Nõukogude kongressid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Nõukogude kongressid''' ([[vene keel]]es Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянских и солдатских депутатов) oli [[20. sajand]]i aluses Euroopas ja [[Venemaa Keisririikkeisririik|Venemaa Keisririigiskeisririigis]] tekkinud rahvaesinduste - [[nõukogu]]de esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.
 
Maailma esimeses [[sotsialistlik riik|sotsialistlikus riigis]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] oli rahvaesinduste - nõukogude konverentsid ja kongressid kõrgeim rahvaesindajate kogunemine ja kõrgeim riigivõim. Kongress kui kõrgeim seadusandlik võimuorgan valis [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]], [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium]]i ja büroo koosseisu.
 
Kuni 1918. aastani korraldasid eri huvigruppide esindajad:
Pärast [[bolševikud|bolševike]] ainuparteisüsteemi juurutamist Nõukogude Liidus asendasid eri suunitlustega parteide Nõukogude kongresse [[NLKP kongressid]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungjärgud.
*töölised ja soldatid (Ülevenemaaline tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongress),
*talupojad (Ülevenemaaline talupoegade saadikute nõukogude kongress),
*raudteelased (vt. I Ülevenemaaline raudteelaste kongress ja Ülevenemaaline raudteelaste ametiühingu Täitevkomitee ''Викжель'')jt.
Pärast:iseseisvalt nõukogude saadikute kongresse, kuid pärast [[bolševikud|bolševike]] ainuparteisüsteemi juurutamistkehtestamist Nõukogude LiidusVenemaal asendasid eri suunitlustega parteide Nõukogudeja huvigruppide saadikute nõukogude kongresse kommunistliku partei [[NLKP kongressid]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungjärgud.
 
== Ajalugu ==
14. rida ⟶ 18. rida:
'''II Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil''' [[7. november|7.]]–[[9. november|9. novembril]] 1917. aastal, võeti VSDT(b)P survel vastu otsus kõrvaldada [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ja sooritada riigipööre. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i võeti vastu kaks ajaloolist dekreeti: [[rahudekreet]] (ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi ilma kontributsioonideta jne.) ja [[maadekreet]] (tühistati [[mõisnik]]e suurmaaomand, lubades maa [[talupoeg]]adele jagamiseks.
 
'''III Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil''' [[10. jaanuar|10.]][[18. jaanuar]] ([[vkj]]) (23.—31–31. jaanuar) 1918. aastal, võeti vastu otsus Nõukogude asutuste moodustamise kohta ja kuulutati Venemaa [[Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik|Venemaa Nõukogude Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks]] ([[Vene SFNV]]).
 
==Ülevenemaalised Nõukogude kongressid==
23. rida ⟶ 27. rida:
|[[3. juuni|3.]]–[[24. juuni]] [[1917]] || [[I Ülevenemaaline Nõukogude Kongress]]<ref>[[:ru:Первый всероссийский съезд советов рабочих и солдатских депутатов]]</ref>|| [[Petrograd]]
|-
|<small>25.–27. oktoober (vkj)</small><br>[[7. juuni|7.]]–[[9. november]] 1917 || [[II Ülevenemaaline Tööliste ja Soldatite Nõukogude KongressSaadikute kongress]]<ref>[http://mirslovarei.com/content_pol/VTOROJ-VSEROSSIJSKIJ-SEZD-SOVETOV-RABOCHIX-I-SOLDATSKIX-DEPUTATOV-6534.html Второй Всероссийский Съезд Советов Рабочих И Солдатских Депутатов]</ref><ref>[[:ru:Второй всероссийский съезд советов рабочих и солдатских депутатов]]</ref> || Petrograd
|-
|<small>[[10. jaanuar|10.]]–[[18. jaanuar]] ([[vkj]])</small> <br>([[23. jaanuar|23.]]–[[31. jaanuar]]) [[1918]]|| [[III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress]] || [[Moskva]]
|-
|[[14. märts|14.]]–[[16. märts]] 1918|| [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]]<ref>[http://mirslovarei.com/content_pol/CHETVJORTYJ-CHREZVYCHAJNYJ-SEZD-SOVETOV-RABOCHIX-SOLDATSKIX-KRESTJANSKIX-I-KAZACHIX-DEPUTATOV-6795.html Четвёртый Чрезвычайный Съезд Советов Рабочих, Солдатских, Крестьянских И Казачьих Депутатов]</ref> ||