Õiglane sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
'''Õiglase sõja''' traditsioon on välja kujunenud [[
▲'''Õiglase sõja''' traditsioon on välja kujunenud [[püha Augustinus]]e (sündinud 354. aastal) kirjutiste põhjal ning selle juured peituvad keskaegses Euroopas. Mitte kõik tolleaegsed tingimused ei kehti tänapäeval ja tegelikult on võib-olla üllatavgi, et õiglase sõja mõiste on sedavõrd rakendatav, nagu see tänaseni on. Probleem kerkib näiteks, kui üritada määratleda, kes olid tsiviilelanikud moodsas totaalses sõjas, nagu oli [[II maailmasõda]], sest sõjatehase tööliste panus sõjategevusse oli niisama oluline nagu lahingus võitlevate sõdurite oma. Enamgi veel, sõjaväelased olid sageli kutsealused ja paljud neist ka parimal juhul vastumeelsed sõdijad.<ref>Nicholson, M. "Rahvusvaheliste suhete alused". Tallinn: TEA Kirjastus, 2004</ref>
Massihävitus-, eeskätt tuumarelvade leiutamine on toonud kaasa midagi ajalooliselt uut, mis lisab uusi dimensioone sõja moraaliprobleemidele. Nüüd on tehniliselt võimalik hävitada teisi riike ja kogu elu meie planeedil. Kerkib küsimus: kas sellises olukorras on õiglane sõda üldse võimalik? Standardne väide on, et kuigi tuumarelvaga ähvardatakse, on tõenäosus, et ähvardus ellu viiakse, nii kauge, et meil pole vaja muretseda teo kui niisuguse moraalsuse pärast - piisavalt veenev ähvardus välistab võimaluse olla sunnitud tuumarelva kasutama. Seega on sel küllaltki erandlikul juhtumil moraalne ähvardada ebamoraalse teoga, vähemalt kui ähvardamise eesmärk, rahu säilitamine, on moraalne. See on kaitstav argument, aga mitte selline, mida igaüks aktsepteeriks.<ref>Nicholson, M. "Rahvusvaheliste suhete alused". Tallinn: TEA Kirjastus, 2004</ref>
46. rida ⟶ 45. rida:
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Sõjandus]]
[[id:Doktrin tentang Perang yang Sah]]
| |||