Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
21. rida:
| väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Imre Nagy]] <br>[[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Pál Maléter]]
| väejuht3 =
| jõud1 = 31
| jõud2 = Täpne ülevaade puudub
| jõud3 =
| kaotused1 = Ainult NSV Liidu kaotused <br>722 hukkunut <br> 1251 haavatut
| kaotused2 = Hinnanguliselt
| kaotused3 =
| märkused =
}}
'''Ungari 1956. aasta revolutsioon'''{{#tag:ref| Alternatiividena kasutatakse nimetusi "Ungari revolutsioon" ja "Ungari vastuhakk". Ungari keeles kasutati algselt mõistet "ülestõus" (''felkelés''). Aastatel 1957–1988 suruti avalikus kõnepruugis peale mõistet "kontrrevolutsioon" (ellenforradalom). 1990. aastate algusest domineerib taas positiivne diskursus. 1956. aasta sündmustest räägitakse kui revolutsioonist ja vabadusvõitlusest (''forradalom és szabadságharc''), mis omal moel jäljendavad 1848–1849. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Mõiste "revolutsioon" on
Ülestõus algas [[tudeng]]ite [[meeleavaldus]]ega, milles osalejad marssisid läbi [[Budapest]]i südame [[parlament|parlamendihoone]] juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Tudengite delegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas [[pealinn]]as rahutusi ja vägivalda.
54. rida:
===Poliitilised repressioonid ja majanduslangus===
[[Pilt:Flag of Hungary 1949-1956.svg|pisi|Ungari lipp
Ungarist sai kommunistlik riik [[Mátyás Rákos]]i [[Autoritaarne režiim|autoritaarse]] juhtimise all.<ref>'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-43.html ''Magyarország lángokban-Egy nemzet harca a szabadságért'' ('Leekides Ungari')]. Tootja CBS (1958). <small>Inglise keeles.</small> Vaadatud 07.04.2012</ref> Julgeolekupolitsei (ÁVH) alustas enam kui 7000 [[dissident|dissidendi]] tagakiusamist, keda nimetati "titoistideks" või "lääne agentideks". Tagakiusatud sunniti end süüdi tunnistama näidisprotsessidel ja paigutati Ida-Ungari [[vangilaager|vangilaagrisse]].<ref name="Tokes317">Tőkés, Rudolf L. (1998). [http://books.google.ee/books/about/Hungary_s_negotiated_revolution.html?id=PiiJ_1M1jjkC&redir_esc=y ''Hungary's Negotiated Revolution: Economic Reform, Social Change and Political Succession'']. Cambridge University Press: Cambridge. ISBN 0-521-57850-7, lk 317.</ref><ref name=wilson> Lukacs, John. (1994) [http://books.google.ee/books?id=ajeNDt-QsyIC&printsec=frontcover&dq=Budapest+1900:+A+Historical+Portrait+of+a+City+and+Its+Culture&hl=en&sa=X&ei=oIuAT663M4qX1AW3vqCUBw&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q=Budapest%201900%3A%20A%20Historical%20Portrait%20of%20a%20City%20and%20Its%20Culture&f=false ''Budapest 1900: A Historical Portrait of a City and Its Culture'']. Grove Press, ISBN 978-0-8021-3250-5, lk 222.</ref>
Asudes likvideerima [[intellektuaal]]ide ja 'kodanlaste' klassi, küüditas julgeolekupolitsei
Rákosi valitsus politiseeris Ungari [[haridus]]süsteemi.<ref>Kardos, József (2003). [http://epa.oszk.hu/00000/00011/00072/pdf/tan-konf-vita2003-6-7.pdf ''Fordulat a magyar iskolák életében: a Rákosi-időszak oktatáspolitikája'']. Ajakirjas ''Iskolakultúra'', number 6-7, lk
Ungari [[majandus]] seisis 1940ndate teisel poolel vastamisi mitmete väljakutsetega. Riik nõustus maksma NSV Liidule, [[Tšehhoslovakkia]]le ja Jugoslaaviale sõja[[reparatsioon]]i suurusjärgus 300 [[miljon]]it [[USA dollar]]it.<ref>The Avalon Project at Yale Law School: [http://avalon.law.yale.edu/wwii/hungary.asp ''Armistice Agreement with Hungary, 20 January 1945'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref> Ungari [[keskpank]] hindas 1946. aastal reparatsioonide suuruseks 19–22% aastasest [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref> Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, dokument nr 16 lisas</ref>. Samal aastal sattus Ungari rahvusliku [[valuuta]] surve alla, mis lõppes suurima teadaoleva [[hüperinflatsioon]]iga.<ref>Magyar Nemzeti Bank (Ungari Keskpank
1950. aastate alguses langes rahva elatustase vaatamata sellele, et Ungari [[SKP]] elaniku kohta kasvas. Elanike sissetulekute kärpimisega rahastati [[investeering]]uid tööstusesse. Makromajanduslikud juhtimisvead põhjustasid esmatarbekaupade ja toiduainete kroonilist puudust. Leib, suhkur, jahu ja liha olid normeeritud.<ref>Bognár,S.,Pető,I ja Szakács, S. (1985)[http://books.google.ee/books/about/A_hazai_gazdas%C3%A1g_n%C3%A9gy_%C3%A9vtized%C3%A9nek_t.html?id=7sktAAAAMAAJ&redir_esc=y ''A hazai gazdaság négy évtizedének története 1945–1985''] (Riikliku majanduse areng neljal aastakümnel, 1945–1985)<small>. Ungari keeles</small>. Budapest: Közdazdasági és Jogi Könyvkiadó. ISBN=963-221-554-0. Lk 214, 217. </ref> Riigi võlakirjade kohustuslik ostmine vähendas veelgi üksikisikute sissetulekuid. Kokkuvõttes tähendas see, et teenistujate ja töötajate reaalpalk oli 1952. aastal vaid 2/3 sellest, mis see oli 1938. aastal. Kusjuures 1949. aastal oli vahe "veel" 90%.<ref name="transformation">The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution (2003)[http://www.rev.hu/history_of_45/tanulm_gazd/gazd_e.htm ''Transformation of the Hungarian economy'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref> [[riigivõlg|Riigivõla]] kasv ja esmatarbekaupade puudus põhjustas rahulolematust.<ref name="LibCongressHungaryEconomy">Library of Congress, Country Studies, Hungary. [http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field%28DOCID+hu0138%29 ''Chapter 3. Economic Policy and Performance, 1945–85'']. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
