution (2003)[http://www.rev.hu/history_of_45/tanulm_gazd/gazd_e.htm ''Transformation of the Hungarian economy'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref> [[riigivõlg|Riigivõla]] kasv ja esmatarbekaupade puudus põhjustas rahulolematust.<ref name="LibCongressHungaryEconomy">Library of Congress, Country Studies, Hungary. [http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field%28DOCID+hu0138%29 ''Chapter 3. Economic Policy and Performance, 1945–85'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
67. rida:
===Rahvusvahelised sündmused===
 
[[Stalin]]i [[surm]] 1953. aasta 5. märtsil juhatas sisse mõõduka [[liberalism|liberaliseerumise]] ajajärgu, mille jooksul arenes enamikes Euroopa kommunistlikes parteides välja reformimeelne tiib. Ungaris sai Mátyás Rákosi asemel peaministriks [[Imre Nagy]].<ref>Rainer, János M. (1957) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1945_56/rmj5 ''Stalin and Rákosi, Stalin and Hungary, 1949–1953'']. Vaadatud 07.04.2012. </ref> Rákosi jäi partei [[peasekretär]]iks, mistõttu tal oli võimalik õõnestada enamikke Nagy [[reform]]e. 1955. aasta aprilliks õnnestus tal diskrediteerida Nagyt sel määral, et too oli sunnitud võimult lahkuma.<ref> Gati, Charles (2006) [http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y '' Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt'']. Stanford University Press. ISBN=0-8047-5606-6. Lk 64.</ref> Pärast [[Hruštšov]]i "salajast kõnet" 1956. aasta veebruaris asuti paljastama paljastati Stalini ja tema protežeede kuritegusid<ref>Hruštšov, Nikita. (1956) [http://web.archive.org/web/20060804155735/http://www.uwm.edu/Course/448-343/index12.html ''On the Personality Cult and its Consequences'']. Special report at the 20th Congress of the Communist Party of the Soviet Union, 24.-25. veebruar 1956. Ingliskeelne tõlge. Vaadatud 07.04.2012.</ref>, Rákosi tagandati peasekretäri kohalt ning tema asemele nimetati 18. juulil 1956 [[Ernő Gerő]].<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18 </ref>
 
1955. aasta 14. mail moodustas NSV Liit [[Varssavi Pakt]]i, sidudes Ungari tihedamalt Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Alliansi põhimõteteks oli muuhulgas "riikide sõltumatuse ja iseseisvuse austamine" ja "mittevahelesegamine nende siseasjadesse".<ref> Halsall, Paul (toimetaja)(1998). [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1955warsawpact.html ''The Warsaw Pact, 1955; Treaty of Friendship, Cooperation and Mutual Assistance'']. Vaadatud 07.04.2012</ref>
73. rida:
Riigilepingu (''Österreichischer Staatsvertrag'') ja sellele järgnenud deklaratsiooniga tunnistas [[Austria]] end demilitariseeritud ja neutraalseks riigiks.<ref>'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-29.html ''Berichte aus Budapest: Der Ungarn Aufstand 1956'' <small>saksa keeles</small>]. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 07.04.2012 </ref> See pani ungarlasi samuti otsima võimalusi "... kuulutamaks end Austria eeskujul [[neutraliteet|neutraalseks]]", nagu märkis Nagy 1955. aastal.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 105. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
[[Pilt:Poznan 1956.jpg|pisi|Meeleavaldus Poznanis 1956. aasta suvel]]
1956. aastal lämmatas [[Poola]] valitsus [[Poznań]]is ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti [[Władysław Gomułka]]. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSVL 19. oktoobril 1956 lõpuks järele Gomułka nõudmistele.<ref name = satellite>[http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc5.pdf ''Jan Svoboda’s Notes on the CPSU CC Presidium Meeting with Satellite Leaders'']. 24. oktoober 1956. PDF. Vaadatud 07.04.2012.</ref> ''Poola Oktoobri'' all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.<ref name="Machcewicz"> Machcewicz, Paweł (2006) [http://www.culture.pl/culture-pelna-tresc/-/eo_event_asset_publisher/Je7b/content/1956-europejska-data-annus-mirabilis-1956 ''"1956 - europejska data" - "Annus Mirabilis 1956"''] (1956 - Euroopa aasta) www.culture.pl <small>poola keeles</small>. Kontrollitud 07.04.2012</ref>
 
Kõik need sündmused mõjutasid märkimisväärselt Ungari sisepoliitilist kliimat 1956. aasta oktoobris.
79. rida:
[[külm sõda|Külma sõja]] kontekstis ilmnesid [[USA]] "Ida-Euroopa ja Ungari poliitikas" põhimõttelised pinged. Ühelt poolt üritas USA julgustada Ida-Euroopa riike murdma end lahti 'Nõukogude blokist'. Teisalt aga sooviti vältida USA ja NSV Liidu vahelist vastasseisu, mis ähvardas eskaleeruda [[tuumasõda|tuumasõjaks]]. Seepärast otsisid ühendriikide poliitikud muid meetmeid kärpimaks Nõukogude mõju Ida-Euroopas. Ühe võimalusena nähti nn ohjeldamispoliitikat, kus oleks oma koht majanduslikul ja psühholoogilisel sõjal ja varjatud operatsioonidel. Nn ohjeldamispoliitika viimases astmes nähti ette läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Ida-bloki staatuse üle.
 
1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari [[siseministeerium]], kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll">Borhi, László (1999) [http://www.mitpressjournals.org/doi/abs/10.1162/152039799316976814 ''Rollback, Liberation, Containment, or Inaction? U.S. Policy and Eastern Europe in the 1950s'']. Ajakiri ''Journal of Cold War Studies''. Vol. 1, No. 3, lk 67-11067–110.</ref>
 
===Sotsiaalsete pingete kuhjumine===
[[Pilt:Bem statue.jpg|pisi| [[József Bem]]i mälestussammas, mille jalamil toimus 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal 20, 000 osalejaga meeleavaldus]]
 
Rákosi' tagasiastumine 1956. aasta juulis julgustas üliõpilasi, kirjanikke ja ajakirjanikke võtma senisest aktiivsema ja kriitilisema hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes. Tudengid ja ajakirjanikud algatasid sarja intellektuaalseid arutelusid, mis lahkasid Ungarit pitsitavaid probleeme. Foorumid, mida on kutsutud ka [[Petőfi ring]]ideks, muutusid väga populaarseks ja köitsid tuhandeid huvilisi. <ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 123. Vaadatud 07.04.2012.</ref> Opositsioonilist liikumist tugevdas veelgi Rákosi valitsuse poolt hukatud [[László Rajk]]i ümbermatmistseremoonia 6. oktoobril 1956. <ref> Gémes, Andreas (2006) [http://www.cliohres.net/books/1/13_Gemes.pdf International Relations and the 1956
Hungarian Revolution]. Ilmunud kogumikus "Public Power in Europe. Studies in Historical Transformations" (toimetajad Amelang, James, S. ja Beer, Siegfried), PDF, lk 231. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
 
