Erinevus lehekülje "Virgo Mihkelsoo" redaktsioonide vahel

Lisatud 1014 baiti ,  8 aasta eest
P (Karlakas teisaldas lehekülje Virgo mihkelsoo pealkirja Virgo Mihkelsoo alla: Perekonnanimi suure tähega.)
{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}}
 
== Virgo Mihkelsoo ==(13.02.1941, Valga)
ENE (Eesti Entsüklopeedia, köide nr 6, 1995.a.): „eesti tehnikateadlane, tehnikakandidaat (1971). Lõpetas 1966 Leningradi Polütehnilise Instituudi, 1970-73 ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Inst-s, oli a-st 1974 ENSV TA Füüsika Inst-i vanemteadur, a-st 1982 lasertehnikalaboratooriumi juhataja ja a-st 1999 oli Tartu Ülikooli laserbioloogia ja – meditsiini laboratooriumi juhataja. Töid peamiselt teadusaparatuuri, sh lasersüsteemide loomise ja automatiseerimise alalt.
Sündis 1941. aastal talunikuperes Valgamaal Paju külas Viiral. 1949. aastal oli koos vanematega küüditatud Siberisse.
NSVL MN preemia 1988.a.“
1949. aastal polnud pääsu emal-isal, kolmel lapsel ega vanaemal-vanaisal. Vanaisa oli 80aastane ja viidi ära lausa kanderaamil, võõra maa mulda ta jäigi.
Sündis 1941. aastal talunikuperes Valgamaal Paju külas Viiral. 1949. aastal oli koos vanematega küüditatud Siberisse. 1949. aastal polnud pääsu emal-isal, kolmel lapsel ega vanaemal-vanaisal. Vanaisa oli 80aastane ja viidi ära lausa kanderaamil, võõra maa mulda ta jäigi.
Pere sai tagasiteele asuda üheksa aasta pärast. Isa töötas välja viljapuhastusmasina, mis kiuslikule koirohule ära tegi ja autorile medali tõi. Aga auraha laureaat ei saa ju asumisel olla! Läkski kojusõiduks. Mainimisväärne on ka fakt, et põllumajandusmehaanikust isa leidlikkuse ja tehnilise taibuga saavutatu (mitte rikkuse, nagu arvati) pärast pere üleüldse küüditati!
Pere sai tagasiteele asuda üheksa aasta pärast (1958). Isa (Theodor Mihkelsoo) töötas välja viljapuhastusmasina, mis mõrudamaitselise koirohu teraviljast eraldas ja autorile medali tõi.
 
Pere sai tagasiteele asuda üheksa aasta pärast. Isa töötas välja viljapuhastusmasina, mis kiuslikule koirohule ära tegi ja autorile medali tõi. AgaKuna auraha laureaat ei saasaanud ju asumisel olla!, siis Läkskiläkski kojusõiduks. Mainimisväärne on ka fakt, et põllumajandusmehaanikust isa leidlikkuse ja tehnilise taibuga saavutatu (mitte rikkuse, nagu arvati) pärast pere üleüldse küüditati!
Virgo Mihkelsoo lõpetas Peterburi Tehnikaülikooli, erialalt on ta elektrofüüsik. Sel alal anti talle tehnikakandidaadi kraad (praegu võrdne doktorikraadiga).
On töötanud teadurist teadussekretäri ja lasertehnika peakonstruktorini Eesti Teaduste Akadeemias, lõpuks oli Tartu Ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori juhataja.
V. Mihkelsool õnnestus peaaegu kõik uuringute tulemused ja tööd viia praktiliste rakendusteni, sealhulgas võib ära märkida rekordiliste impulssmagnetväljade saamist, optiliste elementide töökoja käivitamist, arvutiga juhitava süsteemi-spektromeetri (reguleeritava laserkiirguse saamiseks ultraviolett-, nähtava- ja infrapunalainete alas) väikseseeriaviisilistväikest seeriaviisilist tootmist, magnetseadmete ja laserite eksporti.
1989. aastast tegeles Tartu Ülikoolis laserkiirguse rakendamisega meditsiinis ravi eesmärgil koostöös erialaarstidega. Loodi katseseadmeid, korraldati rahvusvahelisi seminare, ülikooli raamatukogus avaldati lasermeditsiinialaseid bülletääne, raviasutustes võeti kasutusele mitmeid lasermeditsiinilisi seadmeid jne. Samas tegeles Mihkelsoo erinevate laser- ja biomeditsiiniliste seadmete ettevalmistamisega tootmiseks projekteeritud Tartu Ülikooli eksperimetaalseseksperimentaalses katsetootmistehases.
1993. aastast taastab ta ja peab vanaisa talu sünnikohas Valgamaal. Koos abikaasaga on pühendunud tatrakasvatusele ja mesilaste pidamisele eelkõige tatramee saamiseks.
Leningradi Polütehnilise Instituudi insener-elektrikuna lõpetanud Virgo Mihkelsoo töö tulemused on käinud kosmoses, panustanud sõjaväetehnikasse. Kõik see oli vägagi salastatud töö, milles oli oma osa ka Nobeli preemia laureaadil akadeemik Prohhorovil.
 
«Priima poiss olin» lisab Virgo Mihkelsoo oma tegevuste loetellu maleturniiri võidu, mägironimise, seda ka Peeter-Pauli kindluse seinal, ja mäesuusatamisemäesuusatamise“, kui vestleb ajakirjaniku Marite Uiboga ajalehest "Valgamaalane".
Leningradi Polütehnilise Instituudi insener-elektrikuna lõpetanud Virgo töö tulemused on käinud kosmoses, panustanud sõjaväetehnikasse. Kõik see oli vägagi salastatud töö, milles oli oma osa ka Nobeli preemia laureaadil akadeemik Prohhorovil.
Virgo Mihkelsoo on koos abikaasaga nüüdseks juba 18 aastat kasvatanud mahetatart , eelkõige tatramee saamise eesmärgil.
 
Viira talu peremees on veendunud, nagu kinnitavad ka paljude teadlaste uuringud, et tatrataimedelt korjatud mesi on oma omadustelt üks kõige kasulikumaid.
«Priima poiss olin» lisab Virgo Mihkelsoo oma tegevuste loetellu maleturniiri võidu, mägironimise, seda ka Peeter-Pauli kindluse seinal, ja mäesuusatamise, kui vestleb ajakirjaniku Marite Uiboga ajalehest "Valgamaalane".
Oma elutöö edendamiseks on loodud perefirma RemedyWay (terviseteekond), et viia oma visiooni ka rahvusvahelisele turule (www.remedyway.ee ).
8

muudatust