67. rida:
===Rahvusvahelised sündmused===
[[Stalin]]i [[surm]] 1953. aasta 5. märtsil juhatas sisse mõõduka [[liberalism|liberaliseerumise]] ajajärgu, mille jooksul arenes enamikes Euroopa kommunistlikes parteides välja reformimeelne tiib. Ungaris sai Mátyás Rákosi asemel peaministriks [[Imre Nagy]].<ref>Rainer, János M. (1957) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1945_56/rmj5 ''Stalin and Rákosi, Stalin and Hungary, 1949–1953'']. Vaadatud 07.04.2012. </ref> Rákosi jäi partei [[peasekretär]]iks, mistõttu tal oli võimalik õõnestada enamikke Nagy [[reform]]e. 1955. aasta aprilliks õnnestus tal diskrediteerida Nagyt sel määral, et too oli sunnitud võimult lahkuma.<ref> Gati, Charles (2006) [http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y '' Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt'']. Stanford University Press. ISBN=0-8047-5606-6. Lk 64.</ref> Pärast [[Hruštšov]]i "salajast kõnet" 1956. aasta veebruaris asuti paljastama
1955. aasta 14. mail moodustas NSV Liit [[Varssavi Pakt]]i, sidudes Ungari tihedamalt Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Alliansi põhimõteteks oli muuhulgas "riikide sõltumatuse ja iseseisvuse austamine" ja "mittevahelesegamine nende siseasjadesse".<ref> Halsall, Paul (toimetaja)(1998). [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1955warsawpact.html ''The Warsaw Pact, 1955; Treaty of Friendship, Cooperation and Mutual Assistance'']. Vaadatud 07.04.2012</ref>
73. rida:
Riigilepingu (''Österreichischer Staatsvertrag'') ja sellele järgnenud deklaratsiooniga tunnistas [[Austria]] end demilitariseeritud ja neutraalseks riigiks.<ref>'''Video''': [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-29.html ''Berichte aus Budapest: Der Ungarn Aufstand 1956'' <small>saksa keeles</small>]. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 07.04.2012 </ref> See pani ungarlasi samuti otsima võimalusi "... kuulutamaks end Austria eeskujul [[neutraliteet|neutraalseks]]", nagu märkis Nagy 1955. aastal.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 105. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
[[Pilt:Poznan 1956.jpg|pisi|Meeleavaldus Poznanis 1956. aasta suvel]]
1956. aastal lämmatas [[Poola]] valitsus [[Poznań]]is ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti [[Władysław Gomułka]]. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSVL 19. oktoobril 1956 lõpuks järele Gomułka nõudmistele.<ref name = satellite>[http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc5.pdf ''Jan Svoboda’s Notes on the CPSU CC Presidium Meeting with Satellite Leaders'']. 24. oktoober 1956. PDF. Vaadatud 07.04.2012.</ref> ''Poola Oktoobri'' all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.<ref name="Machcewicz"> Machcewicz, Paweł (2006) [http://www.culture.pl/culture-pelna-tresc/-/eo_event_asset_publisher/Je7b/content/1956-europejska-data-annus-mirabilis-1956 ''"1956
Kõik need sündmused mõjutasid märkimisväärselt Ungari sisepoliitilist kliimat 1956. aasta oktoobris.
79. rida:
[[külm sõda|Külma sõja]] kontekstis ilmnesid [[USA]] "Ida-Euroopa ja Ungari poliitikas" põhimõttelised pinged. Ühelt poolt üritas USA julgustada Ida-Euroopa riike murdma end lahti 'Nõukogude blokist'. Teisalt aga sooviti vältida USA ja NSV Liidu vahelist vastasseisu, mis ähvardas eskaleeruda [[tuumasõda|tuumasõjaks]]. Seepärast otsisid ühendriikide poliitikud muid meetmeid kärpimaks Nõukogude mõju Ida-Euroopas. Ühe võimalusena nähti nn ohjeldamispoliitikat, kus oleks oma koht majanduslikul ja psühholoogilisel sõjal ja varjatud operatsioonidel. Nn ohjeldamispoliitika viimases astmes nähti ette läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Ida-bloki staatuse üle.
1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari [[siseministeerium]], kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll">Borhi, László (1999) [http://www.mitpressjournals.org/doi/abs/10.1162/152039799316976814 ''Rollback, Liberation, Containment, or Inaction? U.S. Policy and Eastern Europe in the 1950s'']. Ajakiri ''Journal of Cold War Studies''. Vol. 1, No. 3, lk
===Sotsiaalsete pingete kuhjumine===
[[Pilt:Bem statue.jpg|pisi| [[József Bem]]i mälestussammas, mille jalamil toimus 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal 20
Rákosi' tagasiastumine 1956. aasta juulis julgustas üliõpilasi, kirjanikke ja ajakirjanikke võtma senisest aktiivsema ja kriitilisema hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes. Tudengid ja ajakirjanikud algatasid sarja intellektuaalseid arutelusid, mis lahkasid Ungarit pitsitavaid probleeme. Foorumid, mida on kutsutud ka [[Petőfi ring]]ideks, muutusid väga populaarseks ja köitsid tuhandeid huvilisi. <ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 123. Vaadatud 07.04.2012.</ref> Opositsioonilist liikumist tugevdas veelgi Rákosi valitsuse poolt hukatud [[László Rajk]]i ümbermatmistseremoonia 6. oktoobril 1956. <ref> Gémes, Andreas (2006) [http://www.cliohres.net/books/1/13_Gemes.pdf International Relations and the 1956
Hungarian Revolution]. Ilmunud kogumikus "Public Power in Europe. Studies in Historical Transformations" (toimetajad Amelang, James, S. ja Beer, Siegfried), PDF, lk 231. Vaadatud 07.04.2012.</ref>
16. oktoobril 1956 ärritasid Szegedi üliõpilased kommunistlikku üliõpilasliitu DISZ sellega, et taastasid Rákosi diktatuuri ajal keelustatud demokraatliku tudengiorganisatsiooni MEFESZ.