16. oktoobril 1956 ärritasid Szegedi üliõpilased kommunistlikku üliõpilasliitu DISZ sellega, et taastasid Rákosi diktatuuri ajal keelustatud demokraatliku tudengiorganisatsiooni MEFESZ. <ref name="Crampton295"/> Mõne päeva jooksul taaselustati veel üliõpilasühingud Pécs, Miskolc ja Sopron. 22. oktoobril koostasid Budapesti tehnikaülikooli üliõpilased nimekirja kuueteistkümnest nõudmisest, millest mõned puudutasid ka ühiskonna valupunkte.<ref name=sixteen>Internet Modern History Sourcebook: Resolution by students of the Building Industry Technological University: [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956hungary-16points.html ''Sixteen Political, Economic, and Ideological Points, Budapest, 22 October 1956'']. Vaadatud 07.04.2012</ref> Kuulnud, et [[Ungari Kirjanike Liit]] kavatseb järgnevatel päevadel väljendada toetust reformiliikumistele [[Poola]]s, otsustasid ka üliõpilased liituda toetusaktsiooniga.<ref name="Machcewicz"/><ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 145. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
 
==Ülestõus==
===Esimesed lasud===
 
1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20, 000 meeleavaldajat kindral [[József Bem]]i mälestussamba juurde.<ref>'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-42.html ''Esimesed revolutsiooni tunnid'']<small>ungari keeles</small> OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 07.04.2012</ref> Poolas sündinud Bem oli 1848. aasta [[Ungari ülestõus (1848)|Ungari ülestõusu]] kangelane. Kirjanike liidu president [[Péter Veres]] luges ette manifesti,<ref name=morris>Lettis, Richard ja Morris, William I. (toimetajad) (2001) [http://www.historicaltextarchive.com/books.php?action=toc&bid=13 ''Hungarian Revolt, 23 October–4 November 1956'']. Lisa. Vaadatud 08.04.2012</ref>, tudengid esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "Sellega me vannume, me vannume, et me ei ole enam orjad." Keegi meeleavaldusel osalenutest lõikas Ungari lipust välja Nõukogude [[vapp|vapi]]. Teguviis leidis järgijaid – auklikust lipust kujunes protestisümbol.<ref name="Heller"> Heller, Andor. (1957) [http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=59473336 ''No More Comrades'']. Henry Regnery Company, lk 9–84 </ref>. Seejärel ületas suurem osa rahvahulgast Doonau jõe ja liitus parlamendihoone juurde kogunenud demonstrantidega. Kella kuueks õhtul oli meeleavaldajate arv kasvanud 200, 000ni.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 19. Vaadatud 08.04.2012.</ref> Demonstratsioon oli emotsioonidest kirgas, kuid rahumeelne.<ref name="UN report 2C p55">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 20 ja 149. Vaadatud 08.04.2012 </ref>
 
Kell 20.00 esines esimene sekretär [[Ernő Gerő]] raadiopöördumisega, milles mõistis hukka kirjanike ja üliõpilaste nõudmised.<ref name="UN report 2C p55" /> Ärritatud Gerő sõnavõtust, otsustas osa meeleavaldajaist viia ellu ühe oma nõudmistest – kõrvaldada 9,1-meetri kõrgune Stalini kuju, mis oli rajatud 1951. aastal selleks spetsiaalselt lammutatud kiriku asemele.<ref> [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,841895,00.html ''A Hollow Tolerance''], ajakiri Time, 23.07.1965. Vaadatud 08.04.2012.</ref> Kella 21.30ks oli kuju kukutatud. Monumendist jäid alles vaid Stalini saapad, mille juubeldav rahvas ehtis Ungari lippudega. <ref name="UN report 2C p55" />
99. rida ⟶ 100. rida:
ÁVH püüdis oma varusid täiendada [[kiirabi]]autodesse peidetud relvadega, kuid rahvas nägi plaani läbi. Mitmed sõjaväelased, kes olid saadetud ÁVHd abistama, vahetasid poolt, rebisid peakattelt punatähe ja liitusid ülestõusnutega.<ref name="Heller"/><ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH rünnak tõi kaasa vägivallalaine. Protestijad süütasid politseiautosid, jagasid massidele relvaladudest hõivatud relvi ja lõhkusid kommunistliku režiimi sümboleid.<ref name="UN report 2C p56"></ref>
 
===Võitlus laieneb,laienemine valitsusja kukubvalitsuse kukkumine===
[[Pilt:Hole in flag - Budapest 1956.jpg|thumb|Budapesti tänavapilt ülestõusu ajal, lehvimas auguga lipp vastupanu sümbolina]]
23. oktoobri öösel nõudis [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] sekretär Ernő Gerő Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada demonstratsioon, mis oli saavutamas pretsedenditut ulatust".<ref name = satellite/> Tegelikult oli NSV Liidu juhtkond igaks juhuks juba mõned kuud varem sõnastanud Ungari sõjalise [[interventsioon]]i plaani. <ref name=lawsoc></ref>{{#tag:ref| "NSV Liidu kaitseministeerium oli asunud valmistuma suuremateks rahutusteks Ungaris juba 1956. aasta juulis. Plaan kandis koodnimetust "Laine" ja selle eesmärk oli taastada kord vähem kui kuue tunniga... Nõukogude armee oli valmis. Nõukogude poolel oli valmisolek saata Budapesti peale 30, 000 sõjaväelast, kellest 6000 pidid jõudma sinna vähem kui ööpäevaga."<ref name=lawsoc>, lk 160</ref>|group=N}} Nüüd asuti seda plaani ellu viima. 24. oktoobri öösel kella kaheks sisenesid [[Georgi Žukov|NSVLi kaitseministri]] korraldusel Budapesti Nõukogude [[tank]]id.<ref name="UN report 2C p56"></ref>
24. oktoobri keskpäevaks olid tankid paigutatud parlamendihoone juurde. Nõukogude sõjaväelased valvasid olulise tähtsusega sildu ja ristmikke. Nõukogude sõjaväelased jälgisid esialgu toimuvat pigem kõrvalt. Mitmete aruannete kohaselt olevat NSV Liidu väed näidanud ka üles sümpaatiat demonstrantide vastu.<ref>UN General Assembly (1957) [[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 52 ja 152. Vaadatud 08.04.2012</ref> Samal ajal püstitasid relvastatud ülestõusnud Budapesti kaitseks barrikaade. Keskhommikuks raporteerisid nad ka mõningate Nõukogude tankide hõivamisest. <ref name="Heller"/>
115. rida ⟶ 116. rida:
===Vahemäng===
 
Relvarahu kestis 28. oktoobrist 4. novembrini. Sellal hakkasid paljud ungarlased juba uskuma, et Nõukogude väed on Ungarist välja viidud.<ref name="CBS">'''Video''':[http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-44.html ''Revolt in Hungary'' (Ungari revolutsioon)]. Tootja CBS (1956).OSA Archivum, Budapest.<small> Inglise keeles</small>. Vaadatud 07.04.2012</ref> Samas oli vaherahu suhteliselt vägivaldne – selle aja jooksul lintšiti või hukati 213 Ungari kommunistliku partei liiget või poolehoidjat.<ref> ''Ellenforradalmi erők a magyar októberi eseményekben'' 1-51–5, Budapest: a Magyar Népköztársaság Minisztertanácsa Tájekoztatási Hivatala, 1956-8 <small> ungari keeles </small> (tõlkes: ''Kontrrevolutsioonilised jõud Ungari 1956. aasta sündmuste ajal''. Budapest: Ministrite Nõukogu infobüroo väljaanne)</ref>
 
