Amudarja: erinevus redaktsioonide vahel

Algab [[Afganistan]]is [[Hindukuš]]i mäestikust 4900 m kõrguselt, voolab algul läände, läbib [[Pamiir]]i mäestiku. Piki jõge kulges [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] (praegu [[Tadžikistan]]i) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem [[Türkmenistan]]i ja [[Usbekistan]]i piiril, vasakule kaldale jääb [[Karakum]], paremale [[Kõzõlkum]]. Vee hulk väheneb tunduvalt niisutussüsteemide, aurumise ja liiva imbumise tõttu. Amudarja moodustab suudmes [[delta]], enamusseetõttu harusidkuivab pöördubjõgi põhjajuba jaenne voolab [[Araali järv]]e, osa aga suundub läände, [[Sarõkamõš]]i nõojärveni suunasjõudmist.

Amudarja suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Ta toitub [[liustik]]u- ja lumesulaveest., Suurvesisuurimad lisajõed on kevadelBartang, Jazgulem ja suvelVahš. JääkateSuurvesi on ainultkevadel deltasja 2–2,5 kuud aastassuvel. Laevaühendus on suudmestalamjooksul [[Türkmenabat]]ini, korrapäratult [[Termez]]ini.

Amudarja vett kasutati aastakümneid põldude niisutamiseks ja monokultuurse puuvilla kasvatamiseks kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tarbeks, mistõttu sooldus palju maad ning Araali järv on kokku kuivamas. AraaliVee ülemäärase kasutamise tagajärjel on suuruselt neljas järv maailmas tänaseks kahanenud peaaegu olematuks.