==Ülestõus==
===Esimesed lasud===
1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20
Kell 20.00 esines esimene sekretär [[Ernő Gerő]] raadiopöördumisega, milles mõistis hukka kirjanike ja üliõpilaste nõudmised.<ref name="UN report 2C p55" /> Ärritatud Gerő sõnavõtust, otsustas osa meeleavaldajaist viia ellu ühe oma nõudmistest – kõrvaldada 9,1-meetri kõrgune Stalini kuju, mis oli rajatud 1951. aastal selleks spetsiaalselt lammutatud kiriku asemele.<ref> [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,841895,00.html ''A Hollow Tolerance''], ajakiri Time, 23.07.1965. Vaadatud 08.04.2012.</ref> Kella 21.30ks oli kuju kukutatud. Monumendist jäid alles vaid Stalini saapad, mille juubeldav rahvas ehtis Ungari lippudega. <ref name="UN report 2C p55" />
99. rida ⟶ 100. rida:
ÁVH püüdis oma varusid täiendada [[kiirabi]]autodesse peidetud relvadega, kuid rahvas nägi plaani läbi. Mitmed sõjaväelased, kes olid saadetud ÁVHd abistama, vahetasid poolt, rebisid peakattelt punatähe ja liitusid ülestõusnutega.<ref name="Heller"/><ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH rünnak tõi kaasa vägivallalaine. Protestijad süütasid politseiautosid, jagasid massidele relvaladudest hõivatud relvi ja lõhkusid kommunistliku režiimi sümboleid.<ref name="UN report 2C p56"></ref>
===Võitlus
[[Pilt:Hole in flag - Budapest 1956.jpg|thumb|Budapesti tänavapilt ülestõusu ajal, lehvimas auguga lipp vastupanu sümbolina]]
23. oktoobri öösel nõudis [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] sekretär Ernő Gerő Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada demonstratsioon, mis oli saavutamas pretsedenditut ulatust".<ref name = satellite/> Tegelikult oli NSV Liidu juhtkond igaks juhuks juba mõned kuud varem sõnastanud Ungari sõjalise [[interventsioon]]i plaani. <ref name=lawsoc></ref>{{#tag:ref| "NSV Liidu kaitseministeerium oli asunud valmistuma suuremateks rahutusteks Ungaris juba 1956. aasta juulis. Plaan kandis koodnimetust "Laine" ja selle eesmärk oli taastada kord vähem kui kuue tunniga... Nõukogude armee oli valmis. Nõukogude poolel oli valmisolek saata Budapesti peale 30
24. oktoobri keskpäevaks olid tankid paigutatud parlamendihoone juurde. Nõukogude sõjaväelased valvasid olulise tähtsusega sildu ja ristmikke. Nõukogude sõjaväelased jälgisid esialgu toimuvat pigem kõrvalt. Mitmete aruannete kohaselt olevat NSV Liidu väed näidanud ka üles sümpaatiat demonstrantide vastu.<ref>UN General Assembly (1957) [[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 52 ja 152. Vaadatud 08.04.2012</ref> Samal ajal püstitasid relvastatud ülestõusnud Budapesti kaitseks barrikaade. Keskhommikuks raporteerisid nad ka mõningate Nõukogude tankide hõivamisest. <ref name="Heller"/>
115. rida ⟶ 116. rida:
===Vahemäng===
Relvarahu kestis 28. oktoobrist 4. novembrini. Sellal hakkasid paljud ungarlased juba uskuma, et Nõukogude väed on Ungarist välja viidud.<ref name="CBS">'''Video''':[http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-44.html ''Revolt in Hungary'' (Ungari revolutsioon)]. Tootja CBS (1956).OSA Archivum, Budapest.<small> Inglise keeles</small>. Vaadatud 07.04.2012</ref> Samas oli vaherahu suhteliselt vägivaldne – selle aja jooksul lintšiti või hukati 213 Ungari kommunistliku partei liiget või poolehoidjat.<ref> ''Ellenforradalmi erők a magyar októberi eseményekben''
====Uus Ungari rahvuslik valitsus====
121. rida ⟶ 122. rida:
Kiiresti leviv ülestõus Budapesti tänavatel ja Gerő-Hegedüsi valitsuse äkiline langus oli uue rahvusliku juhtkonna jaoks ühelt poolt üllatav, teisalt aga segadust põhjustav. Nagy, kelle poliitilisi võimeid hinnati "tagasihoidlikeks"<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 |page=lk 52}}</ref>, võitis rahva poolehoiu oma rahuliku loomuse ja sooviga taastada riigis kord. Nagy oli ainus endistest Ungari liidritest, keda usaldas nii rahvas kui NSV Liit – see lubas meeleavaldust ja sellele järgnenud sündmusi näidata pigem rahvusliku ülestõusu kui kontrrevolutsioonina<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 |page=lk 173}}</ref>. Nimetanud vastupanu 27. oktoobril raadioesinemises "laialdaseks demokraatlikuks massiliikumiseks", moodustas Nagy valitsuse, kuhu kuulusid ka mõned parteitud ministrid. Uus rahvuslik valitsus keelustas ÁVH ja loobus üheparteilisest süsteemist.<ref name=UN22></ref><ref>{{Cite book| last = Zinner | first = Paul E. | title = Revolution in Hungary | publisher = Books for Libraries Press | year = 1962| url=http://books.google.ee/books?id=P9RnAAAAMAAJ&q=Revolution+in+Hungary&dq=Revolution+in+Hungary&hl=en&sa=X&ei=YW-BT52eF8Oq0QXKr_2CBw&ved=0CDAQ6AEwAQ | isbn = 0-8369-6817-4 }}</ref> Kuna Nagy valitsus oli võimul vaid kümme päeva, ei olnud sel võimalik selgitada oma poliitika üksikasju. Küll aga rõhutasid ajalehtede juhtkirjad tol perioodil seda, et Ungaris peab toimima neutraalne mitmeparteiline [[sotsiaaldemokraatia]].<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 179 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref> Paljud poliitvangid vabastati, silmapaistvaim neist oli kardinal [[József Mindszenty]].<ref name="CBS"></ref> Taastati varem keelustatud poliitilised parteid nagu näiteks [[Sõltumatu Väiketalunike, Põllutööliste ja Kodanike Partei]] (''Független Kisgazda, Földmunkás és Polgári Párt'') ja [[Ungari Rahvuslik Talurahvapartei]] ning need kutsuti ühinema koalitsiooniga.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22 ja 183. Vaadatud 08.04.2012</ref>