====Uus Ungari rahvuslik valitsus====
121. rida ⟶ 122. rida:
Kiiresti leviv ülestõus Budapesti tänavatel ja Gerő-Hegedüsi valitsuse äkiline langus oli uue rahvusliku juhtkonna jaoks ühelt poolt üllatav, teisalt aga segadust põhjustav. Nagy, kelle poliitilisi võimeid hinnati "tagasihoidlikeks"<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 |page=lk 52}}</ref>, võitis rahva poolehoiu oma rahuliku loomuse ja sooviga taastada riigis kord. Nagy oli ainus endistest Ungari liidritest, keda usaldas nii rahvas kui NSV Liit – see lubas meeleavaldust ja sellele järgnenud sündmusi näidata pigem rahvusliku ülestõusu kui kontrrevolutsioonina<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 |page=lk 173}}</ref>. Nimetanud vastupanu 27. oktoobril raadioesinemises "laialdaseks demokraatlikuks massiliikumiseks", moodustas Nagy valitsuse, kuhu kuulusid ka mõned parteitud ministrid. Uus rahvuslik valitsus keelustas ÁVH ja loobus üheparteilisest süsteemist.<ref name=UN22></ref><ref>{{Cite book| last = Zinner | first = Paul E. | title = Revolution in Hungary | publisher = Books for Libraries Press | year = 1962| url=http://books.google.ee/books?id=P9RnAAAAMAAJ&q=Revolution+in+Hungary&dq=Revolution+in+Hungary&hl=en&sa=X&ei=YW-BT52eF8Oq0QXKr_2CBw&ved=0CDAQ6AEwAQ | isbn = 0-8369-6817-4 }}</ref> Kuna Nagy valitsus oli võimul vaid kümme päeva, ei olnud sel võimalik selgitada oma poliitika üksikasju. Küll aga rõhutasid ajalehtede juhtkirjad tol perioodil seda, et Ungaris peab toimima neutraalne mitmeparteiline [[sotsiaaldemokraatia]].<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 179 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref> Paljud poliitvangid vabastati, silmapaistvaim neist oli kardinal [[József Mindszenty]].<ref name="CBS"></ref> Taastati varem keelustatud poliitilised parteid nagu näiteks [[Sõltumatu Väiketalunike, Põllutööliste ja Kodanike Partei]] (''Független Kisgazda, Földmunkás és Polgári Párt'') ja [[Ungari Rahvuslik Talurahvapartei]] ning need kutsuti ühinema koalitsiooniga.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref>
 
Üle riigi moodustatud lokaalsed revolutsiooninõukogud võtsid kommunistidelt üle kohaliku võimu.<ref>'''Video:''' [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-01.html ''Report on the 1956 Hungarian Revolution (BBC)'']. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 08.04.2012 </ref><ref>Haynes, Mike (2006). [http://www.isj.org.uk/index.php4?id=250&issue=112 ''Hungary: workers’ councils against Russian tanks'']. Ajakirjas ''International Socialism'', nr 112. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref>[http://libcom.org/library/hungary-56-proletariat-storming-heaven-mouvement-communiste ''Hungary '56: "the proletariat storming heaven" - Mouvement Communiste'']. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref>Andy Anderson [http://libcom.org/library/Hungary5615 ''15. The Workers' Councils'']. Vaadatud 08.04.2012</ref> 30. oktoobriks tunnustas [[Ungari Kommunistlik Partei]] nende õiguspädevust ja Nagy valitsus palus toetust neilt kui "revolutsiooni ajal moodustatud autonoomsetelt ja demokraatlikelt kohalikelt organitelt".<ref name=un154></ref> Tööstusettevõtetes ja kaevandustes loodi sarnastel alustel töölisnõukogud ning kõrvaldati mitmed ebapopulaarsed korraldused nagu näiteks tootmisnormid. Töölisnõukogud püüdsid ühelt poolt juhtida ettevõtteid, teisalt aga kaitsta tööliste huve, rajades nõnda sotsialistliku majanduse, mis oli vaba karmist partei kontrollist.<ref name=UN22></ref>
 
Kohalikud nõukogud seisid aeg-ajalt vastamisi ÁVH rünnakutega. Näiteks [[Debrecenis]], [[Győris]], [[Sopronis]], [[Mosonmagyaróváris]] ja teistes linnades avas ÁVH meeleavaldajate pihta tule, tappes mitmeid protestijaid. Lõpuks siiski ÁVH desarmeeriti. Selleks kasutati tihtipeale jõudu ja kohalike politseinike abi.<ref name=un154>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 154 ja 170. Vaadatud 08.04.2012</ref>
129. rida ⟶ 130. rida:
24. oktoobril arutas [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Presiidium]] poliitilisi suundumusi Poolas ja Ungaris. [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] ja tema mõttekaaslased nõudsid karmikäelist lähenemist ja interventsiooni, [[Nikita Hruštšov]] ja kaitseminister [[Georgi Žukov]] olid selle vastu. Budapestis viibinud Nõukogude delegatsioon raporteeris, et kohapealne olukord ei ole sugugi nii kohutav, kui seda püüti näidata. Hruštšov nägi ülestõusus mitte niivõrd ideoloogilist võitlust, kui rahulolematust riigis valitseva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.<ref name = satellite/>
 
Pärast mõningaid arutlusi <ref> Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=HOME.document&identifier=CDF3A2FB-C2C1-31B5-36E61D39150BAD0A&sort=Subject&item=Warsaw ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 30 October 1956'']. Vaadatud 08.04.2012.</ref><ref>Reynolds, Paul (2006) [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6061852.stm ''When the Soviet Union nearly blinked'']. BBC News. Vaadatud 08.04.2012</ref> otsustas presiidium 30. oktoobril mitte kõrvaldada Ungari uut valitsust. Kaitseminister Žukov ütles isegi: "Me peaksime väed Budapestist välja viima. Kui see on vajalik, peame need välja viima kogu Ungarist. Olgu see meile õppetunniks sõjalis-poliitilises sfääris". Presiidium kiitis järgmisel päeval heaks deklaratsiooni Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide vahelisest koostööst, arengupõhimõtetest ja edasisest sõpruse tugevdamisest. Dokument deklareeris: "Nõukogude valitsus on valmis alustama asjakohaseid läbirääkimisi Ungari valitsusega ja teiste Varssavi Pakti riikidega küsimuses, mis puudutas Nõukogude vägede paiknemist Ungari territooriumil."<ref>[http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956soviet-coop1.html Declaration of the Government of the USSR on the Principles of Development and Further Strengthening of Friendship and Cooperation between the Soviet Union and other Socialist States, 30 October 1956]. Avaldatud bülletäänis ''The Department of State Bulletin'', XXXV, No. 907 (12.11.1956), lk 745–747. Vaadatud 08.04.2012.</ref> Seega, mõnda aega näis, justkui oleks võimalik jõuda rahumeelsele lahendusele.
 
