Trahhüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lmaala (arutelu | kaastöö)
Lmaala (arutelu | kaastöö)
9. rida:
 
==Mineraloogiline koostis==
Tänapäevane trahhüüdi definitsioon on sarnaselt teistele tardkivimitele Rahvusvahelise geoloogiaühingu ([[IUGS]]) tardkivimite süstemaatika alakomisjoni (Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks) poolt välja töötatud. Kui kivimi modaalne mineraloogiline koostis on määratud, siis klassifitseeritakse trahhüüti [[QAPF]]-diagrammi kasutades järgmiselt: Q/(Q+A+P) on vahemikus 0...20%, F/(F+A+P) on vahemikus 0...10%, P/(A+P) on 10 ja 35 % vahel. Q, A, P ja F on vastavalt kvarts, leelispäevakivi, plagioklass, feldšpatoidid.
 
Trahhüüt koosneb peamiselt sanidiinpäevakivist. Trahhüüdi struktuur on afaniitne või peeneteraline vedela [[magma]] kiire jahtumise tõttu. Koostises leidub sageli [[fenokristall]]e ja [[klast]]e. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, kui magma polnud veel [[laava]]na maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maaalustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuva laavavoolu poolt kaasa haaratud. Trahhüüdi süvakivimiline analoog on [[süeniit]]. [[Päevakivi]]dest on ülekaalus [[leelispäevakivi]]d. [[Kvarts]]isisaldus ei ületa 5% kolmnurkdiagrammil, mille tipud moodustavad [[plagioklass]], leelispäevakivi ning kvarts.