Üle riigi moodustatud lokaalsed revolutsiooninõukogud võtsid kommunistidelt üle kohaliku võimu.<ref>'''Video:''' [http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-01.html ''Report on the 1956 Hungarian Revolution (BBC)'']. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 08.04.2012 </ref><ref>Haynes, Mike (2006). [http://www.isj.org.uk/index.php4?id=250&issue=112 ''Hungary: workers’ councils against Russian tanks'']. Ajakirjas ''International Socialism'', nr 112. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref>[http://libcom.org/library/hungary-56-proletariat-storming-heaven-mouvement-communiste ''Hungary '56: "the proletariat storming heaven"
Kohalikud nõukogud seisid aeg-ajalt vastamisi ÁVH rünnakutega. Näiteks [[Debrecenis]], [[Győris]], [[Sopronis]], [[Mosonmagyaróváris]] ja teistes linnades avas ÁVH meeleavaldajate pihta tule, tappes mitmeid protestijaid. Lõpuks siiski ÁVH desarmeeriti. Selleks kasutati tihtipeale jõudu ja kohalike politseinike abi.<ref name=un154>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 154 ja 170. Vaadatud 08.04.2012</ref>
129. rida ⟶ 130. rida:
24. oktoobril arutas [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Presiidium]] poliitilisi suundumusi Poolas ja Ungaris. [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] ja tema mõttekaaslased nõudsid karmikäelist lähenemist ja interventsiooni, [[Nikita Hruštšov]] ja kaitseminister [[Georgi Žukov]] olid selle vastu. Budapestis viibinud Nõukogude delegatsioon raporteeris, et kohapealne olukord ei ole sugugi nii kohutav, kui seda püüti näidata. Hruštšov nägi ülestõusus mitte niivõrd ideoloogilist võitlust, kui rahulolematust riigis valitseva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.<ref name = satellite/>
Pärast mõningaid arutlusi <ref> Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=HOME.document&identifier=CDF3A2FB-C2C1-31B5-36E61D39150BAD0A&sort=Subject&item=Warsaw ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 30 October 1956'']. Vaadatud 08.04.2012.</ref><ref>Reynolds, Paul (2006) [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6061852.stm ''When the Soviet Union nearly blinked'']. BBC News. Vaadatud 08.04.2012</ref> otsustas presiidium 30. oktoobril mitte kõrvaldada Ungari uut valitsust. Kaitseminister Žukov ütles isegi: "Me peaksime väed Budapestist välja viima. Kui see on vajalik, peame need välja viima kogu Ungarist. Olgu see meile õppetunniks sõjalis-poliitilises sfääris". Presiidium kiitis järgmisel päeval heaks deklaratsiooni Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide vahelisest koostööst, arengupõhimõtetest ja edasisest sõpruse tugevdamisest. Dokument deklareeris: "Nõukogude valitsus on valmis alustama asjakohaseid läbirääkimisi Ungari valitsusega ja teiste Varssavi Pakti riikidega küsimuses, mis puudutas Nõukogude vägede paiknemist Ungari territooriumil."<ref>[http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956soviet-coop1.html Declaration of the Government of the USSR on the Principles of Development and Further Strengthening of Friendship and Cooperation between the Soviet Union and other Socialist States, 30 October 1956]. Avaldatud bülletäänis ''The Department of State Bulletin'', XXXV, No. 907 (12.11.1956), lk 745–747. Vaadatud 08.04.2012.</ref> Seega, mõnda aega näis, justkui oleks võimalik jõuda rahumeelsele lahendusele.
30. oktoobril ründasid ülestõusnud ÁVH komandot, mis kaitses Ungari Kommunistliku Partei peakorterit. Rünnaku ajendiks olid kuuldused, et peakorteris hoitakse vange. Lisaks ärritas ülestõusnuid varem [[Mosonmagyaróvár]]is aset leidnud vahejuhtum, kus ÁVH avas tule demonstrantide pihta.<ref name=un154/><ref name=Kramer1>Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 368. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref name=revhu>The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution [http://www.rev.hu/history_of_56/ora3/ora3_e.htm ''Days of Freedom'']. Vaadatud 08.04.2012</ref>
Rünnaku käigus tapeti või lintšiti rahvahulga poolt üle 20 julgeolekupolitsei ohvitseri. Haavata sai ka Budapesti parteikomitee juht [[Imre Mező]], kes hiljem suri.<ref>{{Cite book| last = Gati | first = Charles | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt | publisher = Stanford University Press | year = 2006 | url=http://books.google.ee/books/about/Failed_illusions.html?id=iqc59NE5yNkC&redir_esc=y | isbn = 0-8047-5606-6 }}, lk 177.</ref><ref name=parsons>{{cite journal | last = Parsons | first = Nicholas T | title = Narratives of 1956 | journal = The Hungarian Quarterly | volume = XLVIII | issue = Summer 2007 |}}</ref> Ungari tankid, mis olid saadetud peakorterit kaitsma, hakkasid ekslikult seda hoopis tulistama.<ref name=revhu/>
Partei peakorteri ümber toimunu jõudis mõni tund hiljem Nõukogude teleuudistesse.<ref>Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 296.</ref> Ungari revolutsiooni liidrid mõistsid intsidendi hukka ja kutsusid üles rahule. Rahvahulkade vägivald taltus.<ref name=revhu></ref> Kommunistid aga asusid pilte ohvritest kasutama propagandavahenditena.<ref name=parsons/>
139. rida ⟶ 140. rida:
31. oktoobril tühistasid Nõukogude liidrid päev varem heaks kiidetud otsuse, mitte sekkuda Ungari sündmustesse. Ajaloolaste hulgas tekitab jätkuvalt vaidlusi küsimus, mil määral mõjutas teist Nõukogude interventsiooni ungarlaste otsus taganeda [[Varssavi Pakt]]ist.