30. oktoobril ründasid ülestõusnud ÁVH komandot, mis kaitses Ungari Kommunistliku Partei peakorterit. Rünnaku ajendiks olid kuuldused, et peakorteris hoitakse vange. Lisaks ärritas ülestõusnuid varem [[Mosonmagyaróvár]]is aset leidnud vahejuhtum, kus ÁVH avas tule demonstrantide pihta.<ref name=un154/><ref name=Kramer1>Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 368. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref name=revhu>The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution [http://www.rev.hu/history_of_56/ora3/ora3_e.htm ''Days of Freedom'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
 
Rünnaku käigus tapeti või lintšiti rahvahulga poolt üle 20 julgeolekupolitsei ohvitseri. Haavata sai ka Budapesti parteikomitee juht [[Imre Mező]], kes hiljem suri.<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 }}, lk 177.</ref><ref name=parsons>{{cite journal | last = Parsons | first = Nicholas T | title = Narratives of 1956 | journal = The Hungarian Quarterly | volume = XLVIII | issue = Summer 2007 |}}</ref> Ungari tankid, mis olid saadetud peakorterit kaitsma, hakkasid ekslikult seda hoopis tulistama.<ref name=revhu/>
 
Partei peakorteri ümber toimunu jõudis mõni tund hiljem Nõukogude teleuudistesse.<ref>Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 296.</ref> Ungari revolutsiooni liidrid mõistsid intsidendi hukka ja kutsusid üles rahule. Rahvahulkade vägivald taltus.<ref name=revhu></ref> Kommunistid aga asusid pilte ohvritest kasutama propagandavahenditena.<ref name=parsons/>
139. rida ⟶ 140. rida:
31. oktoobril tühistasid Nõukogude liidrid päev varem heaks kiidetud otsuse, mitte sekkuda Ungari sündmustesse. Ajaloolaste hulgas tekitab jätkuvalt vaidlusi küsimus, mil määral mõjutas teist Nõukogude interventsiooni ungarlaste otsus taganeda [[Varssavi Pakt]]ist.
 
Presiidiumi 31. oktoobri protokoll osutab sellele, et otsus sõjaliseks sekkumiseks sündis päev enne seda, kui Ungari tunnistas end neutraalseks ja teatas soovist lahkuda sõjalisest liidust.<ref name = presidium>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc6.pdf ''Working Notes and Attached Extract from the Minutes of the CPSU CC Presidium Meeting, October 31, 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 08.04.2012</ref> Mõned veneVene ajaloolased aga väidavad, et [[Moskva Kreml|Kremli]] sekkumise ajendiks oli just deklaratsioon Ungari neutraliteedist.<ref>Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 243–249</ref>
 
Kaks päeva varem, 30. oktoobril, kui Nõukogude poliitbüroo esindajad [[Anastass Mikojan]] ja [[Mihhail Suslov]] olid Budapestis, oli [[Imre Nagy]] andnud mõista, et [[neutraliteet]] on Ungari kaugem eesmärk. Nagy lootis teemat arutada NSV Liidu liidritega. Mikojani ja Suslovi kaudu jõudsid Ungari revolutsioonivalitsuse mõtted ka [[Moskva]]sse.<ref>Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 369. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref name=seb>Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 286</ref> Sel ajal oli Hruštšov [[Stalin]]i suvilas, kaaludes Ungariga seotud võimalusi. Üks tema kõnede kirjutajaid oli hiljem öelnud, et deklaratsioon neutraliteedist mängis olulist rolli Hruštšovi otsuses toetada interventsiooni.<ref name=seb></ref> Lisaks olid mõned Ungari revolutsiooni eestvedajad ja üliõpilased varem kutsunud üles loobuma Varssavi paktist ja see võis mõjutada Nõukogude Liidu otsuseid.<ref>Granville, Johanna (2000) [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=3746 ''New Insights on the 1956 Crisis'']. Raamatu ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 (toimetajad Gyorkei, Jeno ja Horvath, Miklos). Budapest: Central European University Press 1999'' arvustus. Vaadatud 08.04.2012</ref>
147. rida ⟶ 148. rida:
* Samaaegselt ülestõusuga alustas Ungari liikumist mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia suunas. Lisaks kardeti, et demokraatlike töölisnõukogude moodustamine võib "kallutada Ungarit kapitalistliku maailmavaate suunas". Kõik see õõnestas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei positsiooni Ida-Euroopas. Presiidiumi enamus leidis, et taolised töölisnõukogud on vastuolus sotsialismi ideega. Samal ajal olid need nõukogud, nagu ütleb [[Hannah Arendt]] "ainsad vabad ja toimivad nõukogude (nõukogud) terves maailmas."<ref>Arendt, Hannah (1951) [http://archive.org/stream/originsoftotalit00aren/originsoftotalit00aren_djvu.txt ''Origins of Totalitarianism'']. Harcourt: New York. ISBN 0-15-670153-7. Lk 480–510</ref><ref> Auer, Stefan (2006) [http://www.eurozine.com/articles/2006-10-25-auer-en.html ''The lost treasure of the revolution. Hannah Arendt, Totalitarianism and the Revolutions in Central Europe: 1956, 1968, 1989'']. Ajakirjas ''Eurozine''. Vaadatud 08.04.2012</ref>
* Presiidium kartis, et [[Läänemaailm|Lääs]] võib tajuda NSV Liidu nõrkust, kui too ei suuda kindlakäeliselt lahendada Ungari-probleemi. 29. oktoobril 1956 vallutasid [[Iisrael]]i, [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väed [[Egiptus]]e. Hruštšov tähendas seepeale: "Peame ümber hindama oma olukorra. Vägesid ei tohi tuua välja ei Ungarist ega Budapestist. Peame näitama üles initsiatiivi korra taastamisel Ungaris. Kui lahkume Ungarist, innustab see ameerika, inglise ja prantsuse imperialiste. Nad tajuvad meie nõrkust ja asuvad rünnakule. Egiptusele järgneb Ungari. Meil ei ole teist valikut."<ref name = presidium/>
*Hruštšov väitis, et paljud kommunistliku partei liikmed ei mõistaks NSV Liidu läbikukkumist Ungaris. Destaliniseerimine oli koondanud partei konservatiivse tiiva, kes oli häiritud Nõukogude mõju kahanemisest [[Ida-Euroopa]]s. 1953. aasta 17. juunil korraldasid [[Ida-Berliin]]i töötajad vastuhaku, nõudes [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] valitsuse lahkumist. Ülestõus murti Nõukogude vägede toel kiiresti ja vägivaldselt maha. Hukkus ja haavata sai 84 inimest, 700 arreteeriti.<ref>Cold War International History Project. [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=5034CF83-96B6-175C-9D4EF24C4DBDEABE ''Report from A. Grechko and Tarasov in Berlin to N.A. Bulganin'']. Vaadatud 08.04.2012</ref> 1956. aasta juunis surusid [[Poola]] julgeolekujõud [[Poznań]]is maha valitsusvastase tööliste ülestõusu. Vahejuhtumis hukkus 57<ref name="Paczkowski"> Paczkowski, Andrzej (1995) [http://books.google.ee/books/about/P%C3%B3%C5%82_wieku_dziej%C3%B3w_Polski.html?id=AgtpAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Pół wieku dziejów Polski''], Wydawnictwo Naukowe PWN: Warszawa 2005, ISBN 83-01-14487-4, lk 203.<small>Poola keeles</small></ref>–78<ref name="Jastrząb"> Jastrząb, Łukasz (2006) [http://books.google.ee/books?id=MggkAQAAIAAJ&q=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&dq=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&hl=en&sa=X&ei=k9aBT-GgO4TG0QW8rtHyBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''Rozstrzelano moje serce w Poznaniu. Poznański Czerwiec 1956 r. – straty osobowe i ich analiza'']. Wydawnictwo Comandor: Warszawa. <small>Poola keeles</small></ref> inimest. Vastuhakk tõi Poolas võimule valitsuse, mis oli eelmisega võrreldes vähem NSV Liidu mõju all. Lisaks, võis oktoobri lõpuks võis täheldada rahulolematust ka mõningates Nõukogude Liidu piirkondades.
* Ungari [[neutraliteet]] ja lahkumine [[Varssavi Pakt]]ist lõhestanuks Nõukogude satelliitriikide poolt rajatud kaitsepuhvrit<ref>Okváth, Imre (1999) [http://www.php.isn.ethz.ch/collections/coll_wargame/introduction_okvath.cfm ''Hungary in the Warsaw Pact: The Initial Phase of Integration, 1957–1971'']. The Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 08.04.2012</ref>. Nõukogude hirm Lääne invasiooni ees omistas sellele puhvrile keskse koha Kremli julgeolekupoliitikas.
 
