Vikipeedia

Ilmar Koppel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
{{vikindaviita}}
'''Ilmar Koppel''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1940]] [[Võru]]s) on eesti [[keemik]].
 
SamaIlmar Koppel sündis Võrus, ent 1940. aasta suvel kolis pere [[Jõgevamaa]]le [[Puurmani]]sse. 1958. aastal lõpetas taKoppel Puurmanni Keskkooli ja 1963. aastal [[Tartu Ülikool]]i keemiateaduskonna [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] alal. Aspirantuurile aastatel 1963–1967 järgnes kandidaaditöö kaitsmine 1969. aastal teemal “Solvendi (reaktsioonikeskkonna) mõju Snl tüüpi solvolüüsireaktsioonide kineetika ja mehhanism”. Keemiadoktori kraadi sai Ilmar Koppel 1986. aastal, kaitstes väitekirja NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures teemal “Struktuuri mõju orgaaniliste ühendite prootonafiinsustele ja ionisatsioonipotentsiaalidele”. Professorikutse omistatianti talle 1990. aastal ning 1993. aastal valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks loodusteaduste ([[füüsikaline keemia]]) alal.
 
Ilmar Koppeli tegevus on läbi aegade olnud seotud Tartu Ülikooliga, kus ta aastail 1967–2005 töötas vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja Keemilise Füüsika Instituudi juhataja ning analüütilise keemia professorina. Aastail 2005–2008 oli Ilmar Koppel Tartu Ülikooli uurija-professor ja alates aastast 2008 on ta Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadusdirektor ning füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteadur.
8. rida:
Ilmar Koppeli teadustöö valdkond on interdistsiplinaarne, ulatudes superhapete ja -aluste disainist ja uurimisest neutriinofüüsikani, lahustes toimuvatest protsessidest ja nendega kaasnevatest keskkonna- (lahusti) efektidest gaasifaasis kõrgvaakumis kulgevate reaktsioonideni, sügavatest üldistustest ning keemia raudvarasse pürgivatest alusuuringutest kõrgtehnoloogilist rakendust tõotavate töödeni.
 
Tunnustatud teadlasenaKoppel on ta olnud mitmetemitme rahvusvahelisterahvusvahelise konverentsidekonverentsi korralduskomitee liige, Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mitmetemitme rahvusvahelisterahvusvahelise ja riiklikeriikliku teadusprojektideteadusprojekti vastutav täitja ning koordinaator. Ta on Eesti TA juhatuse liige ja TA Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juhataja. Ilmar Koppeli juhendamisel on kaitstud üle 30 doktori- ja magistritöö. ning taTa on avaldanud 5 monograafiat ja üle 300 teadusartikli rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades, olles üks Eesti tsiteeritumaid teadlasi.
 
== Tunnustused ==
Kahel korral on Ilmar Koppeli tööd tunnustatud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]ga – 1998. aastal kollektiivi juhina teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal ja 2005. aastal teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. 2006. aastal autasustati teda [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärgiga]]. 2007. aastal valiti ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i audoktoriks.▼
 
▲Kahel korral on Ilmar Koppeli tööd tunnustatud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]ga – 1998. aastal kollektiivi juhina teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal ja 2005. aastal teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. 2006. aastal autasustati teda [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärgiga]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]▼
. 2007. aastal valiti ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i audoktoriks.
 
== Välislingid ==
*{{ETIS|1146}}
*[http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/koppel/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht]
 
{{JÄRJESTA:Koppel, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti keemikud]]
▲[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
 
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Koppel"