Presiidiumi 31. oktoobri protokoll osutab sellele, et otsus sõjaliseks sekkumiseks sündis päev enne seda, kui Ungari tunnistas end neutraalseks ja teatas soovist lahkuda sõjalisest liidust.<ref name = presidium>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc6.pdf ''Working Notes and Attached Extract from the Minutes of the CPSU CC Presidium Meeting, October 31, 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 08.04.2012</ref> Mõned
Kaks päeva varem, 30. oktoobril, kui Nõukogude poliitbüroo esindajad [[Anastass Mikojan]] ja [[Mihhail Suslov]] olid Budapestis, oli [[Imre Nagy]] andnud mõista, et [[neutraliteet]] on Ungari kaugem eesmärk. Nagy lootis teemat arutada NSV Liidu liidritega. Mikojani ja Suslovi kaudu jõudsid Ungari revolutsioonivalitsuse mõtted ka [[Moskva]]sse.<ref>Kramer, Mark (1996) [http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 369. Vaadatud 08.04.2012</ref><ref name=seb>Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 286</ref> Sel ajal oli Hruštšov [[Stalin]]i suvilas, kaaludes Ungariga seotud võimalusi. Üks tema kõnede kirjutajaid oli hiljem öelnud, et deklaratsioon neutraliteedist mängis olulist rolli Hruštšovi otsuses toetada interventsiooni.<ref name=seb></ref> Lisaks olid mõned Ungari revolutsiooni eestvedajad ja üliõpilased varem kutsunud üles loobuma Varssavi paktist ja see võis mõjutada Nõukogude Liidu otsuseid.<ref>Granville, Johanna (2000) [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=3746 ''New Insights on the 1956 Crisis'']. Raamatu ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 (toimetajad Gyorkei, Jeno ja Horvath, Miklos). Budapest: Central European University Press 1999'' arvustus. Vaadatud 08.04.2012</ref>
147. rida ⟶ 148. rida:
* Samaaegselt ülestõusuga alustas Ungari liikumist mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia suunas. Lisaks kardeti, et demokraatlike töölisnõukogude moodustamine võib "kallutada Ungarit kapitalistliku maailmavaate suunas". Kõik see õõnestas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei positsiooni Ida-Euroopas. Presiidiumi enamus leidis, et taolised töölisnõukogud on vastuolus sotsialismi ideega. Samal ajal olid need nõukogud, nagu ütleb [[Hannah Arendt]] "ainsad vabad ja toimivad nõukogude (nõukogud) terves maailmas."<ref>Arendt, Hannah (1951) [http://archive.org/stream/originsoftotalit00aren/originsoftotalit00aren_djvu.txt ''Origins of Totalitarianism'']. Harcourt: New York. ISBN 0-15-670153-7. Lk 480–510</ref><ref> Auer, Stefan (2006) [http://www.eurozine.com/articles/2006-10-25-auer-en.html ''The lost treasure of the revolution. Hannah Arendt, Totalitarianism and the Revolutions in Central Europe: 1956, 1968, 1989'']. Ajakirjas ''Eurozine''. Vaadatud 08.04.2012</ref>
* Presiidium kartis, et [[Läänemaailm|Lääs]] võib tajuda NSV Liidu nõrkust, kui too ei suuda kindlakäeliselt lahendada Ungari-probleemi. 29. oktoobril 1956 vallutasid [[Iisrael]]i, [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väed [[Egiptus]]e. Hruštšov tähendas seepeale: "Peame ümber hindama oma olukorra. Vägesid ei tohi tuua välja ei Ungarist ega Budapestist. Peame näitama üles initsiatiivi korra taastamisel Ungaris. Kui lahkume Ungarist, innustab see ameerika, inglise ja prantsuse imperialiste. Nad tajuvad meie nõrkust ja asuvad rünnakule. Egiptusele järgneb Ungari. Meil ei ole teist valikut."<ref name = presidium/>
*Hruštšov väitis, et paljud kommunistliku partei liikmed ei mõistaks NSV Liidu läbikukkumist Ungaris. Destaliniseerimine oli koondanud partei konservatiivse tiiva, kes oli häiritud Nõukogude mõju kahanemisest [[Ida-Euroopa]]s. 1953. aasta 17. juunil korraldasid [[Ida-Berliin]]i töötajad vastuhaku, nõudes [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] valitsuse lahkumist. Ülestõus murti Nõukogude vägede toel kiiresti ja vägivaldselt maha. Hukkus ja haavata sai 84 inimest, 700 arreteeriti.<ref>Cold War International History Project. [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=5034CF83-96B6-175C-9D4EF24C4DBDEABE ''Report from A. Grechko and Tarasov in Berlin to N.A. Bulganin'']. Vaadatud 08.04.2012</ref> 1956. aasta juunis surusid [[Poola]] julgeolekujõud [[Poznań]]is maha valitsusvastase tööliste ülestõusu. Vahejuhtumis hukkus 57<ref name="Paczkowski"> Paczkowski, Andrzej (1995) [http://books.google.ee/books/about/P%C3%B3%C5%82_wieku_dziej%C3%B3w_Polski.html?id=AgtpAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Pół wieku dziejów Polski''], Wydawnictwo Naukowe PWN: Warszawa 2005, ISBN 83-01-14487-4, lk 203.<small>Poola keeles</small></ref>–78<ref name="Jastrząb"> Jastrząb, Łukasz (2006) [http://books.google.ee/books?id=MggkAQAAIAAJ&q=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&dq=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&hl=en&sa=X&ei=k9aBT-GgO4TG0QW8rtHyBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''Rozstrzelano moje serce w Poznaniu. Poznański Czerwiec 1956 r. – straty osobowe i ich analiza'']. Wydawnictwo Comandor: Warszawa. <small>Poola keeles</small></ref> inimest. Vastuhakk tõi Poolas võimule valitsuse, mis oli eelmisega võrreldes vähem NSV Liidu mõju all. Lisaks
* Ungari [[neutraliteet]] ja lahkumine [[Varssavi Pakt]]ist lõhestanuks Nõukogude satelliitriikide poolt rajatud kaitsepuhvrit<ref>Okváth, Imre (1999) [http://www.php.isn.ethz.ch/collections/coll_wargame/introduction_okvath.cfm ''Hungary in the Warsaw Pact: The Initial Phase of Integration, 1957–1971'']. The Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 08.04.2012</ref>. Nõukogude hirm Lääne invasiooni ees omistas sellele puhvrile keskse koha Kremli julgeolekupoliitikas.
Presiidium otsustas ''de facto'' murda vaherahu ja lämmatada Ungari revolutsioon.<ref> [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ ''The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents'']. George Washington University: The National Security Archive. Vaadatud 08.04.2012</ref> Kavas oli kuulutada välja "ajutine revolutsioonivalitsus" [[János Kádár]]i juhtimisel, kes oleks pöördunud palvega NSV Liidu poole aidata taastada kord riigis. Tunnistajate sõnul viibis Kádár novembri alguses [[Moskva]]s.<ref>Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=CE03F208-0C33-8BA2-008230D0C9428D42&sort=collection&item=1956%20Hungarian%20Revolution ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 3 November, 1956, with Participation by J. Kádár, F. Münnich, and I. Horváth'']. Vaadatud 09.04.2012 </ref> Ta oli kontaktis Nõukogude saatkonnaga ka siis, kui kuulus Nagy valitsusse.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk
Kui Nõukogude interventsioon oli alanud, saatis NSV Liit oma delegatsioonid teistesse Ida-Euroopa kommunistlikesse riikidesse ja [[Hiina]]sse, et hoida ära võimalikud konfliktid seal. Samuti olid ette valmistatud propagandasõnumid, mida levitati satelliitriikide meedias. Varjamaks oma tegelikke kavatsusi, alustasid Nõukogude diplomaadid Nagy valitsusega kõnelusi NSV Liidu vägede väljaviimise osas <ref name = presidium/>.