Presiidium otsustas ''de facto'' murda vaherahu ja lämmatada Ungari revolutsioon.<ref> [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ ''The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents'']. George Washington University: The National Security Archive. Vaadatud 08.04.2012</ref> Kavas oli kuulutada välja "ajutine revolutsioonivalitsus" [[János Kádár]]i juhtimisel, kes oleks pöördunud palvega NSV Liidu poole aidata taastada kord riigis. Tunnistajate sõnul viibis Kádár novembri alguses [[Moskva]]s.<ref>Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=CE03F208-0C33-8BA2-008230D0C9428D42&sort=collection&item=1956%20Hungarian%20Revolution ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 3 November, 1956, with Participation by J. Kádár, F. Münnich, and I. Horváth'']. Vaadatud 09.04.2012 </ref> Ta oli kontaktis Nõukogude saatkonnaga ka siis, kui kuulus Nagy valitsusse.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 26-2726–27. Vaadatud 09.04.2012 </ref>
 
Kui Nõukogude interventsioon oli alanud, saatis NSV Liit oma delegatsioonid teistesse Ida-Euroopa kommunistlikesse riikidesse ja [[Hiina]]sse, et hoida ära võimalikud konfliktid seal. Samuti olid ette valmistatud propagandasõnumid, mida levitati satelliitriikide meedias. Varjamaks oma tegelikke kavatsusi, alustasid Nõukogude diplomaadid Nagy valitsusega kõnelusi NSV Liidu vägede väljaviimise osas <ref name = presidium/>.
162. rida ⟶ 163. rida:
====Rahvusvaheline reaktsioon====
 
Kuigi [[USA]] riigisekretär [[John Foster Dulles]] tegi 24. oktoobril ettepaneku kutsuda kokku [[ÜRO julgeolekunõukogu]], et arutada olukorda Ungaris, jäi see ettepanek suurema tähelepanuta.<ref>Békés, Csaba (2000) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1956/hungquest '' The Hungarian Question on the UN Agenda: Secret Negotiations by the Western Great Powers 26 October–4 November 1956.'' (British Foreign Office Documents)]. Ajakiri ''Hungarian Quarterly''. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Osalt oli põhjuseks keeruline globaalpoliitiline olukord – samal ajal Ungari ülestõusuga samal ajal algas [[Suessi kriis]]. Probleem ei olnud niivõrd see, et Suessi kriis hajutas [[USA]] ja teiste lääneriikide tähelepanu Ungari sündmustelt, vaid see, et [[Lähis-Ida]]s toimuv muutis Nõukogude Liidu hukkamõistmise väga keeruliseks. Nagu asepresident [[Richard Nixon]] hiljem selgitas: "Meil ei olnud võimalik ühelt poolt taunida [[NSV Liit|NSV Liidu]] interventsiooni ja teisalt tunnustada [[Suurbritannia]]t ja [[Prantsusmaa]]d, kes Ungari revolutsiooni ära kasutades asusid kukutama [[Gamel Abdel Nasser]]it".<ref name="BorhiContRoll"></ref>
 
Teise interventsiooni ajal, 4. novembril esitas Nagy [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]le palve peatada NSV Liidu sekkumine Ungari siseasjadesse. Julgeolekunõukogu koostas Nõukogude Liidu tegevust kritiseeriva resolutsiooni, kuid NSVL kui nõukogu alaline liige [[veto]]stas selle. Vastu võeti hoopis resolutsioon 120, mis suunas probleemi lahendamise [[ÜRO peaassamblee]]sse. 50 poolt- ja 8 vastuhäälega nõudis peaassamblee NSV Liidult sõjalise sekkumise lõpetamist. Selleks ajaks oli aga ametisse nimetatud juba Kádári valitsus, kes keeldus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] vaatlejate vastuvõtmisest.<ref name=morris></ref>
178. rida ⟶ 179. rida:
Nõukogude teise interventsiooni, koodnimetusega "[[Operatsioon tuulispask]]", algatas marssal [[Ivan Konev]].<ref name = presidium1nov/><ref name=troops>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 56. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Enne 23. oktoobrit Ungaris paiknenud viiele Nõukogude [[diviis]]ile toodi lisaks 12, suurendades nii diviiside arvu 17ni. <ref name="kirov">Györkei, Jenõ, Kirov, Alexandr ja Horvath, Miklos (1999) [http://books.google.ee/books?id=m2iNbOOfCsEC&printsec=frontcover&dq=Soviet+Military+Intervention+in+Hungary,+1956&hl=en&sa=X&ei=EcmCT_6dCObT4QTGnZG3Bw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=Soviet%20Military%20Intervention%20in%20Hungary%2C%201956&f=false ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956'']. Central European University Press: New York, ISBN 963-9116-36-X. Lk 350 </ref> Lisaks toodi operatsiooniks Ungarisse 8. mehaniseeritud armee kindralleitnant [[Hamazasp Babadzhanian]]i juhtimisel ja 38. armee kindralleitnant [[Hadzhi-Umar Mamsurov]]i juhtimisel.<ref>Schmidl, Erwin, Ritter, László ja Dennis, Peter (2006) [http://books.google.ee/books?id=XlyrJ2QNpncC&printsec=frontcover&dq=The+Hungarian+Revolution+1956&hl=en&sa=X&ei=_MmCT5akHumP4gTVufmwBw&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=The%20Hungarian%20Revolution%201956&f=false ''The Hungarian Revolution 1956'']. Osprey Publishing. ISBN 1-84603-079-X. Lk 54</ref> Mõned Nõukogude sõjaväelased uskusid, et neid saadeti [[Berliin]]i võitlema Saksa [[Fašism|fašistide]] vastu.<ref name="Fryer">Fryer, Peter (1956). [http://www.vorhaug.net/politikk/hungarian_tragedy/9_the_second_intervention.html ''Chapter 9 (The Second Soviet Intervention)'']. Peatükk raamatust ''Hungarian Tragedy''. D. Dobson: London. Vaadatud 09.04.2012</ref>
 
