Oskar Emil Carlblom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Oskar Emil Carlblom''' (16. veebruar/[[28. veebruar]] [[1829]] [[Brenti]], [[Härgmäe kihelkond]] – 15. veebruar/[[28. veebruar]] [[1902]] [[Tartu]]) oli Eesti vaimulik.
 
Õppis aastatel [[1839]]–[[1847]] [[Cēsis]]e lähedal asuvas Berzaine asutuses (Anst. Birkenruh b. Wenden). [[Tartu ülikool]]is õppis ta aastatel [[1848]]–[[1850]] filoloogiat ning aastatel [[1850]]–[[1852]] ja [[1854]]–[[1855]] usuteadust. Prooviaastal oli ta aastal [[1855]] [[Härgmäe]] koguduses [[Theodor Georg Sielmann]]i ja [[Valmiera]] koguduses [[Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter]]i juures. Täiendas ennast seejärel Erlangeni, Tübingeni ja Heidelbergi ülikoolides. Ordineeriti 19. oktoobril/[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1858]] [[AluksneAlūksne]]s õpetajaks.
 
Oli aastatel [[1858]]–[[1860]] Cēsise ja Valga praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel [[1860]]–[[1865]] oli ta [[Pöide Maarja kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1865]]–[[1871]] oli ta [[Tarvastu Peetri kogudus]]e adjunktõpetaja. Aastatel [[1871]]–[[1892]] oli ta [[Tahkuranna kogudus]]e ja [[Häädemeeste Miikaeli kogudus]]e õpetaja. Kuna ta viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele), siis saadeti ta balti kubermangudest välja. Elas seejärel aastatel [[1892]]–[[1899]] [[Krustpils]]is ([[Daugavpils]]i kreisis), hiljem Tartus, kus ta ka suri<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>.