162. rida ⟶ 163. rida:
====Rahvusvaheline reaktsioon====
Kuigi [[USA]] riigisekretär [[John Foster Dulles]] tegi 24. oktoobril ettepaneku kutsuda kokku [[ÜRO julgeolekunõukogu]], et arutada olukorda Ungaris, jäi see ettepanek suurema tähelepanuta.<ref>Békés, Csaba (2000) [http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1956/hungquest '' The Hungarian Question on the UN Agenda: Secret Negotiations by the Western Great Powers 26 October–4 November 1956.'' (British Foreign Office Documents)]. Ajakiri ''Hungarian Quarterly''. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Osalt oli põhjuseks keeruline globaalpoliitiline olukord –
Teise interventsiooni ajal, 4. novembril esitas Nagy [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]le palve peatada NSV Liidu sekkumine Ungari siseasjadesse. Julgeolekunõukogu koostas Nõukogude Liidu tegevust kritiseeriva resolutsiooni, kuid NSVL kui nõukogu alaline liige [[veto]]stas selle. Vastu võeti hoopis resolutsioon 120, mis suunas probleemi lahendamise [[ÜRO peaassamblee]]sse. 50 poolt- ja 8 vastuhäälega nõudis peaassamblee NSV Liidult sõjalise sekkumise lõpetamist. Selleks ajaks oli aga ametisse nimetatud juba Kádári valitsus, kes keeldus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] vaatlejate vastuvõtmisest.<ref name=morris></ref>
178. rida ⟶ 179. rida:
Nõukogude teise interventsiooni, koodnimetusega "[[Operatsioon tuulispask]]", algatas marssal [[Ivan Konev]].<ref name = presidium1nov/><ref name=troops>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 56. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Enne 23. oktoobrit Ungaris paiknenud viiele Nõukogude [[diviis]]ile toodi lisaks 12, suurendades nii diviiside arvu 17ni. <ref name="kirov">Györkei, Jenõ, Kirov, Alexandr ja Horvath, Miklos (1999) [http://books.google.ee/books?id=m2iNbOOfCsEC&printsec=frontcover&dq=Soviet+Military+Intervention+in+Hungary,+1956&hl=en&sa=X&ei=EcmCT_6dCObT4QTGnZG3Bw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=Soviet%20Military%20Intervention%20in%20Hungary%2C%201956&f=false ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956'']. Central European University Press: New York, ISBN 963-9116-36-X. Lk 350 </ref> Lisaks toodi operatsiooniks Ungarisse 8. mehaniseeritud armee kindralleitnant [[Hamazasp Babadzhanian]]i juhtimisel ja 38. armee kindralleitnant [[Hadzhi-Umar Mamsurov]]i juhtimisel.<ref>Schmidl, Erwin, Ritter, László ja Dennis, Peter (2006) [http://books.google.ee/books?id=XlyrJ2QNpncC&printsec=frontcover&dq=The+Hungarian+Revolution+1956&hl=en&sa=X&ei=_MmCT5akHumP4gTVufmwBw&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=The%20Hungarian%20Revolution%201956&f=false ''The Hungarian Revolution 1956'']. Osprey Publishing. ISBN 1-84603-079-X. Lk 54</ref> Mõned Nõukogude sõjaväelased uskusid, et neid saadeti [[Berliin]]i võitlema Saksa [[Fašism|fašistide]] vastu.<ref name="Fryer">Fryer, Peter (1956). [http://www.vorhaug.net/politikk/hungarian_tragedy/9_the_second_intervention.html ''Chapter 9 (The Second Soviet Intervention)'']. Peatükk raamatust ''Hungarian Tragedy''. D. Dobson: London. Vaadatud 09.04.2012</ref>
4. novembri öösel kell 3.00 sisenesid Nõukogude tankid kahel suunal piki [[Doonau]] Pesti-poolset külge Budapesti: üks liikus lõuna poolt [[Soroksár]]i teed pidi üles, teine põhja poolt [[Váci]] teed alla. Kontrollides kõiki sillapäid ja olles tagant kaitstud laia Doonauga, õnnestus Nõukogude vägedel ühegi lasuta jagada edukalt linn pooleks. Relvastatud üksused ületasid [[Buda]] ja tulistasid kell 4:25 esimesed lasud Budaõrsi teel paiknenud barakkide suunas. Varsti pärast seda kostus Nõukogude tankide ja kahurite tuli kõikides Budapesti piirkondades.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk
Kell 5:20 tegi [[Imre Nagy]] viimase raadiopöördumise rahvale ja kogu maailmale, teatades, et Nõukogude väed ründavad Budapesti ja et valitsus jääb paigale.<ref name=un89></ref> Raadiojaam [[Vaba Kossuthi Rádió]] peatas saated kell 8:07.<ref name=un89>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 89. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Erakorraline kabinetinõupidamine toimus parlamendihoones, kuid sellel osales ainult kolm ministrit. Kui Nõukogude väed saabusid hoonet okupeerima, toimusid läbirääkimised evakueerimise üle. Rahvusliku valitsuse esindajana jäi viimasena kohale riigiminister [[István Bibó]]. <ref name="Bibo">Bibó, István (1991). [http://books.google.ee/books?id=wC6NAAAAMAAJ&q=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&dq=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&hl=en&sa=X&ei=rMyCT9HxJvCL4gT32_DKAg&ved=0CCwQ6AEwAA ''Democracy, Revolution, Self-Determination'']. Columbia University Press: New York. ISBN 0-88033-214-X. Lk 325–327</ref> Ta pani kirja pöördumise, mis kandis pealkirja "Vabaduse ja tõe eest".<ref name=delk>Bibó, István (1956) [http://mek.niif.hu/02000/02043/html/524.html ''NYILATKOZAT, 1956. NOVEMBER 4. ''(ungari keeles
4. novembri hommikul kell 6:00<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 90. Vaadatud 09.04.2012.</ref> kuulutas [[János Kádár]] [[Szolnok]]is välja Ungari "Revolutsioonilise Tööliste ja Talurahva Partei". Ta deklareeris: "Me peame lõpetama kontrrevolutsiooniliste elementide liialdused. On saabunud hetk tegudeks. Asume kaitsma rahvademokraatia saavutusi ning tööliste ja talurahva huve."<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 185. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Sama päeva õhtul kutsus Kádár üles "ustavaid sotsialismi eest võitlejaid" tulema välja peidikuist ning haarama relvad.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 186. Vaadatud 09.04.2012.</ref>
209. rida ⟶ 210. rida:
===Ungaris===
[[Pilt:Nixon hungary 1956.GIF|pisi|Ungari põgenikega vestleb [[USA president]] [[Richard Nixon]]]]
Vahetu tagajärjena arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26
Sporaadiline relvastatud vastupanu ja töölisnõukogude [[streik|streigid]] jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades märkimisväärset majanduslikku kahju.<ref name=beke>Békés, Csaba; Byrne, Malcolm ja Rainer, János (2002) [http://books.google.com/?id=EdWI_oSbfl0C&pg=PA364&lpg=PA364&dq=Hungarian+revolution+of+1956+resistance+strikes+1957&q=Hungarian%20revolution%20of%201956%20resistance%20strikes%201957 ''The 1956 Hungarian revolution: a history in documents'']. Central European University Press. ISBN 963-9241-66-0. Lk 364</ref> {{#tag:ref| "Kutsun üles mitte hoolima okupatsioonivägedest ega nukuvalitsusest, keda too püüab õigusliku võimuna paika sättida. Pigem kasutagem kõiki vahendeid, et sellele avaldada passiivset vastupanu..." (Revolutsioonilise Ungari minister István Bibó). Vaatamata Nõukogude rünnakute laostavale mõjule näib enamik Ungari ühiskonnast järgivat Bibó üleskutset ning jätkab vastupanu uuele režiimile, sundides Nõukogude ja Ungari julgeolekujõude mitmeid kuid tegelema streikide, demonstratsioonide, sabotaaži ja muude vastupanu vormidega. <ref name=beke></ref>|group=N}} 1963. aastaks oli enamik Ungari revolutsiooni ajal vangistatud poliitvange vabastatud.
215. rida ⟶ 216. rida:
8. novembril, mil suurem osa Budapestist oli Nõukogude kontrolli all, nimetati Kádár "revolutsioonilise tööliste-talupoegade valitsuse" peaministriks ja [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] peasekretäriks. Reorganiseeritud parteiga liitusid vähesed ungarlased. Partei juhtkond seati NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi järelvalve alla. Järelvalvet korraldasid [[Georgi Malenkov]] ja [[Mihhail Suslov]]. <ref name = situation>The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc9.pdf ''Situation Report to the Central Committee of the Communist Party by Malenkov-Suslov-Aristov (22 November 1956)'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref>
Kuigi Ungari Kommunistliku Partei liikmeskond vähenes revolutsioonieelselt 800
[[Rahvusvaheline Punane Rist]] ja [[Austria]] sõjavägi rajas [[Traiskirchen]]isse and [[Graz]]i põgenike laagrid.<ref>International Committee of the Red Cross: [http://www.icrc.org/eng/resources/documents/misc/57jn8c.htm ''CRC operations in Hungary and the Middle East in 1956'']. Vaadatud 09.04.2012</ref> Kui Nõukogude väed vallutasid [[Budapest]]i, palusid [[Imre Nagy]], [[Georg Lukács]], [[Géza Losonczy]] ja [[László Rajk]]i lesk Júlia varjupaika [[Jugoslaavia]] saatkonnas. Nõukogude Liit ja Kádári valitsus lubasid põgenikel lahkuda turvaliselt riigist. Hoolimata lubadusest arreteeriti Nagy ja tema kaaskond 22. novembril 1956, kui nad püüdsid saatkonnast lahkuda, ning toimetati [[Rumeenia]]sse. Losonczy suri vanglas.<ref>Fryer, Peter (1997) [http://books.google.ee/books?id=Ea6wqIDYyEIC&pg=PA11&dq=Hungarian+Tragedy&hl=en&sa=X&ei=SC2DT76vJMHM0QWS07DoBg&redir_esc=y#v=onepage&q=Hungarian%20Tragedy&f=false ''Hungarian Tragedy and Other Writings on the 1956 Hungarian Revolution'']. Index Books: London. ISBN 1-871518-14-8. Lk 10</ref> Ülejäänud toodi 1958. aastal Budapesti tagasi. Nagy nagu ka [[Pál Maléter]] ja [[Miklós Gimes]] hukati pärast salajast kohtupidamist 1958. aasta juunis. Nad maeti anonüümsesse hauda Budapestist välja ühele kohalikule surnuaiale.<ref name="BBCJune16">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/16/newsid_4522000/4522407.stm ''On This Day 16 June 1989: Hungary reburies fallen hero Imre Nagy'']. BBC ON THIS DAY. Vaadatud 09.04.2012</ref>
223. rida ⟶ 224. rida:
===Rahvusvahelises elus===
Hoolimata [[Läänemaailm]]as kasutatavast [[Külm sõda|Külma sõja]] [[retoorika]]st ja NSVL lubatud peatsest [[sotsialism]]i triumfist nägid selle ajastu riigijuhid (nagu ka ajaloolased hiljem), et Ungari ülestõusu läbikukkumine oli viinud Külma sõja [[Euroopa]]s patiseisu.{{#tag:ref| Gati (2006, 208): "Teadvustades maailmajao jagunemist kahte leeri mõistis Washington, et Moskva ei lase eralduda riigil, mis piirneb läänemeelse Ausriaga ja sõltumatu Jugoslaaviaga. Nii ei jäänudki muud üle ... kui valada pisaraid Nõukogude brutaalsuse pärast ja kasutada ära propagandat... |group=N}} Selles valguses soovitas [[Lääne-Saksamaa]] välisminister [[Ida-Euroopa]] inimestel hoiduda "dramaatilistest ettevõtmistest, mis võivad põhjustada neile katastroofilisi tagajärgi." [[NATO]] peasekretär nimetas Ungari ülestõusu "kogu rahva kollektiivseks suitsiidiks".
1957. aasta jaanuaris nõudis [[ÜRO]] peasekretär [[Dag Hammarskjöld]] vastavalt [[ÜRO peaassamblee]]s vastu võetud resolutsioonidele uuringute ja vaatluste korraldamist Ungaris. Moodustati "Ungari probleemi erikomitee".<ref> United Nations Secretary-General (1957) [http://www.un.org/depts/dhl/dag/docs/a3485e.pdf ''Report of the Secretary-General Document A/3485'']. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). PDF. Vaadatud 09.04.2012</ref> Komitee, kuhu kuulus esindajaid [[Austraalia]]st, [[Tseilon]]ilt (Sri Lankalt), [[Taani]]st, [[Tuneesia]]st ja [[Uruguai]]st, korraldas ülekuulamisi [[New York|New Yorgis]], [[Genf]]is, [[Rooma]]s, [[Viin]]is ja [[London]]is. Rohkem kui viie kuu vältel intervjueeriti 111 põgenikku. Nende hulgas oli Nagy valitsuse ministreid, sõjaväejuhte ja teisi ametnikke. Intervjueeriti ka töölisi, revolutsioonilise nõukogu liikmeid, tehasejuhte ja insenere, kommuniste ja mitte-kommuniste, üliõpilasi, kirjanikke, õpetajaid, meedikuid ja Ungari sõdureid. Analüüsiti ka Ungarist pärit dokumente, ajalehti, raadiosaadete lahtikirjutusi, fotosid, filmiülesvõtteid ja muid allikaid. Üheks allikaks olid sadade ungarlaste kirjalikud tunnistused.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk
Ungari ja [[Rumeenia]] valitsused keeldusid ÜRO komitee liikmeid riiki lubamast ja Nõukogude Liidu valitsus ei vastanud infopäringutele.<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 14. Vaadatud 09.04.2012</ref> 268-leheküljelist komitee raportit esitleti peaassambleel 1957. aasta juunis. See andis ülevaate ülestõusust ja Nõukogude interventsioonist ning järeldas, et "Kádári valitsus ja Nõukogude okupatsioon rikkusid Ungari inimeste inimõigusi."<ref>UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk
Ajakiri [[Time]] omistas 1956. aastal "Aasta inimese" nimetuse Ungari vabadusvõitlejale.
Pinged Nõukogude Liidu ja Ungari vahel lõid lõkkele ka 1956. aasta [[Melbourne olümpiamängud]]e ajal. [[Olümpiaküla]]s kiskus Ungari delegatsioon mastist kommunistliku Ungari lipu ja heiskas selle asemele revolutsioonilise Ungari lipu. Tõsisem Nõukogude Liidu ja Ungari vastasseis leidis aset [[veepall]]iturniiri poolfinaalis. Matš oli erakordselt vägivaldne ja peatati viimasel minutil, et rahustada vaatajaskonnas puhkenud kaklust. Matš ise, mis on tuntud ka "veri vees matšina", on inspireerinud looma mitmeid filme.<ref>Radio Free Europe: [http://www.rferl.org/content/article/1068204.html ''Hungary: New Film Revisits 1956 Water-Polo Showdown'']. Vaadatud 09.04.2012.</ref> Ungari võitis mängu 4-0 ja tuli hiljem [[olümpiavõitja]]ks.
Ungari sündmused tekitasid ideoloogilisi mõrasid [[Lääne-Euroopa]] kommunistlikes parteides. [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistlikus Parteis]] (PCI) toimus lõhenemine.<ref>Ingliskeelsed viited vastandlikele positsioonidele [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808752,00.html ''l'Unità''], [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808824,00.html Antonio Giolitti ja partei liider Palmiro Togliatti] ja [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,868066,00.html Giuseppe Di Vittorio]</ref> Partei ametliku häälekandja [[l'Unità]] teatel käsitles enamik tavaliikmetest ja osa partei juhtkonnast (näiteks [[Palmiro Togliatti]] ja [[Giorgio Napolitano]]) ungarlaste vastuhakku kontrrevolutsioonina. Kuid kommunistide ametiühingu liider [[Giuseppe Di Vittorio]], silmapaistvad partei liikmed [[Antonio Giolitti]] ja [[Loris Fortuna]] ja paljud mõjukad kommunistlikud intellektuaalid ei tunnistanud seda seisukohta. Kriitilise hoiaku tõttu heideti mitmed neist parteist välja,
[[Suurbritannia Kommunistlik Partei]] (CPGB) kaotas Ungari sündmuste ajal tuhandeid liikmeid. Kommunistide ajalehe [[The Daily Worker]] korrespondent [[Peter Fryer]] raporteeris küll tõetruult ülestõusu vägivaldset mahasurumist, kuid tema sõnumid tsenseeriti.<ref name="Fryer"/> Naasnud kodumaale lahkus Fryer ajalehest. Hiljem heideti ta parteist välja. [[Prantsusmaa]]l ütlesid mitmed mõõdukad kommunistid (näiteks ajaloolane [[Emmanuel Le Roy Ladurie]]) lahti poolehoiust [[kommunism]]ile ning seadsid kahtluse alla [[Prantsusmaa Kommunistliku Partei]] toetuse Nõukogude Liidu tegevusele Ungaris. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[filosoof]] ja [[kirjanik]] [[Albert Camus]] kirjutas avaliku kirja ''The Blood of the Hungarians'' (ungarlaste veri), kus ta kritiseeris Läänt tegevusetuse pärast. Isegi [[Jean-Paul Sartre]], kes määratles end kommunistina, kritiseeris [[NSV Liit]]u artiklis ''Le Fantôme de Staline'', mis ilmus raamatus "Situations VII"<ref>Sartre, Jean-Paul (1965) [http://books.google.ee/books/about/Situations_VII.html?id=QUjsPwAACAAJ&redir_esc=y ''Situations VII'']. Gallimard.</ref>
303. rida ⟶ 304. rida:
* [http://www.americanhungarianfederation.org/1956/photos.htm 1956 Hungarian Revolution Portal – Photos, Audio and Video files]
* [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ The 1956 Hungarian Revolution
* [http://www.marxist.com/hungary-1956-political-revolution.htm Hungary 1956 and the Political Revolution
* [http://estost.photoshelter.com/gallery/G00002lhHAwiR.Xc Hungary: 1956 Uprising in colour (23 images)]
|