4. novembri öösel kell 3.00 sisenesid Nõukogude tankid kahel suunal piki [[Doonau]] Pesti-poolset külge Budapesti: üks liikus lõuna poolt [[Soroksár]]i teed pidi üles, teine põhja poolt [[Váci]] teed alla. Kontrollides kõiki sillapäid ja olles tagant kaitstud laia Doonauga, õnnestus Nõukogude vägedel ühegi lasuta jagada edukalt linn pooleks. Relvastatud üksused ületasid [[Buda]] ja tulistasid kell 4:25 esimesed lasud Budaõrsi teel paiknenud barakkide suunas. Varsti pärast seda kostus Nõukogude tankide ja kahurite tuli kõikides Budapesti piirkondades.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 60-6160–61. Vaadatud 09.04.2012.</ref> "Operatsioon tuulispask" koosnes õhurünnakutest ning koordineeritud suurtüki- ja tankirünnakust, milles osales 17 diviisi.<ref name=kirov></ref> Ungari armee vastas juhusliku ja koordineerimatu vastupanuga.
 
Kell 5:20 tegi [[Imre Nagy]] viimase raadiopöördumise rahvale ja kogu maailmale, teatades, et Nõukogude väed ründavad Budapesti ja et valitsus jääb paigale.<ref name=un89></ref> Raadiojaam [[Vaba Kossuthi Rádió]] peatas saated kell 8:07.<ref name=un89>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 89. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Erakorraline kabinetinõupidamine toimus parlamendihoones, kuid sellel osales ainult kolm ministrit. Kui Nõukogude väed saabusid hoonet okupeerima, toimusid läbirääkimised evakueerimise üle. Rahvusliku valitsuse esindajana jäi viimasena kohale riigiminister [[István Bibó]]. <ref name="Bibo">Bibó, István (1991). [http://books.google.ee/books?id=wC6NAAAAMAAJ&q=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&dq=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&hl=en&sa=X&ei=rMyCT9HxJvCL4gT32_DKAg&ved=0CCwQ6AEwAA ''Democracy, Revolution, Self-Determination'']. Columbia University Press: New York. ISBN 0-88033-214-X. Lk 325–327</ref> Ta pani kirja pöördumise, mis kandis pealkirja "Vabaduse ja tõe eest".<ref name=delk>Bibó, István (1956) [http://mek.niif.hu/02000/02043/html/524.html ''NYILATKOZAT, 1956. NOVEMBER 4. ''(ungari keeles - Deklaratsioon, 4. november 1956)].<small>Ungari keeles</small>. Vaadatud 09.04.2012</ref>{{#tag:ref| Katkend deklaratsioonist (tõlge eesti keelde): "Head kaasmaalased! Kui Nõukogude armee ründas täna koidikul, läks peaminister Imre Nagy Nõukogude saatkonda pidama läbirääkimisi ega naasnud. [[Tildy Zoltán]], kes viibis parlamendihoones, ning ministrid [[Szabó István]] ja [[Bibó István]] kogunesid hommikusele ministrite nõukogu koosolekule. Nõukogude väed olid parlamendihoone ümber piiranud. Hoidmaks ära verevalamist, õnnestus minister Tildy Zoltánil saavutada kokkulepe, mille kohaselt võivad NSV Liidu väed hõivata hoone ja lubavad kõigil tsiviilisikutel evakueeruda. Tuginedes kokkuleppele, ta lahkus. Vaid lepingule alla kirjutanud, Bibó István, ainsa seadusliku Ungari valitsuse ainus esindaja jäi parlamendihoonesse. Tuginedes nendele asjaoludele, esitan ma järgmise deklaratsiooni: Ungari ei toeta Nõukogude-vastast poliitikat. Vastupidi, Ungari selge soov on elada vabade Ida-Euroopa rahvaste kogukonnas, kes soovivad joonduda vabaduse, õigluse ja rõhumisvastaste põhimõtete järgi. Kogu maailma ees soovin ma tõrjuda tagasi laimavad süüdistused, et kangelaslik Ungari revolutsioon on kaaperdatud fašistide ja antisemiitlike rühmituste poolt. Kogu ungari rahvas, sõltumata klassilisest kuuluvusest osales võitluses. Oli liigutav ja imeline näha ülestõusnute inimlikku ja tarka käitumist ning olla tunnistajaks sellele, kuidas nad suutsid oma ülekohtust sündinud viha suunata vaid julma välisarmee ja kohalike timukakomandode vastu..."<ref name=delk></ref>|group=N}}
 
4. novembri hommikul kell 6:00<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 90. Vaadatud 09.04.2012.</ref> kuulutas [[János Kádár]] [[Szolnok]]is välja Ungari "Revolutsioonilise Tööliste ja Talurahva Partei". Ta deklareeris: "Me peame lõpetama kontrrevolutsiooniliste elementide liialdused. On saabunud hetk tegudeks. Asume kaitsma rahvademokraatia saavutusi ning tööliste ja talurahva huve."<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 185. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Sama päeva õhtul kutsus Kádár üles "ustavaid sotsialismi eest võitlejaid" tulema välja peidikuist ning haarama relvad.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 186. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
209. rida ⟶ 210. rida:
===Ungaris===
[[Pilt:Nixon hungary 1956.GIF|pisi|Ungari põgenikega vestleb [[USA president]] [[Richard Nixon]]]]
Vahetu tagajärjena arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26, 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22, 000 inimesele, neist 13, 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi. Kaalukate tõenditeta küüditati sajad inimesed Nõukogude Liitu. Endise Ungari välisministri [[Géza Jeszenszky]] hinnanguil hukati karistuseks 350 inimest.<ref name=cnn/> Põgenikena lahkus Ungarist umbes 200, 000 inimest. <ref>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc8.pdf ''Report by Soviet Deputy Interior Minister M. N. Holodkov to Interior Minister N. P. Dudorov (15 November 1956)''].George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref><ref name="Fink">Carole Fink, Frank Hadler, Tomasz Schramm, Association Internationale d'Histoire Contemporaine de l'Europe (2006) [http://books.google.ee/books/about/1956.html?id=k7Fll8r04qMC&redir_esc=y ''1956: European and global perspectives, Volume 1 of Global history and international studies'']. Leipziger Universitätsverlag: Leipzig. ISBN 3-937209-56-5. Lk 16</ref><ref>Molnár, Adrienne ja Kõrösi, Zsuzsanna (1996) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/kadarrendszer/kzsma1 ''The handing down of experiences in families of the politically condemned in Communist Hungary'']. Vaadatud 09.04.2012</ref>
 
