Vikipeedia

Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
03jansa (arutelu | kaastöö)
607 muudatust
03jansa (arutelu | kaastöö)
607 muudatust
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}{{keeletoimeta}}{{viita}}
 
'''Kaubamärk''' on [[Sümbol|tähis]], mis võimaldab eristada ühe [[ettevõtja]] [[kaup]]a või [[teenus]]t teise [[ettevõtja]] samaliigilisest kaubast või teenusest.
 
Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Kaubamärk võib olla ka näiteks heli- või lõhnamärk.
19. rida:
=== Sisu alusel===
 
* [[sõnamärk|sõnamärgid]] – koosnevad ainult sõnadest, tähtedest ja/või numbritest
* [[kujutismärk|kujutismärgid]] – koosnevad ainult kujunduslikest elementidest, ei sisalda tähti ega numbreid
* [[kombineeritud märk|kombineeritud märgid]] – hõlmavad nii sõnu, tähti või numbreid kui ka kujundust. Kombineeritud märgiks loetakse ka sõnamärk, koos erilise kirjaviisiga ([[ilukiri]], [[stiliseeritud kiri]]).
* ruumilised kujundid (näiteks originaalne ja eristusvõimeline pakend)
* [[helimärk|heli-]] ja [[lõhnamärk|lõhnamärgid]], millele õiguskaitse saamine on problemaatiline, kuna ei ole leitud ühtset arhiivikõlbulikku viisi nende esitamiseks ja säilitamiseks. Näiteks Eesti kaubamärgiseaduses[[kaubamärgiseadus]]es on nõue, et kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav;, seega on helimärgid registreeritavad üksnes noodikirja kujul ja lõhnamärkidele õiguskaitse taotlemise võimalus puudub.
 
=== Muudel alustel ===
 
* [[individuaalne kaubamärk]] – iga toote jaoks, mida ettevõte[[ettevõtja]] toodab, kujundatakse oma kaubamärk.
* [[kaubaperekond]] – ühesugune kaubamärk toodetavale kaubagrupile.
* [[kaubanduslik kaubamärk]] – [[edasimüüja]]d pakuvad [[toode]]t oma kaubamärgi all.
* [[teenusmärk]] – teenuse[[teenus]]e kaubamärk
 
Kaubamärgi liikide hulka kuuluvad ka [[kollektiivkaubamärk]] ja [[garantiimärk]].
38. rida:
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse [[Rooma impeerium]]i mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS<ref>Jaak Mäll, [http://www.postimees.ee/leht/96/04/12/kultuur.htm "Kui mõõgad kõnelevad..."] Postimees (Kultuur), 12.04.1996</ref>. Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.
 
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on [[Löwenbräu]]. Selle kaubamärgi all õlut tootev [[München]]i pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. [[Löwenbräu]] nime on esmakordselt mainitud 1746. aastal Müncheni[[München]]i maksuregistris. Teine õlle kaubamärk – [[Stella Artois]] – pärineb aastast 1717, kui Belgias[[Belgia]]s [[Leuven]]is asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.
 
=== Vanimad registreeritud kaubamärgid ===
46. rida:
J.P.Tolman Company<ref> [http://www.samsonrope.com/index.cfm?page=29 www.samsonrope.com] 08.04.2012 </ref> esitas 7. aprillil 1884 kombineeritud kaubamärgi „SAMSON“ nööride ja köite tähistamiseks, mis kehtib siiani.<ref> [http://tess2.uspto.gov/bin/gate.exe?f=searchss&state=4004:r385j9.1.1] http://tess2.uspto.gov 22.04.2012 </ref>
* Eesti
Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti Eesti Patendiametis[[Patendiamet]]is 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ osastähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit Tartust (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) <ref>. Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1–330, lk 1, ERA.916.5.2425 </ref> Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on [[SINGER]], mis esitati patendiametissePatendiametisse 22. aprillil 1921 õmblusmasinate suhtes (toonane omanik oli „The Singer Manufacturing Co, New York, America“). <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1–330, lk 40, ERA.916.5.2425 </ref> Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe, mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enne nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade „karameel tahvlite kujul“ tähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele. <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441 </ref>
 
Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud.<ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1069&wa_id_key=] Toomas Lumi, Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992 - 1999, Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43-53 </ref> Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk<ref> [http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 22.04.2012 </ref>.
73. rida:
== Õiguskaitse ==
 
Kaubamärk on [[intellektuaalne omandintellektuaalomand]]. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Enamikus riikides ja piirkondades eelistatakse vaidluse korral siiski seda kaubamärki, mis on varem registreeritud võrdluses sellega, mida on varem kasutama hakatud.
 
Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest[[õigusakt]]idest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on:
* Amet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki üksnes eristusvõime hindamise seisukohast (s.t ei kontrolli vastuolu varasemate kaubamärkidega, ärinimedega jms. ning need vastuolud tuleb lahendada hilisema vaidlustamise käigus) või amet kontrollib ekspertiisi käigus nii kaubamärgi eristusvõimet mõjutavaid asjaolusid kui ka vastuolusid varasemate õigustega.
* Kolmandad isikud võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada teatud ajavahemiku jooksul kas enne registreerimist või peale registreerimist.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubamärk"