Redaktsioon: 22. märts 2012, kell 15:33 redigeeri Faktor-IST (arutelu \| kaastöö) 1313 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. aprill 2012, kell 10:01 redigeeri eemalda Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib diplomaadist; temanimelise laeva kohta vaata artiklit [[Ernst Jaakson (laev)]].}} ~~{{ToimetaAeg\|kuu=juuli\|aasta=2006}}~~ [[Pilt:Ernst Jaakson (1905 - 1998), ERM Fk 2731-56.jpg\|pisi\|Ernst Jaakson]] '''Ernst Jaakson''' ([[11. august]] [[1905]] [[Riia]] – [[4. september]] [[1998]] [[New York]]) oli Eesti [[diplomaat]], peakonsul saadiku ülesandeis [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsiooni]] ajal (aastatel [[1965]]–[[1991]]) ja esimene ~~iseiseisvuse~~iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi [[erakorraline ja täievoliline suursaadik]] USA-s aastatel 1991–[[1993]]. Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates [[1919]]. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. [[1927]]–[[1928]] teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naasis seejärel diplomaaditööle. [[1929]] saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles [[1992]]. aastal. Esialgu töötas Jaakson [[San Francisco]]s, kuid sai peagi New Yorgi konsulaadi ametnikuks ~~ning~~. [[1940]]. aastal ~~omistati~~anti talle [[Valgetähe teenetemärk]]. Kui [[Nõukogude Liit]] Eesti okupeeris, otsustasid Eesti saatkonnad tööd jätkata ning suutsid teha edukat [[lobi]]tööd Nõukogude [[okupatsioon]]i mittetunnustamiseks Baltikumis ([[mittetunnustamispoliitika]]). Konsulaadi esialgsed tõsised rahamured lahendati [[1941]]. aastal, kui USA lubas neil kasutada seni külmutatud Eesti Vabariigi varasid sealsetes pankades. [[1965]]. aastal, kui peakonsul [[Johannes Kaiv]] suri, sai Jaaksonist tema ametijärglane ning seega olulisim vaba Eesti esindaja läänes. Ta tegeles ka saatkondade tegevuse koordineerimise ja ametkonna täiendamisega. Samuti suudeti tema osalusel algatada mitmeid olulisi väliseesti projekte, sealhulgas ka [[ESTO]]-päevad, mis toimusid esmakordselt [[1972]]. aastal [[Toronto]]s. Jaaksonist kujunes Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbolkuju. Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, kohtus Jaakson mitme toonase Eesti juhiga, ning ehkki ta Eesti Vabariigi legaalse esindajana ei saanud Nõukogude liiduvabariigi esindajatega ametlikku koostööd teha, tegutses ta edukalt koos toonase välisministri [[Lennart Meri]]ga Eesti iseseisvuse võimalikult kiire taastamise nimel. Mere vahendusel kohtus Jaakson [[Arnold Rüütel\|Arnold Rüütliga]] ning leidis ühise keele ka temaga. [[1991]]. aasta lõpus, ~~peale~~pärast seda kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu\|Ülemnõukogu]] [[20. august]]il võttis vastu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest\|otsuse riikliku iseseisvuse taastamise kohta]], nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks [[ÜRO]] juures. Peagi sai ta USA [[diplomaatiline korpus\|diplomaatilise korpuse]] vanemaks. [[1993]] sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani [[1998]]. aastal. [[1995]] anti talle [[Riigivapi I klassi teenetemärk]]. [[1995]] ilmus Ernst Jaaksoni mälestusteraamat "Eestile", kus ta annab ülevaate oma elukäigust, peale selle avab see Eesti huvide kaitsmise tagamaid ning taasesitab mitu huvitavat ajaloolist dokumenti. Teose teine trükk ilmus [[2001]]. aastal. 39. rida ⟶ 37. rida: {{lõpp}} {{~~DEFAULTSORT~~JÄRJESTA:Jaakson, Ernst}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Eesti konsulid]]

Ernst Jaakson: erinevus redaktsioonide vahel