Erastamine: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Privatiseerimise ajalugu==

Privatiseerimise ajalugu ulatub tagasi [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekasse]], kus valitsused kasutasid peaaegu igas vallas erasektori teenuseid, ja [[Rooma_riik|Vana-Roomasse]], kus riik kasutas eraettevõtteid näiteks maksude kogumiseks, armee varude kogumiseks, religiooseteks ohverdamisteks ja ehituseks.<ref name="ing wiki">http://en.wikipedia.org/wiki/Privatization 3.05.2012</ref>

 

 

Privatiseerimine toimub edasi ka tänapäeval. Üks suuremaid käimasolevaid projekte on [[Jaapan|Jaapani]] postiteenistuse erastamine, milles osalevad [http://en.wikipedia.org/wiki/Japan_Post Jaapani Post] ja maailma suurim pank. Protsess, mida juhib [[Junichiro Koizumi]], algas pärast pikki arutelusid 2007. aastal ja viiakse plaanide kohaselt lõpuni 2017. aastal.<ref name="ing wiki"/>

 

==Privatiseerimine Eestis==

===Erastamise algus===

Eestis toimus suurem erastamislaine 1990ndate aastate alguses pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taasiseseisvumist. Üldiselt ei olnud endised [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] maad privatiseerimises eriti edukad. Eesti sai aga hästi hakkama. On hinnatud, et edu aluseks oli kiire toimetamine. 20. 06. 1992 toimus rahareform, 28.06.1992 võeti vastu [[põhiseadus]]. Juba vähem kui kahe kuu pärast 13. 08. 1992 võeti vastu otsus suurerastamise kohta. Sama aasta septembris loodi juba esrastamisettevõte EERE, mille esimeheks valiti [[Andres Bergmann]]. Ettevõte alustas hoogsalt tööd ja 17. 11. 1992 avaldasid maailma ajakirjandusväljaanded neljas keeles esiimese pakkumiskutse 38 Eesti ettevõtte müügiks.<ref name="ekspress">http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1998/02/tempo/art-05.html 3.05.2012</ref>

 

Erastamise esimene ja ainuke kriis toimus novembri lõpus, mil värske [[peaminister]] [[Mart Laar]] vallandas kogu EERE juhatuse ning tühistas pakkumiskutse, öeldes, et see on vastuolus [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] seadustega.

Kuna turg oli esimesele pakkumiskutsele aga intensiivselt reageerinud, siis oli EERE jaganud laiali juba mitmeid ettevõtete külastuslubasid ja protsess oli alanud. 11.12.1992 avaldas [[Mart Laar]] pressiteate, milles kinnitas erastamise jätkumist: {{tsitaat|Erastamine peab jätkuma ja jätkub. Avaldatud pakkumiskutse on saanud suurepärase vastukaja /.../ on tähtis, et investeerijad teaksid: Eesti võtab tõsiselt liikumist vaba turu ja ettevõtete eraomanduse suunas /.../ meie jaoks on kõige tähtsam asi investeeringute usaldusväärsus ja seaduslikkus|Mart Laar 11.12.1992}}. Pakkumiskutse sulgemistähtaeg kinnitati ametlikult ja 22. detsembril lõppes edukalt erastamise esimene järk.<ref name="ekspress"/>

 

1993. aastal sõlmiti 51 tehingut, 1994. aastal juba 214, mis teeb keskmiseks tempoks üks tehing tööpäevas! 1996. aasta lõpuks oli mõne erandiga kogu suurerastamine lõpule viidud. Paljude ettevõtete puhul läks aktsiate vähemuspakk avalikku müüki, millega pandi alus börsitegevusele. Lepingukontrolli hakati teostama juba 1995. aastal ning see toimib ka praegu hästi.

 

Privatiseerimine Eestis toimus koostöös välismaiste nõustajatega. Aitamas käisid nii [http://en.wikipedia.org/wiki/Treuhand Treuhandi] konsultandid [[Saksamaa|Saksamaalt]], [http://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Agency_for_International_Development US AIDi] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [http://en.wikipedia.org/wiki/Phare PHARE] programmi konsultandid. <ref name="ekspress"/>

 

==Viited==

{{viited}}