Sporaadiline relvastatud vastupanu ja töölisnõukogude [[streik|streigid]] jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades märkimisväärset majanduslikku kahju.<ref name=beke>Békés, Csaba; Byrne, Malcolm ja Rainer, János (2002) [http://books.google.com/?id=EdWI_oSbfl0C&pg=PA364&lpg=PA364&dq=Hungarian+revolution+of+1956+resistance+strikes+1957&q=Hungarian%20revolution%20of%201956%20resistance%20strikes%201957 ''The 1956 Hungarian revolution: a history in documents'']. Central European University Press. ISBN 963-9241-66-0. Lk 364</ref> {{#tag:ref| "Kutsun üles mitte hoolima okupatsioonivägedest ega nukuvalitsusest, keda too püüab õigusliku võimuna paika sättida. Pigem kasutagem kõiki vahendeid, et sellele avaldada passiivset vastupanu..." (Revolutsioonilise Ungari minister István Bibó). Vaatamata Nõukogude rünnakute laostavale mõjule näib enamik Ungari ühiskonnast järgivat Bibó üleskutset ning jätkab vastupanu uuele režiimile, sundides Nõukogude ja Ungari julgeolekujõude mitmeid kuid tegelema streikide, demonstratsioonide, sabotaaži ja muude vastupanu vormidega. <ref name=beke></ref>|group=N}} 1963. aastaks oli enamik Ungari revolutsiooni ajal vangistatud poliitvange vabastatud.
215. rida ⟶ 216. rida:
8. novembril, mil suurem osa Budapestist oli Nõukogude kontrolli all, nimetati Kádár "revolutsioonilise tööliste-talupoegade valitsuse" peaministriks ja [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] peasekretäriks. Reorganiseeritud parteiga liitusid vähesed ungarlased. Partei juhtkond seati NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi järelvalve alla. Järelvalvet korraldasid [[Georgi Malenkov]] ja [[Mihhail Suslov]]. <ref name = situation>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc9.pdf ''Situation Report to the Central Committee of the Communist Party by Malenkov-Suslov-Aristov (22 November 1956)'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
 
Kuigi Ungari Kommunistliku Partei liikmeskond vähenes revolutsioonieelselt 800, 000lt 100, 000ni 1956. aasta detsembris, neutraliseeris Kádár dissidendid ja kasvatas oma mõjuvõimu Ungaris.<ref>UN General Assembly (1957] [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 198. Vaadatud 09.04.2012</ref> 1957. aasta mais suurendas NSV Liit vägede arvu Ungaris. Uute lepingutega nõustus Ungari valitsus paigutama oma riiki alaliselt Nõukogude väed.<ref>UN General Assembly (1957] [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 112-113112–113. Vaadatud 09.04.2012</ref>
 
[[Rahvusvaheline Punane Rist]] ja [[Austria]] sõjavägi rajas [[Traiskirchen]]isse and [[Graz]]i põgenike laagrid.<ref>International Committee of the Red Cross: [http://www.icrc.org/eng/resources/documents/misc/57jn8c.htm ''CRC operations in Hungary and the Middle East in 1956'']. Vaadatud 09.04.2012</ref> Kui Nõukogude väed vallutasid [[Budapest]]i, palusid [[Imre Nagy]], [[Georg Lukács]], [[Géza Losonczy]] ja [[László Rajk]]i lesk Júlia varjupaika [[Jugoslaavia]] saatkonnas. Nõukogude Liit ja Kádári valitsus lubasid põgenikel lahkuda turvaliselt riigist. Hoolimata lubadusest arreteeriti Nagy ja tema kaaskond 22. novembril 1956, kui nad püüdsid saatkonnast lahkuda, ning toimetati [[Rumeenia]]sse. Losonczy suri vanglas.<ref>Fryer, Peter (1997) [http://books.google.ee/books?id=Ea6wqIDYyEIC&pg=PA11&dq=Hungarian+Tragedy&hl=en&sa=X&ei=SC2DT76vJMHM0QWS07DoBg&redir_esc=y#v=onepage&q=Hungarian%20Tragedy&f=false ''Hungarian Tragedy and Other Writings on the 1956 Hungarian Revolution'']. Index Books: London. ISBN 1-871518-14-8. Lk 10</ref> Ülejäänud toodi 1958. aastal Budapesti tagasi. Nagy nagu ka [[Pál Maléter]] ja [[Miklós Gimes]] hukati pärast salajast kohtupidamist 1958. aasta juunis. Nad maeti anonüümsesse hauda Budapestist välja ühele kohalikule surnuaiale.<ref name="BBCJune16">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/16/newsid_4522000/4522407.stm ''On This Day 16 June 1989: Hungary reburies fallen hero Imre Nagy'']. BBC ON THIS DAY. Vaadatud 09.04.2012</ref>
223. rida ⟶ 224. rida:
===Rahvusvahelises elus===
 
Hoolimata [[Läänemaailm]]as kasutatavast [[Külm sõda|Külma sõja]] [[retoorika]]st ja NSVL lubatud peatsest [[sotsialism]]i triumfist nägid selle ajastu riigijuhid (nagu ka ajaloolased hiljem), et Ungari ülestõusu läbikukkumine oli viinud Külma sõja [[Euroopa]]s patiseisu.{{#tag:ref| Gati (2006, 208): "Teadvustades maailmajao jagunemist kahte leeri mõistis Washington, et Moskva ei lase eralduda riigil, mis piirneb läänemeelse Ausriaga ja sõltumatu Jugoslaaviaga. Nii ei jäänudki muud üle ... kui valada pisaraid Nõukogude brutaalsuse pärast ja kasutada ära propagandat... |group=N}} Selles valguses soovitas [[Lääne-Saksamaa]] välisminister [[Ida-Euroopa]] inimestel hoiduda "dramaatilistest ettevõtmistest, mis võivad põhjustada neile katastroofilisi tagajärgi." [[NATO]] peasekretär nimetas Ungari ülestõusu "kogu rahva kollektiivseks suitsiidiks". <ref>[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808812,00.html ''ALLIANCES: How to Help Hungary'']. Time Magazine, 24.12.1956. Vaadatud 09.04.2012</ref> Ühes ajaleheintervjuus 1957. aastal ütles [[Hruštšov]], et "USA toetus... on olemuselt sarnane toetusega, kus poodud mehele ulatatakse köis."<ref>Simpson, James (1988) [http://web.archive.org/web/20071012033743/http://bartleby.com/63/86/186.html ''Simpson’s Contemporary Quotations'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
 
