|
#REDIRECT[[Tõlliste mõis]]
{{toimeta}}
'''Tõlluste mõis''' ehk ''(Töllist)'' mainiti ajalooallikais esimest korda ära 1528. aastal. Tol ajal kandis mõis nime Adries ehk Arries. Nimetatud aastal [[läänistama|läänistas]] Saare-Lääne piiskop Georg Tiesenhausen selle Tagavere ametkonnas Sandla vakuses Püha kihelkonnas asuva mõisa Heinrich Köpkenile.
16. sajandil läänistati ümbruskonna maad Tölsenitele. Hiljem kuulus mõis nii von Taubedele, von Buddedele kui ka von Ungernidele. Ühe aasta on Tõlluste mõis isegi hertsog Magnusele kuulunud.
Maamarssal Georg Friedrich Von Saß'ile kuulus mõis Eesti mõisaportaali [www.mois.ee] andmeil aastast 1788, [[Pihtla vald|Pihtla valla]] kodulehe andmeil aastast 1789. Selle Saaremaal üsna laialt levinud aadlisuguvõsa kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.
Eesti Vabariigi sünniga lõppes Tõlluste ajalugu mõisana. [[1920]]. aastal avati seal Tõlluste 4-klassiline algkool.
Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost [[kelpkatus]]ed.
Mõisa härrastemaja on pikk, võrdlemisi kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirdeedela suunaline kivihoone, mille rookatus asendati [[1956]]. aasta remondi käigus eterniidiga. Edelapoolsel otsal ristub hoone pōhikorpusega puidust, samuti kõrge soklikorrusega tiibhoone. See ehitis pärineb põhiliselt [[19. sajand]]i algupoolelt.
Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie [[kaarav]]aga ait. Huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitus- ehk aiamaja, mis meenutab keskaegset [[vasallilinnus]]t.
Mõisa kahekorruseline massiivsetel kivisammastel [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] aiamaja on ehitatud [[1764]]. aastal, millele osutab vastava aastaarvuga kivi hoone tagaseinas. Mitmed hooneosad nagu tagaseinast eenduv [[dansker]], ülemise korruse tubade kütmiseks kasutatud [[kerisahi|kerisahjud]] jne viitavad aga hoone pikemale eale.
Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud [[13. sajand]]il endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.
==Välislink==
[http://www.pihtlavv.ee/index.php?155| Pihtla vald]]
| 