Araali meri: erinevus redaktsioonide vahel

Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089 km³, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90 km³.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 neljaks väiksemaks järveks.

Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta peale tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra - 38 meetrile - ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>

Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel on jäänud järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud ning, millelt tugevad tuuled kannavad soola, liiva ja tolmu segu kuni 500 km, kaugusele allatuult (teistel andmetel kuni 1500 km <ref name="marshruty"/>) kaugusele. Soola- ja tolmutormid mõjutavad kogu Araali mere ümbruskonda, kuid kõige rohkem kannatab põhja- ja kirdetuulte tõttu Amudarja jõe delta.<ref name="disaster"/> Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada endisesse merepõhja [[saksauul]]e.<ref name="newswire"/>