1957. aasta jaanuaris nõudis [[ÜRO]] peasekretär [[Dag Hammarskjöld]] vastavalt [[ÜRO peaassamblee]]s vastu võetud resolutsioonidele uuringute ja vaatluste korraldamist Ungaris. Moodustati "Ungari probleemi erikomitee".<ref> United Nations Secretary-General (1957) [http://www.un.org/depts/dhl/dag/docs/a3485e.pdf ''Report of the Secretary-General Document A/3485'']. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref> Komitee, kuhu kuulus esindajaid [[Austraalia]]st, [[Tseilon]]ilt (Sri Lankalt), [[Taani]]st, [[Tuneesia]]st ja [[Uruguai]]st, korraldas ülekuulamisi [[New York|New Yorgis]], [[Genf]]is, [[Rooma]]s, [[Viin]]is ja [[London]]is. Rohkem kui viie kuu vältel intervjueeriti 111 põgenikku. Nende hulgas oli Nagy valitsuse ministreid, sõjaväejuhte ja teisi ametnikke. Intervjueeriti ka töölisi, revolutsioonilise nõukogu liikmeid, tehasejuhte ja insenere, kommuniste ja mitte-kommuniste, üliõpilasi, kirjanikke, õpetajaid, meedikuid ja Ungari sõdureid. Analüüsiti ka Ungarist pärit dokumente, ajalehti, raadiosaadete lahtikirjutusi, fotosid, filmiülesvõtteid ja muid allikaid. Üheks allikaks olid sadade ungarlaste kirjalikud tunnistused.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 10-1310–13. Vaadatud 09.04.2012</ref>
 
Ungari ja [[Rumeenia]] valitsused keeldusid ÜRO komitee liikmeid riiki lubamast ja Nõukogude Liidu valitsus ei vastanud infopäringutele.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 14. Vaadatud 09.04.2012</ref> 268-leheküljelist komitee raportit esitleti peaassambleel 1957. aasta juunis. See andis ülevaate ülestõusust ja Nõukogude interventsioonist ning järeldas, et "Kádári valitsus ja Nõukogude okupatsioon rikkusid Ungari inimeste inimõigusi."<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 30-3230–32. Vaadatud 09.04.2012</ref> Peaassamblee kiitis heaks resolutsiooni, "taunides Ungari rahva represseerimist ja Nõukogude okupatsiooni". Muid samme sellega seoses aga ette ei võetud.<ref>United Nations General Assembly, 13th session (12.12.1958)[http://www.unhcr.org/refworld/docid/3b00f06b36.html ''Resolution 1312 (XIII) The Situation in Hungary (Item 59, p. 69''] </ref>
 
Ajakiri [[Time]] omistas 1956. aastal "Aasta inimese" nimetuse Ungari vabadusvõitlejale. KommenteeridesTiitlit tiitlit,kommenteerides möönis Time, et enne revolutsioonilisi sündmusi peaaegu et 1956. aasta lõpus, poleks keegi osanud aimata, et ajakiri teeb justajakirja sellisesäärast valikuvalikut. Kaanelugu rääkis loo kolme ungarlase üleelamistest Ungari revolutsiooni päevil. Allikad olid anonüümsed ja kandsid pseudonüümi "Ungari vabadusvõitleja". <ref> Freedom Fighter. Ajakiri ''Time''. 07.01.1957</ref>
 
Pinged Nõukogude Liidu ja Ungari vahel lõid lõkkele ka 1956. aasta [[Melbourne olümpiamängud]]e ajal. [[Olümpiaküla]]s kiskus Ungari delegatsioon mastist kommunistliku Ungari lipu ja heiskas selle asemele revolutsioonilise Ungari lipu. Tõsisem Nõukogude Liidu ja Ungari vastasseis leidis aset [[veepall]]iturniiri poolfinaalis. Matš oli erakordselt vägivaldne ja peatati viimasel minutil, et rahustada vaatajaskonnas puhkenud kaklust. Matš ise, mis on tuntud ka "veri vees matšina", on inspireerinud looma mitmeid filme.<ref>Radio Free Europe: [http://www.rferl.org/content/article/1068204.html ''Hungary: New Film Revisits 1956 Water-Polo Showdown'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Ungari võitis mängu 4-0 ja tuli hiljem [[olümpiavõitja]]ks.
 
Ungari sündmused tekitasid ideoloogilisi mõrasid [[Lääne-Euroopa]] kommunistlikes parteides. [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistlikus Parteis]] (PCI) toimus lõhenemine.<ref>Ingliskeelsed viited vastandlikele positsioonidele [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808752,00.html ''l'Unità''], [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808824,00.html Antonio Giolitti ja partei liider Palmiro Togliatti] ja [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,868066,00.html Giuseppe Di Vittorio]</ref> Partei ametliku häälekandja [[l'Unità]] teatel käsitles enamik tavaliikmetest ja osa partei juhtkonnast (näiteks [[Palmiro Togliatti]] ja [[Giorgio Napolitano]]) ungarlaste vastuhakku kontrrevolutsioonina. Kuid kommunistide ametiühingu liider [[Giuseppe Di Vittorio]], silmapaistvad partei liikmed [[Antonio Giolitti]] ja [[Loris Fortuna]] ja paljud mõjukad kommunistlikud intellektuaalid ei tunnistanud seda seisukohta. Kriitilise hoiaku tõttu heideti mitmed neist parteist välja, üksmõned osa lahkuslahkusid ise.
 
[[Suurbritannia Kommunistlik Partei]] (CPGB) kaotas Ungari sündmuste ajal tuhandeid liikmeid. Kommunistide ajalehe [[The Daily Worker]] korrespondent [[Peter Fryer]] raporteeris küll tõetruult ülestõusu vägivaldset mahasurumist, kuid tema sõnumid tsenseeriti.<ref name="Fryer"/> Naasnud kodumaale lahkus Fryer ajalehest. Hiljem heideti ta parteist välja. [[Prantsusmaa]]l ütlesid mitmed mõõdukad kommunistid (näiteks ajaloolane [[Emmanuel Le Roy Ladurie]]) lahti poolehoiust [[kommunism]]ile ning seadsid kahtluse alla [[Prantsusmaa Kommunistliku Partei]] toetuse Nõukogude Liidu tegevusele Ungaris. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[filosoof]] ja [[kirjanik]] [[Albert Camus]] kirjutas avaliku kirja ''The Blood of the Hungarians'' (ungarlaste veri), kus ta kritiseeris Läänt tegevusetuse pärast. Isegi [[Jean-Paul Sartre]], kes määratles end kommunistina, kritiseeris [[NSV Liit]]u artiklis ''Le Fantôme de Staline'', mis ilmus raamatus "Situations VII"<ref>Sartre, Jean-Paul (1965) [http://books.google.ee/books/about/Situations_VII.html?id=QUjsPwAACAAJ&redir_esc=y ''Situations VII'']. Gallimard.</ref>
303. rida ⟶ 304. rida:
 
* [http://www.americanhungarianfederation.org/1956/photos.htm 1956 Hungarian Revolution Portal – Photos, Audio and Video files]
* [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ The 1956 Hungarian Revolution - A National Security Archive Electronic Briefing Book]
* [http://www.marxist.com/hungary-1956-political-revolution.htm Hungary 1956 and the Political Revolution - In Defence of Marxism]
* [http://estost.photoshelter.com/gallery/G00002lhHAwiR.Xc Hungary: 1956 Uprising in colour (23 images)]