Galicia: erinevus redaktsioonide vahel

Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik piirneb [[Castilla-León|Castilla-Leóniga]] ning kannab nime Macizo Galaico (sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 m [[Trevinca]] mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus. <ref>{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés Santa Maria|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=62|edition=1. ed.}}</ref>

Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised [[estuaar|estuaarid]], mis jäid pärast jää sulamist jääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutataksekutsutakse neid ''ría''<nowiki>'</nowiki>deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: [[Rías Altas]] ja [[Rías Baixas]]. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, [[A Coruña]], Corme e Laxe ja Camariñas. [[Rías Baixas]] hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, [[Pontevedra|Pontevedrat]] ja [[Vigo|Vigot]]. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed [[neem|neemed]], näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.

Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on [[endeem]]sed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud. <ref>Paula Pérez, [http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3268_4_201060__Galicia-desorden-bosques ''El desorden de los bosques''], FaroDeVigo.es. Retrieved 2010-02-17.</ref> Puidu- ja [[tselluloositööstus]] täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (''fragas'') on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.

Galicia kõige tüüpilistemakstüüpilisemateks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks [[galicia poni]] (''Cabalo Galego'' või ''Poldro Galaico''), lehmatõug [[galicia blond]] (''Rubia Galega'') ning kodulind ''galiña de Mos'', mis kuulub ohustatud liikide hulka <ref>[http://www.europapress.es/galicia/agro-00246/noticia-rural-galina-mos-aumenta-censo-100-5500-ejemplares-siete-anos-sigue-peligro-extincion-20080621123002.html La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción], www.europapress.es, 2008-06-21.</ref>.

Galicia rohelised mäed ja ''ria'''d erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. [[Võõrliik]]idest ohustab Galicia floorat enim [[eukalüpt]] (peamiselt ''Eucalyptus globulus''), mis toodi sinna Austraaliast [[Francisco Franco|Franco]] ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse ''Empresa Nacional de Celulosas de España'' eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektijaamadehüdroelektrijaamade arendamine.

Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).

Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aaasta (rahva)loenduserahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99.16 % Galicia elanikest, 91.04 % elanikest räägib seda, 68.65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57.64% oskab galeegi keeles kirjutada. <ref name=lang-census>[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>. Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna [[Francisco Franco|Franco]] ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.

Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit documentdokument ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas''. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.

Galicia koosneb 315 munitsipaliteedist. Iga munitsipaliteeti valitseb munitsipaliteedivalitsus ehk ''concello'', mis koosneb linnapeast ja volikogust. Mõnes piirkonnas jaguneb munitsipaliteedivalitsus veel väiksemateks allüksusteks (''entitade local menor''), mis koosnevad omakorda nõukogust (“''xunta vecinal'') ja linnapeast (''alcalde da aldea''). Selliseid piirkondi on Galicias üheksa: Arcos da Condesa, Bembrive, Camposancos, Chenlo, Morgadans, Pazos de Reis, Queimadelos, Vilasobroso ja Beran.

Alates 15. sajandist kuni 1833. a Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist).ref> Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad neid seitsest ajaloolist provintsi: